Digitaalne õpe ja IKT hariduses

Digiõppe tegevuskava

Digiõppe tegevuskava (2021–2027) on Euroopa Liidu (EL) poliitiline algatus, mille eesmärk on toetada ELi liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide kestlikku ja tulemuslikku kohandamist digiajastuga.  

Oma eesmärkide saavutamiseks on tegevuskavas esitatud 13 meedet kahes prioriteetses valdkonnas: 

1. edendada hästitoimiva digiõppe ökosüsteemi arengut;
2. Digipöördeks vajalike digioskuste ja -pädevuste parandamine.

prioriteedi 6. meetme raames tehti eksperdirühmale ülesandeks töötada välja eetikasuunised tehisintellekti ja andmete kasutamise kohta hariduses ja koolituses, tuginedes usaldusväärse tehisintellekti eetikasuunistele, mille kõrgetasemeline tehisintellekti eksperdirühm esitas 2019. aastal.

prioriteedi 7. meetme raames tehti eksperdirühmale ülesandeks töötada välja ühised suunised õpetajatele ja haridustöötajatele, et edendada digikirjaoskust ning võidelda desinformatsiooni vastu hariduse ja koolituse kaudu.

Suunised peaksid valmima 2022. aasta septembris.

Euroopa Komisjon võttis 2017. aastal vastu ka teatise Euroopa identiteedi tugevdamise kohta hariduse ja kultuuri kaudu. Käesolev teatis oli komisjoni panus Göteborgi tippkohtumisel toimunud juhtide haridus- ja kultuurikohtumisse. Mõned meetmed tuleb vastu võtta 2025. aastaks.

Digiõppega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine

Euroopa Komisjon rahastab paljusid digiõppega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni mitme programmi, sealhulgas programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ raames, samuti varasemate programmide „Horisont 2020“, seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames.

Programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ raames on kavandatud järgmised projektikonkursid:

• eXtended Reality Learning – Engage and Interact (TOPIC ID: HORIZON-CL4-2022-HUMAN-01-19), avamise kuupäev: 21. detsember 2021;
• Programmi „Digitaalne Euroopa“ 2021.–2022. aasta tööprogrammi kohased projektikonkursid hõlmavad oskuste andmeruumi ettevalmistavaid meetmeid, mis on avatud ajavahemikul 17. novembrist 2021 kuni 22. veebruarini 2022.

Programmi „Horisont 2020“ alla kuulusid järgmised valdkonnad:

• Koolide mentorluskava: innovatsiooni süvalaiendamine, levitades arenenud IKT-põhiseid õpetamistavasid laiale koolide ringile (DT-TRANSFORMATIONS-21-2020); võimestav ja kaasav järgmise põlvkonna internet (ICT-2019-30);
• rahvusvahelise partnerluse loomine madala ja keskmise sissetulekuga riikides (ICT-39-2016-2017);
• õppimise ja oskustega seotud tehnoloogiad (ICT-22-2016);
• tehnoloogiad inimeste paremaks õppimiseks ja õpetamiseks (IKT 20–2015);
• täiustatud digitaalsed mängu-/hasartmängutehnoloogiad (IKT 21–2014).

Euroopa Parlamendi algatusel kaasrahastab komisjon katseprojekti ja ettevalmistavaid meetmeid. Käimasolevad meetmed on järgmised:

• ettevalmistav meede – Haridusvahenditele juurdepääsu parandamine piirkondades ja kogukondades, kus ühenduvus või juurdepääs tehnoloogiale on väike (PPPA-2021-RemoteDigEdu);
• katseprojekti projektikonkurss „Girls 4 STEM in Europe“ (Girls4STEM-2019) ja valitud projekt „GEM – Empower Girls to Embrace their Digital and Entrepreneurial Potential“ (Girls4STEM-2019).

Koolide digiteerimine

Komisjon viis läbi teise uuringu koolide kohta: IKT hariduses 2019. aastal. Uuringul oli kaks eesmärki:

1. võrrelda IKT edusamme koolides;
2. määratleda hästi varustatud ja ühendatud klassiruumi mudel.

Uuring viidi läbi 31 riigis (EL 27 + Ühendkuningriik, Norra, Island ja Türgi). Selles esitatakse üksikasjalikud ja usaldusväärsed võrdlusuuringud IKT kasutamise kohta koolihariduses kogu Euroopas ning infrastruktuuri pakkumise, kasutamise, usalduse ja hoiakute kohta.

Euroopa Komisjon avaldas ka uuringu satelliidipõhiste lairibateenuste kohta koolides. Uuring näitas, et 2015. aastal ei olnud hinnanguliselt 18 % ELi alg- ja keskkoolidest lairibaühendusega ühendatud. Uuringus jõuti järeldusele, et satelliit-lairibaühendus võiks olla tõhus võimalus halvasti ühendatud koolide jaoks. Samuti tehti ettepanek, et vautšerite süsteemi võiks kasutada vahendina koolide lairibaühenduse lõhe kaotamiseks.