5G: Küsimused ja vastused

Telekommunikatsioonisüsteemide viies põlvkond on järgmisel kümnendil meie digitaalmajanduse ja -ühiskonna oluline alustala. Mobiilne liiklus kahekordistub iga kahe aasta tagant ja tekivad uued rakendused. 5G tagab suutlikkuse ja tulemuslikkuse nende ühenduvusvajaduste rahuldamiseks. Need võrgud suudavad toetada miljoneid samaaegseid ühendusi rahvarohketes kohtades ning teostada kvaliteetsete videokanalite ja kaugoperatsioonide reaalajas edastamist.

5G on rohkem kui nutitelefonid. See võib ühendada meie tööstusharud alates automatiseeritud autodest kuni traadita robotiteni, pakkudes võimalusi jätkusuutlikuks majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks kogu Euroopas. 5G-l on oodata suurimat mõju sellistes olulistes sektorites nagu transport, tervishoid ja tootmine ning 5G-põhiste teenuseosutajate kasu ületab kogu maailmas 500 miljardit eurot aastas.

Tehnilises mõttes iseloomustavad 5G-võrke:

• madal latentsusaeg: peaaegu reaalajas reageerimine võrgule;
• laiem ribalaius: andmete ülikiireks jagamiseks;
• garanteeritud kvaliteet: võrgu osa on reserveeritud konkreetseks kasutuseks.

Need omadused muudavad 5G peamiseks aluseks uusimate tehnoloogiate testimiseks ja käivitamiseks, nimelt asjade internet (IoT), tehisintellekt (AI), virtuaalne ja liitreaalsus (VR ja AR).

Edge-andmetöötlus on nende nõuete täitmise peamine kontseptsioon. See tähendab andmetöötlust kasutaja seadme lähedal või otse selle peal, selle asemel, et saata võrgu kaudu andmetöötluskeskusse ning seejärel võtta ja saata see tagasi kasutaja seadmesse. Selline reaalajas suhtlemine võimaldab selliseid rakendusi nagu tervise ja patsientide jälgimine, tehasemasinate kaugjuhtimine, arukad võrgud taastuvenergia haldamiseks, autonoomsed sõidukid, vigade täpne avastamine ja kiire sekkumine jne.

5G-võrkude kasutuselevõtt sõltub suurel määral juurdepääsust raadiospektrile või traadita side aluseks olevatest sagedustest, nimelt telekommunikatsioonist.

Esialgu kasutab 5G andmete edastamiseks sarnaseid sagedusi nagu 4G. Tulevikus kasutavad 5G-võrgud ka sagedusi, mis on paigutatud kõrgemale raadiospektrile ja töötavad lühematel lainepikkustel. See võimaldab 5G-võrkudel korraga teenindada veelgi rohkem kasutajaid ja seadmeid ning edastada andmeid väga kiiresti.

Kaugus, mida need lained võivad ulatuda, on palju lühem, nii et suurte alade katvate rakumastide asemel kasutavad 5G-võrgud vähem võimsaid ja väiksemaid antenne, mis katavad väiksemaid alasid. Kuna ühendatud seadmete ja nende rakenduste kiirus suureneb, on oluline määratleda sageduste kasutamine eri tehnoloogiates (nt tele- ja raadioringhääling, avaliku julgeoleku rakendused, kuuldeaparaadid, meditsiiniseadmed, telekommunikatsioon jne).

Spektri eraldamine konkreetseks kasutuseks hoiab eri tehnoloogiad üksteist häirimast. Samuti on oluline ühtlustada neid spektrieeskirju eri riikides. Samad eeskirjad kõigis liikmesriikides tagavad, et tehnoloogiad on piiriüleselt koostalitlusvõimelised.

5G kasutuselevõtuks ühtlustas komisjon kolme teedrajava sagedusala (või sagedusala) kasutamise kogu ELis:

1. 700 MHz sagedusala, mis on määratud mobiilsideoperaatoritele traadita lairibaühenduse kasutamiseks. See võimaldab ulatuslikku territoriaalset katvust, sealhulgas maapiirkondi.
2. 3,6 GHz sagedusala, et toetada suuremat andmejagamisvõimsust ja mõõdukat ulatust.
3. 26 GHz sagedusala väga suure andmejagamisvõimsusega tihedates piirkondades, näiteks linnades.

Liikmesriigid peaksid lubama käitajatel kasutada neid 3 sagedusala 5G jaoks 2020. aasta lõpuks. See tagab operaatoritele juurdepääsu piisavale spektrile, et pakkuda uuenduslikke 5G-teenuseid.

Komisjon ja liikmesriigid jätkavad parimate tavade vahetamist ja arutavad kõnealuste riiklike spektrilepingute ühiseid elemente. ELi 5G vaatluskeskus annab pidevalt teavet edusammude ja oluliste turusuundumuste kohta.

Euroopa operaatorid on Hiina ja Ameerika Ühendriikidega võrdsel rajal ning sel aastal lastakse turule 5G-d. Euroopa katsetustesse investeeritud üle 1 miljardi euro on Euroopa nüüd selles valdkonnas maailmas esirinnas, arendades ainulaadseid ärivõimalusi.

Veel ei ole oodata investeeringuid kommertskasutusele 60–100 miljardi euro ulatuses aastas. Liikmesriike julgustatakse tegema vajalikud sagedused kättesaadavaks traadita teenustele tuginevatele sektoritele, nagu ringhääling, avalik ohutus, teadusuuringud, transport, keskkonnakaitse ja energeetika.

Komisjon käivitas 2018. aastal Euroopa 5G vaatluskeskuse, et jälgida 5G edusamme Euroopas, sealhulgas ettevalmistavaid meetmeid, mis käsitlevad katsetegevust, võimalikke 5G-toega linnu, piiriüleseid koridore ja spektri eraldamist.

On olemas lai valik 5G tervishoiurakendusi, mis hõlmavad telemeditsiini laiendamist, usaldusväärset, reaalajas kaugseiret ning tehisintellekti kasutamist, et aidata diagnoosida ja palju muud.

Telemeditsiin võimaldab arstidel ja teistel kliinilistel töötajatel teha tõhusamat koostööd, et pakkuda tervishoiuteenuseid kaugetest kohtadest. Maapiirkondades võib olla eriti kasulik saata reaalajas kvaliteetseid videoid ja pilte läbivaatamiseks spetsialistile.

Samuti, kui on vaja pakkuda väga suuri andmefaile, nagu 3D meditsiinilised pildid, võib edastamine võtta kaua aega või mitte saata edukalt, kui võrk on ribalaiusega madal. See tähendab, et patsient ootab ravi kauem ja teenusepakkujad näevad sama aja jooksul vähem patsiente. Kiirete ja usaldusväärsete 5G-võrkudega saavad patsiendid ravi varem ja neil on juurdepääs spetsialistidele, kes muidu ei ole kättesaadavad, parandades nii ravi kättesaadavust kui ka kvaliteeti.

Usaldusväärne reaalajas kaugseire hõlmab asjade interneti seadmete kasutamist, et aidata tervishoiuteenuste osutajatel patsiente jälgida ning koguda andmeid ennetavama ja personaalsema ravi jaoks. Kantavad ained, mida tavaliselt kasutatakse kaugseireks, suurendavad patsientide osalemist oma tervises, vähendades samal ajal haiglakulusid.

Kaugseire tehnoloogia kasutamine on aga piiratud võrgu suutlikkusega andmeid töödelda. Aeglane võrgukiirus ja ebausaldusväärsed ühendused takistavad arstidel saada reaalajas andmeid, mida nad vajavad kiirete otsuste tegemiseks. 5G-tehnoloogia oma madala latentsusajaga ja suure võimsusega võimaldab patsientide usaldusväärset kaugseiret.

Tehisintellekti abil tehakse või hõlbustatakse paljusid olulisi tervishoiualaseid otsuseid. Näiteks selleks, et määrata kindlaks võimalikud diagnoosid või otsustada konkreetse patsiendi parima raviplaani üle. Lisaks võib tehisintellekt aidata prognoosida, millistel patsientidel on suurema tõenäosusega operatsioonijärgsed tüsistused, võimaldades tervishoiusüsteemidel vajaduse korral varakult sekkuda.

Kiireks õppimiseks vajalikud suured andmehulgad nõuavad üliusaldusväärseid ja suure ribalaiusega võrke. Lisaks peavad teenusepakkujad sageli mobiilseadmetest andmetele juurde pääsema. 5G-võrkudele üleminekuga saavad tervishoiuorganisatsioonid kasutada tehisintellekti vahendeid, et pakkuda parimat võimalikku ravi, olenemata sellest, kus nad on. Võimaldades kõiki neid tehnoloogiaid 5G-võrkude kaudu, võivad tervishoiusüsteemid parandada ravi kvaliteeti ja patsiendikogemust ning vähendada ravikulusid. Selle asemel, et reageerida ainult patsientide seisundile, võivad 5G-võrgud anda teenuseosutajatele võimaluse pakkuda ennetavamat ja personaalsemat ravi.

Tarbijad võivad oodata paremaid mobiilsideteenuseid, uusi asjade interneti toega rakendusi energia paremaks haldamiseks, suuremaks ohutuseks ja kaasahaaravaks meelelahutuseks. Me võime oodata palju kiiremat ja usaldusväärsemat mobiilset internetti, kus suurem võrguvõimsus kõrvaldab internetiliikluse ummikud ja muudab sujuva ühenduvuse reaalsuseks. Laiema ribalaiuse ja usaldusväärsete ühendustega on rohkematel inimestel juurdepääs internetile, digitaalteenustele ja haridusele.

5G võimaldab paremat energiajuhtimist ja toob kaasa säästvama tuleviku. Rohkem ühendatud objektidega, mis suudavad jagada reaalajas teavet, võiksid linnad ja pered pöörduda aruka energiatarbimise poole, mis põhineb reaalaja vajadustel.

Enneolematu kiirus, ühenduvus ja 5G suur läbilaskevõime võivad parandada meie liiklusohutust. Ühendatud autode puhul, mis suudavad vahetada teavet reaalajas, saavad juhid näha eesolevat teed, et vältida õnnetusi ja ohtlikke tingimusi. 5G on ühendatud ja automatiseeritud transpordi, isejuhtivate autode, rongide ja automatiseeritud sadamateenuste alustala.

Meelelahutus muutub üha rohkem kaasahaarava ja integreeritud meedia kaudu. Koostööl põhinev video- ja mängutootmine muutub lihtsamaks, kiiremaks ja lihtsamaks. 5G toetab kiiremaid üleslaadimisi, nii et saate jagada rohkem kasutaja loodud, kvaliteetset sisu ja kiiremaid allalaadimisi, et saaksite nautida rohkem kvaliteetseid mänge ja videoid. 5G avab ka uusi võimalusi.

Kiire 3D-pildindus võib panna meid meie lemmikfilmi stseenidesse, muuta e-sport interaktiivsemaks ja lasta meil praktiliselt proovida riideid. 5G-võrkude madal latentsusaeg, kiire reageerimisaeg tähendab, et võime nautida sujuvat, mitte-lag kogemust liitreaalsuse meelelahutuses.

5G ühenduvusteenustega saavutatud enneolematu jõudluse ja usaldusväärsuse tase muudab selle ühilduvaks kõige nõudlikumate professionaalse kasutuse nõuetega, mida praegu kaaluvad mitmed tööstussektorid. Sellest vaatepunktist on tööstusharud ja ettevõtted 5G võimaldatava innovatsiooni edendamisel kesksel kohal, mis omakorda kiirendab mitme vertikaalse sektori digiteerimist.

5G-ühendusega saavad kiiremad ja stabiilsemad ühendused ühendada meeskondi mitmes asukohas korraga, avades rohkem võimalusi kaugtööks ja andes töötajatele võimaluse töötada kodus. Raskete andmefailide jagamine muutub palju kiiremaks ja lihtsamaks, tõhustades andmete jagamist ja hõlbustades pikamaa koostööd.

Asjade internet (IoT) võimaldab objektidel vahetada teavet reaalajas. 5G toetab seadmete reaalajas juhtimist, mis tähendab, et tehased võiksid uuendada oma automatiseeritud protsesse ja omavahel ühendatud masinaid, et parandada tõhusust ja töötajate ohutust.

Usaldusväärsed ja sujuvad ühendused võivad lasta töötajatel jälgida raskesti ligipääsetavaid või ohtlikke keskkondi ning kaugjuhtimisega seadmeid. 5G võib tuua ohtlike elukutsete jaoks väga vajaliku ohutuse – ehitustööd, kaevandamine, hädaabiteenused ja palju muud.

Samamoodi viib 5G reaalajas suure usaldusväärsusega reageerimine tervishoiurakenduste (nt kaugkonsultatsioonid või telekirurgia) operatiivsesse reaalsusesse. Suurte andmehulkade kättesaadavus ja võimalus neile kiiresti juurde pääseda ja neid jagada annavad ettevõtetele ülevaate oma tegevusest, et neid täiustada ja optimeerida. See omakorda suurendab majanduskasvu, suurendab sääste ja parandab kliendikogemust.

5G tehnoloogia on kavandatud olema energiatõhusam kui eelmised põlvkonnad. See saavutatakse peamiselt vähese energiatarbega, väikeste antennide ja tõhusa tehnoloogia abil, kus ülekandevõimsus tekib ainult siis, kui seda tõesti vajatakse.

5G kasutab energia säästmise režiimi süsteemsemalt, aktiveerides võrguressursse ainult aktiivse liikluse korral. 5G toetab ka keskkonnahoidlikumat ja säästvamat energiatarbimist. 5G-võrgud toetavad taastuvate energiaallikate paremat majandamist ning võimaldavad peredel, ettevõtetel ja linnadel saada rohkem teavet oma energiakasutuse kohta ja kasutada arukamat viisi selle haldamiseks. Asjade internetiga (IoT) lubatud objektid võimaldavad energiatarbimist paremini jälgida ja kontrollida. Koos 5G-võrkudega, mis suudavad edastada teavet reaalajas, võib energiakasutus põhineda arukate kodude ja arukate linnade reaalaja vajadustel.

Ühenduvus on üks peamisi valdkondi, mida komisjon kogu ELis pidevalt tugevdab. 5G-l on keskne roll paremate, kiiremate ja usaldusväärsemate ühenduste loomisel kogu ELis. Komisjon on astunud samme, et see revolutsiooniline tehnoloogia Euroopas ellu viia.

2013. aastal lõi komisjon 5G avaliku ja erasektori partnerluse (5G-PPP), et tagada Euroopa juhtpositsioon ja potentsiaal uutel turgudel. Koos tööstusega on algatuse raames käivitatud projekte sellistes valdkondades nagu arukad linnad, e-tervis, arukas transport, haridus, meelelahutus ja meedia.

Sellele järgnes komisjoni 2016. aastal avaldatud 5G tegevuskava, milles esitati liikmesriikide tegevuskava 5G teenuste ja toodete kujundamiseks. Kava hõlmab reguleerivate meetmete koordineerimist, operaatorite juurdepääsu võimaldamist raadiospektrile 5G-võrkude jaoks, võrgutaristusse investeerimise stimuleerimist ja 5G-katsete edendamist. Turu arengut ja 5G kättesaadavust saab jälgida ELi 5G vaatluskeskuse kaudu. Euroopa juhib 5G katsetusi sellistes vertikaalsetes sektorites nagu transport, meedia ja tootmine.

Mõned valdkonnad, kus komisjon teeb 5G-PPP raames tööstusega tihedat koostööd, on ühendatud ja automatiseeritud liikuvus transpordis, mis võimaldaks autonoomseid või kaugjuhitavaid sõidukeid maanteedel, maismaateedel, raudteedel ja sadamates.

Ühendatud sõidukid pääsevad reaalajas ligi missiooni kriitilisele teabele. See aitab suurendada ohutust, vähendada CO2-jalajälge ning pakkuda juhtidele ja reisijatele mitmesuguseid digitaalteenuseid. Samal ajal toetab ja rahastab komisjon pidevalt 5G ühenduvust kindlaksmääratud peamistel transporditeedel või ühendatud piiriüleseid koridore, et töötada välja suuremahulisi katsetamiskohti.

Komisjon tunnistab, et 5G võib muuta terveid linnu, luues arukaid linnu. Arukad linnad on linnad, mille võrgud, näiteks transport, utiliit ja pikne, on varustatud täiustatud ühenduvusega, mis muudab nende haldamise lihtsamaks, oluliselt kestlikumaks, tõhusamaks ja ohutumaks. Arukad linnad on sünonüüm võrkudega, mis loovad ja teevad reaalajas kättesaadavaks teabe liikluse, energiatarbimise ja vajaduste kohta, et avalikud haldusasutused saaksid linnateenuseid paremini hallata ja teenindada paremini pendelrändajaid. ELis on 5G katselinnad, mis teevad pidevalt edusamme, et luua 5G ökosüsteeme, mis võivad toetada aruka linna tehnoloogiat ja teenuseid.

5G võrgud kasutavad praeguste süsteemidega võrreldes palju väiksemaid antenne. Samal ajal saavutavad uued antennid palju parema katvuse ja suurema ühenduskiiruse. Samuti on need vähem nähtavad ja tekitavad vähem elektromagnetilisi heitmeid. Tegelikult võib neid võrrelda Wi-Fi seadmetega.

Kuna olemasolevad väikerakke käsitlevad eeskirjad on olnud koormavad ja killustatud, võttis EL 2020. aasta juunis vastu ühtsed eeskirjad, et vältida väikese mahu, kaalu, visuaalse mõju ja kiirgusega antennide raskeid menetlusi. Käesoleva määrusega tagatakse ka kõrgetasemeline kaitse elektromagnetväljade eest kooskõlas nõukogu soovitusega ja sujuv integreerimine ümbritsevasse keskkonda.

Uued eeskirjad on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega kooskõlas Euroopa elektroonilise side seadustikus sätestatud ELi telekommunikatsioonieeskirjadega, mis võeti vastu 2018. aastal ja võeti liikmesriikide õigusesse üle 2020. aasta lõpuks.

Mõned inimesed on mures, et rohkem antennid tähendab rohkem elektromagnetväljade kokkupuudet. Euroopa Komisjon võtab rahvatervise kaitset väga tõsiselt ja tagab, et kõigi heitkoguste suhtes kohaldatakse rangeid ettevaatusabinõusid. 5G-võrgud kasutavad väiksema võimsusega väikeseid rakke ja seega madalamaid elektromagnetväljade kokkupuutetasemeid kui 4G-võrkudes olemasolevad suured rakud.

Hiljutine komisjoni uuring näitas, et linnapiirkondades, kus võetakse kasutusele 5G ja 4G antennid on endiselt kasutusel, suureneb üldine kokkupuute tase tagasihoidlikult, kuid see jääb siiski kaugele allapoole ohutuid piirnorme, mis on 50 korda madalamad kui tasemed, mille korral on võimalik mõju tervisele. Kuna 4G antennid lähevad kasutusest välja, vähenevad kokkupuute tasemed.

Veelgi enam, 4G ja vanema põlvkonna antennid, mis töötavad suurema emissioonivõimsusega, kasutatakse nendes piirkondades eeldatavasti üha vähem. Uued, väikesed rakuvõrgud arendavad ja jaotavad elektromagnetväljade allikaid ühtlasemalt madalamal võimsusel.

Euroopa Liit kasutab ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi, soovitades kokkupuute piirmäärasid, millel on lai ohutusvaru. See tähendab, et ELi elanikkonna kokkupuute piirnormid on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangute kohaselt 50 korda madalamad kui heitetasemed, mille juures võib täheldada tervisemõju.

Nõukogu soovituses sätestatakse elektromagnetväljade ranged piirangud kooskõlas 1998. aasta rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse kaitse komisjoni (ICNIRP) suunistega. Neid suuniseid kohandati 2020. aastal, et võtta arvesse uusi 5G-taotlusi, ning neid hinnatakse vastavalt.

Elektromagnetväljade kokkupuude 5G-võrkudega, sealhulgas uute sagedusribade kasutamise kaudu, peab jääma allapoole soovitatud piirnorme, nagu ka 2G-, 3G- ja 4G-võrgud. Rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse kaitse komisjoni (ICNIRP) uued suunised avaldati 2020. aasta märtsis.

ICNIRP 1998 suunised kaitsevad raadiosageduslike elektromagnetväljade praeguseid rakendusi, samas kui nende uued suunised hõlmavad ka elektromagnetväljadega kokkupuudet sagedustel üle 6 GHz, kus tulevased 5G-tehnoloogiad töötavad. See vähendab lokaalse kokkupuute maksimaalset ulatust.

Maailma Terviseorganisatsiooni Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) liigitas elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid, mida praegu soovitatakse rahvusvahelisel ja ELi tasandil, kolmandale tasemele viie riskitaseme skaalal, mis asetab nad rühma muude „võimalike kantserogeensete“ elementidega, näiteks marineeritud köögiviljadega. See tähendab, et raadio-elektromagnetväljad on vähem riskantsed kui punase liha söömine, öövahetused või kuuma kohvi joomine, mis on teisel tasemel ja mida peetakse tõenäoliselt kantserogeenseks.

Raadio-elektromagnetvälju peetakse veelgi ohtlikumaks kui õhusaastet, puidutolmu või alkohoolseid jooke, mis kuuluvad esimesel tasandil kantserogeenide kategooriasse. Lisateavet klassifikatsioonide kohta leiate Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri veebisaidilt.

ICNIRP teatas, et kuigi nende 1998. aasta suunised sisaldavad praegusi raadiosageduslike elektromagnetväljade kaubanduslikke rakendusi, on nende uute suunistega lisatud mitmeid kohandusi seoses uute tehnoloogiate kasutamisega, eelkõige üle 6 GHz sageduste puhul. Tulevased 5G-tehnoloogiad töötavad nendel sagedustel, mille tulemusena vähendatakse maksimaalset lokaliseeritud kokkupuudet, mida inimene võib saada.

ICNIRP märkis, et suuniste koostamisel kasutati kogu hea teadusliku kvaliteediga teaduskirjandust, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni (2014), Rootsi Kiirgusohutuse Ameti (2015, 2016, 2018), tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee (2015), samuti nende läbivaatamiste järel kindlaks tehtud üksikuuringute põhjal, ning et kirjanduses uuriti nii lühi- kui ka pikaajalise kokkupuute mõju raadiosageduslike elektromagnetväljadega nii vahetutele (nt valu) kui ka hilinenud (nt vähk) tervisenäitajatele. See hõlmas enda teatatud ülitundlikkuse hindamist raadiosagedusliku elektromagnetvälja ekspositsiooni suhtes.

Vt ICNIRP küsimused ja vastused.

Euroopa Komisjon kaalub ICNIRP uute suuniste järeldusi ja vaatab uuesti läbi olukorra seoses nõukogu 1999. aasta soovitusega.

Mõned liikmesriigid on otsustanud, et piirmäärad peaksid olema madalamad kui ICNIRP suunistes või nõukogu soovituses sätestatud kokkupuute piirnormid. Tervisekaitsepoliitika kuulub liikmesriikide pädevusse, kes võivad vastu võtta rangemaid nõudeid. Komisjon on endiselt kindel, et praegu soovitatud piirmäärad on piisavad rahvatervise kaitsmiseks.

Läbivaatamine näitab, et liikmesriigid on kõrgelt hinnanud komisjoni 26. märtsi 2019. aasta soovitusega 5G-võrkude küberturvalisuse kohta algatatud protsessi. Samuti näitab see, et liikmesriigid on huvitatud koordineeritud töö jätkamisest selles valdkonnas ELi tasandil.

Leevendusmeetmete kogumit peetakse kasulikuks vahendiks, mis annab riskidel ja objektiivsel metoodikal põhinevaid põhjalikke suuniseid. Läbivaatamine näitab ka seda, et enamik liikmesriike on alates eduaruande avaldamisest 2020. aasta juulis teinud täiendavaid edusamme meetmepaketi meetmete rakendamisel riiklikul tasandil.

Kuigi riiklikud protsessid on veel käimas, on enamik liikmesriike nende lähikuudel lõpule viimisel hästi edenenud. Üksikute meetmete vahel on siiski mõningaid erinevusi, sest mõned liikmesriigid on teatavates valdkondades arenenumad kui teistes.

Kokkuvõttes kinnitas läbivaatamine, et valdkondades, kus on vaja teha rohkem jõupingutusi ja pöörata erilist tähelepanu, on eduaruande hindamine ja järeldused endiselt täiesti kehtivad. Ülevaates tuuakse esile ka meetmed, mida komisjon ja ENISA on võtnud, et toetada standardimise ja sertifitseerimise meetmete rakendamist, ELi rahastamist 5G turvaliseks kasutuselevõtuks, meetmeid ELi suutlikkuse edendamiseks võrgutehnoloogia valdkonnas ning mitmekesise ja kestliku 5G ökosüsteemi edendamiseks ELis.

Läbivaatamise järeldustes kirjeldatakse üksikasjalikult edasisi samme ja tehakse ettepanek meetmete kogumi kohta, mis on liigitatud põhieesmärkide kaupa ELi tasandil tehtava kooskõlastatud töö tulevikuks.

Alates eduaruande avaldamisest 2020. aasta juulis on enamik liikmesriike teinud täiendavaid edusamme meetmepaketi eri meetmete rakendamisel riiklikul tasandil. Väga suur enamus osutas selgetele kavadele ja ajakavale peamiste meetmepakettide rakendamiseks.

Üldiselt hindasid peaaegu kõik liikmesriigid, et nad lõpetavad käimasoleva rakendamisprotsessi 2021. aasta keskpaigaks. Nagu on näidatud 2020. aasta juuli eduaruandes, vajavad eritähelepanu siiski mitmed valdkonnad ja veel on mõned liikmesriigid, kelle kohta ei ole veel esitatud selgeid kavasid teatavate meetmete kohta.

Enamikus liikmesriikides on tugevdatud riiklike asutuste reguleerimisvolitusi, et nad saaksid kehtestada mobiilsideoperaatoritele turvanõudeid ja kehtestada piiranguid või keelata 5G-võrgu seadmete tarnimist, kasutuselevõttu ja käitamist, ning mobiilsideoperaatoritele esitatavaid nõudeid on enamikus liikmesriikides konkreetsete tegevustega tugevdatud.

Peaaegu kõigis liikmesriikides on vastu võetud, kavandatud või kavandatud meetmed, mille eesmärk on kohaldada tarnijate riskiprofiilil põhinevaid piiranguid. Sõltuvus suure riskiga tarnijatest peaks seetõttu lähiaastatel vähenema, kuna 5G-võrgu kasutuselevõtt edeneb, kuigi riikide vahel on erinevusi.

Mitu liikmesriiki on võtnud meetmeid mitmekesistamiseks. Nende meetmetega nõutakse, et mobiilsideoperaatorid esitaksid riiklikele ametiasutustele oma hanke- ja mitmekesistamisstrateegiad ning tagaksid, et nad võtavad meetmeid vastupanuvõime suurendamiseks.

Teised liikmesriigid ei ole veel võtnud konkreetseid meetmeid mitme probleemi tõttu, mis on juba kindlaks tehtud 2020. aasta juuli eduaruandes.

Lisaks on välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanismid kehtestatud 15 liikmesriigis, samas kui mitmes liikmesriigis on see protsess käimas.

Komisjoni 29. jaanuari 2020. aasta teatises „5G turvaline kasutuselevõtt ELis – ELi meetmepaketi rakendamine“ on sätestatud mitu meedet, mida komisjon ja ENISA peavad meetmepaketi rakendamise toetamiseks võtma.

Need meetmed hõlmavad standardimist ja sertifitseerimist, ELi rahastamist 5G turvaliseks kasutuselevõtuks, meetmeid ELi suutlikkuse edendamiseks võrgutehnoloogia valdkonnas ning mitmekesise ja kestliku 5G ökosüsteemi edendamist ELis. Peamised arengusuunad nendes valdkondades on standardimine ja sertifitseerimine, ELi rahastamine 5G turvaliseks kasutuselevõtuks, investeeringud ELi suutlikkusse võrgutehnoloogia valdkonnas, teadusuuringute ja innovatsiooni hõlbustamine ning rahvusvaheline tegevus.

Standardimise ja sertifitseerimise valdkonnas loodi võrguinfosüsteemide turvalisuse 5G töövoo raames 5G standardimise alarühm. Selle alarühma eesmärk on hõlbustada liikmesriikidevahelist koordineerimist 5G standardimise valdkonnas, vältida riiklike lähenemisviiside dubleerimist ning edendada turvalisemaid tooteid ja protsesse.

See alarühm pakkus ka foorumit, kus arutati 5G-võrkude sertifitseerimiskavade väljatöötamisega seotud tegevust, mille tulemusel 5G küberturvalisuse töövoog väljendas oma toetust ELi ettevalmistava kava ettevalmistamisele selles valdkonnas. Lisaks koostab ENISA praegu aruannet, mis sisaldab soovitusi turvameetmete rakendamiseks olemasolevates 5G standardites.

5G turvalise kasutuselevõtu rahastamiseks teeb komisjon tööd selle nimel, et lisada asjakohastesse ELi rahastamisprogrammidesse asjakohased küberturvalisust käsitlevad sätted, sealhulgas tööprogrammide ja konkursikutsete tasandil. Nende rahastamisprogrammide hulka kuuluvad programm „Euroopa horisont“, programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa ühendamise rahastu 2, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid jne.

Seoses investeeringutega ELi suutlikkusse võrgutehnoloogia valdkonnas ning mitmekesise ja jätkusuutliku 5G ökosüsteemi edendamisega tegi komisjon ettepaneku luua programmi „Euroopa horisont“ raames arukate võrkude ja teenuste ühisettevõte, mis keskenduks 5G kasutuselevõtule ning teadus- ja innovatsioonitegevusele 6G raames.

SNS ühisettevõtte eesmärk on võimaldada ELil arendada järgmise põlvkonna võrgutehnoloogiaid ja viia turule Euroopa lahendusi, mis on konkurentsivõimelised, rikastavad ülemaailmselt kättesaadavaid alternatiive ja mitmekesistavad tarneallikaid kooskõlas ELi tööstusstrateegia ja 5G meetmepaketiga.

Teadusuuringute ja innovatsiooni hõlbustamiseks on komisjon hõlbustanud teadusuuringuid ja innovatsiooni tarkvarapõhiste võrkude, sealhulgas avatud raadiosidevõrkude (Open RAN) valdkonnas. Hiljutise programmi „Horisont 2020“ projektikonkursi raames valiti välja üheksa innovatsioonimeedet selles valdkonnas ja need peaksid algama 2021. aasta jaanuaris.

Avatud radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku valdkonnas käivitas komisjon hiljuti ka sõltumatu uuringu, et teha kindlaks turusuundumused, riskid ja võimalused.

Meetmepaketti on esitlenud liikmesriigid, komisjon ja ENISA esindajad arvukatel rahvusvahelistel üritustel. Komisjoni talitused jälgivad koos Euroopa välisteenistusega aktiivselt asjakohaseid arenguid kolmandates riikides, sealhulgas ELi delegatsioonide võrgustiku kaudu. Vahendid on muutunud oluliseks elemendiks ka ELi strateegilistes dialoogides ja partnerlustes kolmandate riikidega.

Mitu 5G standardimise alarühma koosolekut olid pühendatud sellele, kuidas 5G sertifitseerimise osas tööd teha.

27. novembril 2020 avaldasid liikmesriigid toetust 5G komponentide ja tarnijate protsessidega seotud ettevalmistava sertifitseerimissüsteemi ettevalmistamisele. Komisjon valmistab praegu ette taotlust, et ENISA alustaks küberturvalisust käsitleva õigusakti alusel selles valdkonnas ettevalmistava sertifitseerimiskava väljatöötamist. Ettevalmistava kava ettevalmistamisse kaasatakse ka Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühm ja sidusrühmade küberturvalisuse sertifitseerimise rühm.

Komisjon kutsus liikmesriike üles viima peamiste meetmepakettide meetmete rakendamine lõpule 2021. aasta teiseks kvartaliks ning tagama, et tuvastatud riske on asjakohaselt ja koordineeritult maandatud. Eelkõige tuleks seda teha selleks, et minimeerida kokkupuudet kõrge riskiga tarnijatega ja vältida sõltuvust nendest tarnijatest.

ELi 5G küberturvalisuse koordineerimisprotsessi jätkamiseks ja süvendamiseks kirjeldatakse ELi küberturvalisuse strateegias üksikasjalikult edasisi samme ja määratakse kindlaks kolm peamist eesmärki, milleks on:

1. riskide maandamise lähenemisviiside edasise lähendamise tagamine kogu ELis;
2. pideva teadmiste vahetamise ja suutlikkuse suurendamise toetamine;
3. tarneahela vastupanuvõime ja muude ELi strateegiliste julgeolekueesmärkide edendamine.

Nende eesmärkide saavutamiseks on kindlaks määratud meetmete kogum lühikeses ja keskpikas perspektiivis. Need hõlmavad teabe ja parimate tavade vahetamise jätkamist ja intensiivistamist konkreetsete strateegiliste ja tehniliste meetmete ning võrgu- ja infoturbe töövoo raames ajakohastatud riiklike riskihindamiste kohta, 5G-tehnoloogia arengute jälgimist, selle arhitektuuri ja sellega seotud ohte ning teadmiste kogumise meetmete korraldamist eri teemadel ning ELi rahastamisvõimaluste kasutamist, et toetada meetmepaketi rakendamist. Samuti kavatseb komisjon:

• töötada välja konkreetne tegevuskava ELi esindatuse suurendamiseks standardeid kehtestavates organites ning turvalisuse ja koostalitlusvõime edendamiseks;
• valmistada ette 5G põhikomponentide ja tarnijate protsesside jaoks ettevalmistav sertifitseerimissüsteem;
• analüüsida ja toetada tarneahela vastupanuvõimet, analüüsides eelkõige 5G ökosüsteemi ja tehes kindlaks põhivarad;
• investeerida teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning suutlikkusse, tagades 5G-võrkude turvalise kasutuselevõtu ELi rahastamisprogrammide asjakohaste turvanõuete kaudu.

Lõpuks vastab komisjon kolmandate riikide taotlustele, kes sooviksid mõista ja potentsiaalselt kasutada ELi väljatöötatud meetmepaketti.