Digiõpe ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia hariduses

Digiõppe tegevuskava

Digiõppe tegevuskava (2021–2027) on Euroopa Liidu (EL) poliitiline algatus, mille eesmärk on toetada ELi liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide kestlikku ja tõhusat kohandamist digiajastuga.  

Eesmärkide saavutamiseks on tegevuskavas sätestatud 13 meedet kahes prioriteetses valdkonnas: 

1. hästitoimiva digiõppe ökosüsteemi arendamise soodustamine;
2. Digiüleminekuks vajalike digioskuste ja -pädevuste parandamine.

Esimese prioriteedi 6. meetme raames on eksperdirühmale tehtud ülesandeks töötada välja eetikasuunised tehisintellekti ja andmete kasutamise kohta hariduses ja koolituses, tuginedes usaldusväärse tehisintellekti eetikasuunistele, mille kõrgetasemeline tehisintellekti eksperdirühm esitas 2019. aastal.

prioriteedi meetme 7 raames on eksperdirühmale tehtud ülesandeks töötada välja ühised suunised õpetajatele ja haridustöötajatele, et edendada digikirjaoskust ning võidelda desinformatsiooni vastu hariduse ja koolituse kaudu.

Suunised peaksid valmima 2022. aasta septembris.

Euroopa Komisjon võttis 2017. aastal vastu ka teatise Euroopa identiteedi tugevdamise kohta hariduse ja kultuuri kaudu. Kõnealune teatis oli komisjoni panus Göteborgi tippkohtumisel toimunud haridus- ja kultuuriteemalisse juhtide kohtumisse. Mõned meetmed tuleb vastu võtta 2025. aastaks.

Digitaalse õppega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine

Euroopa Komisjon rahastab paljusid digiõppega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni mitme programmi raames, sealhulgas programmid „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“, samuti varasemad programmid „Horisont 2020“, seitsmes raamprogramm ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm.

Programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ raames on kavandatud järgmised projektikonkursid:

• eXtended Reality Learning – Engage and Interact (eXtended Reality Learning – kaasamine ja suhtlemine) (TOPIC ID: HORIZON-CL4-2022-HUMAN-01-19), avamise kuupäev: 21. detsember 2021;

• Programmi „Digitaalne Euroopa“ 2021.–2022. aasta tööprogrammi projektikonkursid hõlmavad ettevalmistavaid meetmeid oskuste andmeruumi avamiseks ajavahemikus 17.11.2021–22.02.2022.

Programmiga „Horisont 2020“ hõlmati järgmised valdkonnad:

• Koolide mentorluskava: innovatsiooni süvalaiendamine, levitades arenenud IKT-põhiseid õpetamistavasid laiale koolide ringile (DT-TRANSFORMATIONS-21-2020);võimestav, kaasav järgmise põlvkonna internet (ICT-2019-30);
• rahvusvahelise partnerluse arendamine madala ja keskmise sissetulekuga riikides (ICT-39-2016-2017);
• õppimis- ja oskuste arendamise tehnoloogiad (ICT-22-2016);
• tehnoloogiad inimeste paremaks õppimiseks ja õpetamiseks (IKT 20 – 2015);
• kõrgetasemelised digitaalsed mängu-/hasartmängutehnoloogiad (IKT 21–2014).

Euroopa Parlamendi algatusel kaasrahastab komisjon katseprojekti ja ettevalmistavaid meetmeid. Käimasolevad meetmed on järgmised:

• ettevalmistav meede – haridusvahenditele juurdepääsu suurendamine piirkondades ja kogukondades, kus ühenduvus või juurdepääs tehnoloogiale on väike (PPPA-2021-RemoteDigEdu);
• katseprojekti projektikonkurss „Tüdrukud 4 STEM Euroopas“ (Girls4STEM-2019) ja valitud projekt „GEM – Empower Girls to Embrace their Digital and Entrepreneurial Potential“.

Koolide digiteerimine

Komisjon korraldas koolides teise uuringu: IKT hariduses 2019. aastal. Uuringul oli kaks eesmärki:

1. võrrelda IKT arengut koolides;
2. määratleda hästi varustatud ja ühendatud klassiruumi mudel.

Uuring viidi läbi 31 riigis (EL 27 + Ühendkuningriik, Norra, Island ja Türgi). Selles esitatakse üksikasjalikud ja usaldusväärsed võrdlusandmed IKT kasutamise kohta koolihariduses kogu Euroopas ning taristu pakkumise, kasutamise, usalduse ja hoiakute kohta.

Euroopa Komisjon avaldas ka uuringu satelliidipõhiste lairibateenuste kohta koolides. Uuring näitas, et 2015. aastal ei olnud lairibaühendusega ühendatud hinnanguliselt 18 % ELi alg- ja keskkoolidest. Uuringus jõuti järeldusele, et satelliit-lairibaühendus võiks olla tõhus võimalus halvasti ühendatud koolidele. Samuti tehti ettepanek, et koolide lairibaühenduse lõhe kaotamiseks võiks kasutada vautšerite süsteemi.