iStock photo Getty Images plus
Eurobaromeetri vastused näitavad e-sideteenuste kasutamise suundumusi kogu ELis. Uuringus küsiti eurooplastelt internetiühenduse, tava- ja mobiiltelefonide, teenusepakettide, kulukate petturlike kõnede ja SMSide vastuvõtmise, rändluse, ELi riikide vaheliste rahvusvaheliste kõnede, hädaolukorra side, elektroonilise side keskkonnamõju ja teenuste tellimise kohta pandeemia ajal.
Eurobaromeetri e-suhtluse tulemused
Uuringu tulemused näitavad, et peaaegu kõigil eurooplastel (96 %) on juurdepääs mobiiltelefonile ja 53 %-l on juurdepääs tavatelefonile. Enam kui kaheksal kümnest ehk 82 %-l leibkondadest on internetiühendus. Oluline on märkida, et COVID-19 pandeemia põhjustas mõningaid muudatusi Eurobaromeetri küsitlusmetoodikas, mis võib neid tulemusi mõjutada.
Enamik eurooplasi (81 %) on rahul internetiühenduse allalaadimiskiiruse kvaliteediga ja 82 % oma üleslaadimiskiirusega. Maapiirkondade külades elavad inimesed on vähem rahul, eriti 77 % vastajatest.
See näib olevat positiivne areng võrreldes 2017. aasta andmetega, mille kohaselt on enam kui pooltel eurooplastest esinenud viivitusi sisu allalaadimisel või üleslaadimisel.
Uuringus küsiti eurooplastelt ka nende internetiteenuste kohta pandeemia ajal ning leiti, et kuigi ühenduvuse nõudlus oli kaugtöö, veebipõhise hariduse ja veebipõhiste meelelahutusteenuste tõttu suur, ei muutnud paljud eurooplased oma internetitellimusi. Pandeemia tõttu muutis ainult 7 % eurooplastest oma internetiühendust, samas kui 3 % eurooplastest vahetas oma internetiteenuse pakkujat.
Mis puudutab rändlust, siis 33 % ELis reisivatest inimestest ütles, et nad kogevad vähem mobiilset internetiühendust kui tavaliselt oma koduriigis. 10 % reisijatest on tasustatud, kui nad kasutavad rändluse ajal tasuta telefoninumbrit. Enam kui kolmandik (34 %) ELis reisides mobiiltelefoni kasutavatest inimestest ütleb endiselt, et nad lülitasid oma andmeside rändluse välja, samal ajal kui 15 % lülitas mobiiltelefoni välja. Oma hiljutises ettepanekus rändluse eeliste laiendamise kohta käsitles komisjon neid küsimusi, et parandada reisijate kogemusi sideteenuste kasutamisel rändluse ajal.
Lisaks selgus uuringust, et suhteliselt suur hulk inimesi saab kulukaid petturlikke kõnesid või SMSe. 13 % eurooplastest on olnud soovimatute telefonikõnede sihtmärgiks ja 12 % võtnud vastu SMSe, mis tõid kaasa lisatasud.
Hädaolukorra side puhul ütleb 74 % eurooplastest, et nad helistaksid oma riigis Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112. Kui inimesed lähevad välismaale teise ELi liikmesriiki, ütleb 41 %, et nad helistavad numbrile 112, samas kui mõnevõrra väiksem protsent ehk 39 % ütleb, et nad ei tea, millist numbrit välismaale helistada.
Uuringus küsiti, millist mõju avaldaks teave elektroonilise side keskkonnajalajälje kohta inimeste valikutele. Üle 40 % (44 %) eurooplastest ütleb, et teave sideteenuste ökoloogilise jalajälje kohta mõjutaks nende teenuseosutaja või -kasutuse valikut, kusjuures riikide vahel on palju erinevusi.
Uuring viidi läbi 2020. aasta novembris ja detsembris ning 2021. aasta veebruarist märtsini 27 liikmesriigis ja selles osales 27,213 ELi kodanikku. Erinevalt varasematest aastatest viidi mitmes liikmesriigis COVID-19 pandeemia tõttu Eurobaromeetri uuring läbi osaliselt või täielikult internetis ning mõnikord võeti leibkondadega ühendust telefoni teel, mis võib mõningaid tulemusi mõjutada.
Täielik aruanne ja Eurobaromeetri ettekanne e-side kohta ELis.