Digioskused

Digioskusi on vaja selleks, et saada teada jalgpallimatši tulemused, aga ka selleks, et hallata internetipangas oma raha, jagada sotsiaalmeedias sõpradega naljakat videot või taotleda vastsündinule sünnitõendit. Kuid digioskustest ei ole meil kasu mitte ainult isiklikus elus, vaid need aitavad meid ka töö juures.

Euroopas on enam kui 90% ametialaste ülesannete täitmiseks vaja elementaarseid teadmisi digimaailma kohta samavõrd kui elementaarset kirja- ja arvutamisoskust. Digivahendite kasutamine levib kõigis sektorites äritegevusest transpordini, isegi põllunduses. Kuid umbes 42% eurooplastest puuduvad elementaarsed digioskused, kusjuures 37% neist kuuluvad tööjõu hulka.

Sel põhjusel investeerib EL programmidesse, et eurooplasi koolitada ja laiendada Euroopa talendireservi, et võiksime julgelt vaadata oma tulevikku digimaailmas. Nende programmide hulgas on näiteks järgmine.

• Euroopa oskuste tegevuskava
• Digiõppe tegevuskava
• Digitaaloskuste ja töökohtade koalitsioon

Samuti on oluline, et inimesed omandaksid enamad kui elementaarsel tasemel digioskused. Kõrgtasemel digioskustest võib abi olla ametites, mis tegelevad digitaalse kauplemise, suhtlusmeedia ja muuga ning vajadus digioskuste järele tööl üha suureneb.

Mida enamatel eurooplastel on paremad digioskused, seda suurem on Euroopa konkurentsivõime digimaailmas ja see aitab meil jõuda võrdsema ühiskonnani.