Desinformatsiooni käsitlev käitumisjuhend on teedrajav raamistik desinformatsiooni leviku tõkestamiseks, milles on kokku leppinud mitu asjaomast sidusrühma.
2018. aastal kehtestatud käitumisjuhendit tugevdati 2022. aastal märkimisväärselt, et seda tunnustataks digiteenuste määruse alusel käitumisjuhendina.
13. veebruaril 2025 kiitsid komisjon ja Euroopa digiteenuste nõukoda heaks 2022. aasta desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi integreerimise desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendina digiteenuste määruse raamistikku.
2022. aasta tegevusjuhendi koostamiseni viinud tee
Väärinfot käsitlev tegevusjuhend on esimene omataoline vahend, mille kaudu sektori asjaomased osalejad leppisid esimest korda 2018. aastal kokku desinformatsiooni vastu võitlemise iseregulatsiooni standardites. ELi desinformatsioonivastase strateegia keskmes olev tegevusjuhend on osutunud tõhusaks vahendiks, millega piirata veebis leviva desinformatsiooni levikut, sealhulgas valimisperioodidel, ning reageerida kiiresti kriisidele, nagu koroonaviiruse pandeemia ja sõda Ukrainas.
Pärast komisjoni hinnangut juhendi esimese rakendamisperioodi kohta avaldas komisjon 2021. aasta mais üksikasjalikud suunised 2018. aasta juhendi puuduste kõrvaldamiseks, pakkudes välja lahendusi juhendi tõhustamiseks.
2018. aasta tegevusjuhendile allakirjutanud, kellega ühines suur hulk võimalikke allakirjutanuid, osalesid läbivaatamisprotsessis, mille tulemusel esitati komisjonile 16. juunil 2022 tugevdatud tegevusjuhend, ning 34 allakirjutanut, kes ühinesid 2018. aasta tegevusjuhendi läbivaatamisprotsessiga. Sellest ajast alates on liitunud M-maagile allakirjutanud.
Tegevusjuhend on allakirjutanute tehtud töö tulemus. Allakirjutanud peavad ise otsustama, millistele kohustustele nad alla kirjutavad, ning nende ülesanne on tagada oma kohustuste tõhus täitmine. Komisjon ei kiida juhendit heaks, kuid esitas oma ootused juhendis ja leiab, et juhend tervikuna vastab neile ootustele.
Tunnistades tegevusjuhendi tulevikukindlaks muutmise tähtsust, leppisid allakirjutanud kokku, et loovad raamistiku edasiseks koostööks alalise rakkerühma kaudu. Tegevusjuhendiga kaasneb ka tugevdatud järelevalveraamistik, mis põhineb kvalitatiivsetel aruandluselementidel ja teenusetasandi näitajatel, millega mõõdetakse juhendi rakendamise tõhusust. Allakirjutanud on loonud läbipaistvuskeskuse, mis annab üldsusele selge ülevaate poliitikast, mille nad on oma kohustuste täitmiseks kehtestanud, ning ajakohastab seda korrapäraselt asjakohaste andmetega.
Tegevusjuhendist tulenevad kohustused
Selle läbivaatamisprotsess algas 2021. aasta juunis ning pärast muudetud tegevusjuhendi allkirjastamist ja esitamist 16. juunil 2022 sai uuest tegevusjuhendist koos poliitreklaami läbipaistvust ja suunamist käsitlevate õigusaktidega ning digiteenuste õigusaktiga osa laiemast õigusraamistikust.
Tugevdatud tegevusjuhend sisaldab 44 kohustust ja 128 erimeedet järgmistes valdkondades.
-
Demonetiseerimine: finantsstiimulite vähendamine desinformatsiooni levitajate jaoks
Tugevdatud tegevusjuhendi eesmärk on tagada, et desinformatsiooni levitajad ei saaks reklaamitulust kasu. Allakirjutanud kohustuvad võtma jõulisemaid meetmeid, et vältida desinformatsiooni kõrval reklaami paigutamist ning desinformatsiooni sisaldava reklaami levitamist. Tegevusjuhendiga nähakse ette ka tõhusam koostöö reklaamisektori osalejate vahel, mis võimaldab tugevamat ühistegevust.
-
Poliitreklaami läbipaistvus
Tunnistades poliitreklaami tähtsust avaliku elu kujundamisel, kohustab tugevdatud tegevusjuhend allakirjutanuid kehtestama tugevamad läbipaistvusmeetmed, mis võimaldavad kasutajatel poliitreklaame kergesti ära tunda, pakkudes tõhusamat märgistamist, kohustudes avaldama tellijat, reklaami kulutamist ja näitamisperioodi. Lisaks kohustuvad allakirjutanud looma poliitreklaami jaoks tõhusad ja otsitavad reklaamiteegid.
-
Teenuste tervikluse tagamine
Tegevusjuhendiga tugevdatakse meetmeid desinformatsiooni levitamiseks kasutatava manipuleeriva käitumise vähendamiseks (nt võltskontod, robotipõhine võimendamine, isikustamine, pahatahtlikud süvavõltsingud) ning luuakse allakirjutanute vahel tugevam koostöö, et võidelda selliste meetoditega seotud probleemidega. Allakirjutanud lepivad kokku talitustevahelises arusaamas lubamatust manipuleerivast käitumisest ja desinformatsiooni levitamise tavadest. Samuti peavad nad korrapäraselt läbi vaatama pahatahtlike osalejate kasutatavate taktikate, tehnikate ja menetluste loetelu ning rakendama selget poliitikat, mis hõlmab tuvastatud käitumisviise ja tavasid.
-
Kasutajate mõjuvõimu suurendamine
Kasutajaid kaitstakse desinformatsiooni eest paremini, kasutades tõhustatud vahendeid desinformatsiooni äratundmiseks, mõistmiseks ja märgistamiseks, juurdepääsuks autoriteetsetele allikatele ning meediapädevuse algatusi. Eeskätt tagatakse tegevusjuhendiga turvaliste kavandamistavade kehtestamine, et piirata desinformatsiooni levikut ja tagada oma soovitussüsteemide suurem läbipaistvus, kohandades neid desinformatsiooni leviku piiramiseks.
-
Teadlaste mõjuvõimu suurendamine
Tegevusjuhendis nähakse ette, et veebiplatvormid toetavad paremini desinformatsiooni käsitlevaid teadusuuringuid. Teadlastel on parem ja laiem juurdepääs platvormide andmetele. See tähendab automaatse juurdepääsu tagamist isikustamata, anonüümitud, koondatud või ilmselgelt avalikustatud andmetele ning tööd juhtimisstruktuuri loomiseks, et lihtsustada juurdepääsu täiendavat kontrolli vajavatele andmetele.
-
Faktikontrollijate kogukonna mõjuvõimu suurendamine
Uue tegevusjuhendiga laiendatakse faktikontrolli ulatust kõigisse ELi liikmesriikidesse ja keeltesse ning tagatakse, et platvormid kasutavad oma teenuste puhul faktikontrolli järjepidevamalt. Lisaks töötab tegevusjuhend selle nimel, et tagada õiglane rahaline panus faktikontrollijate töösse ja faktikontrollijate parem juurdepääs teabele, mis hõlbustab nende igapäevast tööd.
-
Läbipaistvuskeskus ja rakkerühm
Läbipaistvuskeskus, mis on kättesaadav kõigile kodanikele, võimaldab saada lihtsa ülevaate tegevusjuhendi meetmete rakendamisest, tagades läbipaistvuse ja ajakohastades korrapäraselt asjakohaseid andmeid. Alaline rakkerühm hoiab tegevusjuhendi tulevikukindla ja eesmärgipärasena, luues muu hulgas foorumi kohustuste läbivaatamiseks ja kohandamiseks, pidades silmas tehnoloogia, ühiskonna, turu ja õigusloome arengut. Rakkerühm koosneb allakirjutanute, audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma (ERGA), Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse (EDMO) ja Euroopa välisteenistuse esindajatest ning seda juhib komisjon.
-
Tugevdatud järelevalveraamistik
Tegevusjuhendiga kaasneb tugev järelevalveraamistik, sealhulgas teenustaseme näitajad, et mõõta tegevusjuhendi rakendamist kogu ELis ja liikmesriikide tasandil. 2023. aasta jaanuaris esitavad allakirjutanud komisjonile esimesed lähteolukorra aruanded tegevusjuhendi rakendamise kohta. Seejärel annavad digiteenuste määruses määratletud väga suured digiplatvormid kuue kuu pärast uuesti aru, samas kui teised allakirjutanud esitavad igal aastal aruande. Tugevdatud tegevusjuhend sisaldab ka selget kohustust töötada struktuursete näitajate kehtestamise nimel, mis võimaldab mõõta desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi üldist mõju. Esimene esialgne kogum on juba avaldatud.
-
Struktuurinäitajad
Tugevdatud tegevusjuhend sisaldab ka selget kohustust töötada struktuursete näitajate kehtestamise nimel, mis võimaldab mõõta desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi üldist mõju. Esimene esialgne struktuurinäitajate kogum on juba avaldatud.
-
Koostöö valimiste ajal
Tegevusjuhendile allakirjutanud kohustusid tegema koostööd ja koordineerima oma tööd valimiste ajal, kui desinformatsioonikampaaniate oht on eriti suur. Nagu tegevusjuhendis ette nähtud, on allakirjutanud loonud kiirreageerimissüsteemi, et tagada valimiste ajal platvormide, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja faktikontrollijate kiire ja tõhus koostöö. See süsteem toimib 2024. aasta juunis toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste ajal.
Viimased uudised

Väärinfo tegevusjuhendile allakirjutanud on avaldanud oma teise aruannete kogumi pärast seda, kui tegevusjuhendit tunnustati digiteenuste õigusakti tegevusjuhendina.

18.–20. septembril alustavad 150 ELi esindavat ELi kodanikku, kes valitakse juhuslikult kõigist liikmesriikidest, oma arutelusid demokraatliku vastupanuvõime teemalisel Euroopa kodanike paneelarutelul, mis on Euroopa demokraatiakilbi raames välja kuulutatud peamine tulemus.

Komisjon kuulutas täna välja konkursikutse „DIGITAL-2026-BESTUSE-AWARENESS – Common Research Framework for Situational Awareness on Information Integrity“ (DIGITAL-2026-BESTUSE-AWARENESS – teabe terviklikkuse alase olukorrateadlikkuse ühine teadusuuringute raamistik).

31. märtsil allkirjastas Euroopa Komisjon 5 miljoni euro suuruse toetuslepingu, et toetada sõltumatuid faktikontrollijaid kogu ELis ja mujal.
Seotud sisu
Üldpilt
Last update
14 oktoober 2026