Digiõpe ja IKT hariduses

Digiõppe tegevuskava

Digiõppe tegevuskava (2021–2027) on Euroopa Liidu (EL) poliitiline algatus, mille eesmärk on toetada ELi liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide kestlikku ja tõhusat kohandamist digiajastuga.  

Oma eesmärkide saavutamiseks on tegevuskavas sätestatud 13 meedet kahes prioriteetses valdkonnas: 

1. Edendada hästitoimiva digitaalse hariduse ökosüsteemi arengut;
2. Digiüleminekuks vajalike digioskuste ja -pädevuste suurendamine.

Prioriteedi nr 6 raames on eksperdirühmale tehtud ülesandeks töötada välja eetilised suunised tehisintellekti ja andmete kasutamise kohta hariduses ja koolituses, tuginedes usaldusväärse tehisintellekti eetikasuunistele, mille kõrgetasemeline tehisintellekti eksperdirühm esitas 2019. aastal.

Prioriteedi nr 7 raames on eksperdirühmale tehtud ülesandeks töötada õpetajatele ja haridustöötajatele välja ühised suunised, et edendada digitaalset kirjaoskust ja võidelda väärinfo vastu hariduse ja koolituse kaudu.

Suunised valmivad eeldatavasti 2022. aasta septembris.

Euroopa Komisjon võttis 2017. aastal vastu ka teatise Euroopa identiteedi tugevdamise kohta hariduse ja kultuuri kaudu. Käesolev teatis oli komisjoni panus juhtide haridus- ja kultuurikohtumisse Göteborgi tippkohtumisel. Mõned meetmed tuleb vastu võtta 2025. aastaks.

Digitaalse õppe alaste teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine

Euroopa Komisjon rahastab paljusid digitaalse õppega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni mitme programmi, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ raames, nagu ka varasemad programmid „Horisont 2020“, seitsmes raamprogramm (FP7) ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm.

Programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ raames on kavandatud järgmised projektikonkursid:

• laiendatud reaalsuse õppimine – kaasamine ja suhtlemine (TOPIC ID: Horizon-CL4–2022-HUMAN-01–19), avamise kuupäev: 21. detsember 2021;

• Programmi „Digitaalne Euroopa“ 2021.–2021–22. aasta tööprogrammi raames esitatud projektikonkursid hõlmavad ajavahemikul 17.11.2021–22/02/2022 avatud oskuste andmeruumi ettevalmistavaid meetmeid.

Programmi „Horisont 2020“ alla kuuluvad järgmised valdkonnad:

• Koolide mentorluskava: innovatsiooni süvalaiendamine, levitades kõrgtasemel IKT-põhiseid õpetamistavasid paljudele koolidele (DT-TRANSFORMATIONS-21–2020);võimestav, kaasav järgmise põlvkonna internet (IKT-2019–30);
• Rahvusvahelise partnerluse loomine madala ja keskmise sissetulekuga riikides (IKT-39–2016–2017);
• õppimise ja oskuste tehnoloogia (IKT-22–2016);
• tehnoloogiad inimeste paremaks õppimiseks ja õpetamiseks (IKT 20–2015);
• täiustatud digitaalsed mängu-/gamifitseerimistehnoloogiad (IKT 21–2014).

Euroopa Parlamendi algatusel kaasrahastab komisjon katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid ning käimasolevad meetmed on järgmised:

• ettevalmistav meede – Haridusvahenditele juurdepääsu suurendamine piirkondades ja kogukondades, kus on madal ühenduvus või juurdepääs tehnoloogiale (PPPA-2021-RemoteDigEdu);
• katseprojekt – Tüdrukud 4 STEM Euroopas (Girls4STEM -2019) ja valitud projekt GEM – Empower Girls to Embrace their Digital and Entrepreneurial Potential.

Koolide digiteerimine

Komisjon viis läbi teise uuringu koolide kohta: IKT hariduses 2019. aastal. Uuringul oli kaks eesmärki:

1. võrdlema edusamme IKT valdkonnas koolides;
2. määratlege mudel kõrgelt varustatud ja ühendatud klassiruumis.

Uuring viidi läbi 31 riigis (EL 27 + Ühendkuningriik, Norra, Island ja Türkiye). See pakub üksikasjalikke ja usaldusväärseid võrdlusuuringuid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise kohta koolihariduses kogu Euroopas ning infrastruktuuri pakkumist, kasutamist, usaldust ja hoiakuid.

Euroopa Komisjon avaldas ka uuringu satelliitpõhiste lairibateenuste kohta koolides. Uuring näitas, et 2015. aastal ei olnud lairibaühendusega ühendatud hinnanguliselt 18 % ELi alg- ja keskkoolidest. Uuringus jõuti järeldusele, et satelliit-lairibaühendus võib olla tõhus võimalus halvasti ühendatud koolidele. Samuti tehti ettepanek, et vautšerisüsteemi võiks kasutada koolide lairibaühenduse lõhe kaotamise vahendina.