Digiteenuste õigusakti kohaselt on väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid kohustatud hindama ja maandama alates 2023. aasta augusti lõpust Euroopa Komisjoni määratud esimese teenustepaketi puhul ühiskondliku arutelu süsteemseid riske, näiteks välismaiseid desinformatsioonialaseid jõupingutusi. Nad on kohustatud tegema sellise riskihindamise tulemusi sisaldava aruande avaliku versiooni üldsusele kättesaadavaks hiljemalt 15 kuud pärast digiteenuste õigusakti kohaldamise kuupäeva, kuid neid julgustatakse seda tegema varem.
Sellega seoses analüüsisid käesoleva aruande koostajad sõltumatud eksperdid süsteemseid riske, mida põhjustab Kremli-meelne desinformatsioon kuuel digiplatvormil: Facebook, Instagram, Twitter, YouTube, TikTok ja Telegram 2022. aastal. Kõik need, välja arvatud Telegram, on nüüdseks määratud väga suurteks veebiplatvormideks, mis peavad vastama digiteenuste õigusaktile.
Autorid pakuvad välja metoodilised lähenemisviisid kodanikuühiskonnale ja laiemale eksperdikogukonnale, et aidata hinnata veebiplatvormide põhjustatud eri liiki riske. Uuringu eesmärk on ka julgustada sellise sidusrühmade kogukonna arendamist, mis võib aidata parandada avalikku kontrolli digiteenuste üle.
Uuringu kohaselt viitavad tõendid sellele, et uuritud tehnoloogiaettevõtete jõupingutused piirata Kremli pahatahtlikku tegevust oma platvormidel olid analüüsitaval perioodil ebapiisavad, kuigi piiratud juurdepääs andmetele seab sellele hinnangule mõned piirangud. Kuigi enamik platvorme kehtestas piiranguid Venemaa riigi kontrolli all olevatele meediaväljaannetele, ei kehtestanud ükski ettevõte poliitikat kõigi Venemaa Föderatsiooni hallatavate kontode suhtes. Lisaks näitavad katseuuringud Kesk- ja Ida-Euroopa keeltes, et platvormid modereerivad vaid väikest osa sõjaga seotud vägivaldsest sisust, isegi kui sellest teatati neile nende endi teavitus- ja tegevuskanalite kaudu. Selliste ettevõtete nagu Meta ja Twitteri jõupingutused Kremli toetatud desinformatsiooni algoritmilise võimendamise piiramiseks olid vaid osaliselt tõhusad, kuna need piirdusid käsitsi kureeritud kontodega; need ei piiranud märkimisväärselt tehisintellektil põhinevat võimendamist süsteemsel tasandil.
Käesolev aruanne on üks paljudest allikatest, mida komisjoni talitused saavad digiteenuste määruse alusel väga suurte digiplatvormide esitatud riskihindamiste analüüsimisel arvesse võtta. Aruandes esitatud raamistik võib aidata kaasa ka käimasolevale arutelule asjakohaste riskihindamiste üle, mida Euroopa Komisjon, liikmesriikide digiteenuste koordinaatorite võrgustik, digiplatvormid ning kodanikuühiskonna ja akadeemiliste osalejate teadusringkonnad võivad aja jooksul arendada. Selleks hangib ja avaldab sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat muud uuringud.
Täielik aruanne: Riskijuhtimisraamistiku kohaldamine Venemaa desinformatsioonikampaaniate suhtes