Multimeediameetmed

„Mitmemeedia meetmed“ vastavad iga-aastasele eelarvele, mida EL jagab meediale, nii et need annavad kodanikele sõltumatut teavet Euroopa teemade kohta. See on vajalik, kuna ELi tasandi otsused mõjutavad inimeste elu, kuid need on keerulised ja meedias sageli alahinnatud. Seega aitavad multimeediameetmed tagada, et meedia tegutseb Euroopa demokraatia järelevalvajana. Tagamaks, et valitud meedia suudab tõhusalt hoida poliitikuid või ettevõtjaid vastutavana, ei ole ELil mingit sõnaõigust selle kohta, mida need meediad avaldavad: nende sõltumatus on lepinguga tagatud.

Praegu toetatakse järgmist liiki meetmeid:

1. Telekanal Euronews
2. ELi asjade kajastamine raadiovõrgu kaudu
3. ELi küsimusi käsitlevate andmepõhiste uudiste koostamine ja levitamine
4. ELi küsimusi käsitlevate uudiste koostamine ja nende levitamine meediakeskustes

2023. aasta multimeediameetmete rahastamisotsusega eraldatakse selle aasta meetmete toetamiseks 20,6 miljonit eurot.

Telekanal Euronews

Euronews on sõltumatu uudistekanal, mis toodab informatsiooni alates 1993. aastast. Selle pakkumine sisaldab sisu 12 keeles, millest kaheksa ELi ametlikku keelt: Inglise, prantsuse, saksa, kreeka, ungari, itaalia, portugali ja hispaania keel. Euronews on saadaval umbes 400 miljonis majapidamises kogu maailmas televisioonis ja seda tarbib iga päev 6,8 miljonit kodanikku (IPSOS). See registreerib oma digitaalsete platvormide kaudu igakuiselt keskmiselt 28,4 miljonit unikaalset külastajat.

Aastate jooksul on Euroopa Komisjon ja Euronews allkirjastanud järjestikused partnerluse raamlepingud. Viimane kalandusalane partnerlusleping allkirjastati 2021. aasta juulis ja selle kestus oli kolm aastat. Partnerlusi rakendatakse konkreetsete iga-aastaste toetuslepingute kaudu, mida jälgitakse välisauditite ja hindamiste kaudu.

EuroopaKomisjon rahastab praegu Euroopa programmide, korrespondentide võrgustiku ja mitme keeleteenuse (Ungari, kreeka, portugali ja araabia keel) tootmist ja edastamist. EL toetab ka farsi teenuse ja temaatiliste teleajakirjade tootmist ja edastamist muude eelarveridade kaudu.

ELi asjade kajastamine raadiovõrgu kaudu 

JärjestikusteEurobaromeetri uuringutekohaselt on raadio endiselt Euroopa kõige usaldusväärsem meedia ja oluline sisuallikas. Samal ajal töötab enamik raadiojaamu ühes keeles, mistõttu on piiriüleste perspektiivide hõlmamine keeruline. Nagu 2022. aasta rahastamisotsuses ette nähtud, avaldas komisjon projektikonkursi, et toetada raadiosisu ELi asjades. Selle projektikonkursi järel sõlmiti raadiovõrguga Euranet Pluskaheaastane toetusleping summas 4,4 miljonit eurot,mis hõlmas 2023. ja 2024. aastat.

Selle lepingukohaselt peavad kõik Euranet Plusi võrku kuuluvad raadiojaamad tootma ja edastama vähemalt 10 minutit nädalas. Liikmed koostavad aruandeid, vestlussaateid ja intervjuusid, mis selgitavad ELi küsimusi kuulajatele mitme vaatenurga kaudu. Euranet Plus kogub praegu 15 raadiojaama 15 liikmesriigist. Need liikmed jõuavad umbes 11 miljoni igapäevase kuulajani, millest Euranet Plus loodab igal nädalal jõuda vähemalt 1,7 miljoni kuulajani. Võrgustikul on Brüsselis keskasutus, et aidata raadiojaamu nende ajakirjanduslikus töös, vahetada parimaid tavasid ja koostada mitmekeelseid podcaste.

Andmepõhised uudised ELi asjade kohta

Ajal, mil uudiste tarbimine on üha kiirem ja meedia ühtlus kasvab, on uued tootmisvormid (näiteks andmeajakirjandus) eri kanalites üha levimas. Komisjon toetab ELi küsimusi käsitlevate andmepõhiste uudiste koostamist ja levitamist piiriüleselt.

Nagu 2022. aasta rahastamisotsuses ette nähtud,avaldati 2022. aastal projektikonkurss, et toetada kahte meediakonsortsiumi. Võiduprojektid European Data News Hub ja European Data Journalism Network (EDJNet) kestavad 2025. aasta kevadeni. ELi kaasrahastamise kogusumma on 700.000 eurot projekti kohta kahe aasta jooksul. Rohkem infot projektide kohta.

Uudiste tootmine ja levitamine meediakeskustes

Alates 2020. aastast kutsub komisjon taotlejaid üles esitama uusi ideid, et suurendada Euroopa avatud ja digitaalse meedia platvormide ja tootmiskeskuste kaudu professionaalsete uudistesisu ja muu kui fiktiivse programmi kureerimist, tootmist ja levitamist.

2021.aastal eraldati avatud projektikonkursitulemusel 1,76 miljoni euro väärtusestoetust 16 uudisteagentuurist koosnevale konsortsiumile, mida koordineeris Saksamaa pressiagentuur. Partnerid lõid „European Newsroom“(European Newsroom) – korrespondentidele võimaluse töötada ja koolitada koos Brüsselis, et koostada ja levitada uudiseid ELi asjade kohta. ELi kaasrahastamine hõlmab kahte aastat (2022–2023).

2023. aastal kuulutab komisjon välja uue 8 miljoni euro suuruse projektikonkursi „Euroopa meediakeskused“, mis järgneb sellele meetmele.

See tegevus on osa uudistealgatusest