Skip to main content
Shaping Europe’s digital future

Multimeediameetmed

ELi multimeediameetmete eesmärk on tugevdada uudiseid ELi asjade kohta Euroopa perspektiivist.

    Tahvelarvutis uudiseid lugev isik, kes esindab uudisteraporteid ja multimeediat kogu Euroopas

© image by Tero Vesalainen - Getty Images/iStock

Multimeediameetmed vastavad aastaeelarvele, mida EL jagab meedia vahel, et tagada kodanikele juurdepääs sõltumatule teabele Euroopa teemade kohta. See on vajalik, kuna ELi tasandi otsused mõjutavad inimeste elu, kuid need on keerulised ja meedias sageli alahinnatud. Multimeedia meetmed aitavad seega tagada, et kodanikud on teadlikud ELi institutsioonide otsustest ja muudestneid Euroopa tasandil mõjutavatestteemadest. Tema toetatud meedial onlepinguga tagatud sõltumatus, et nad saaksid ilma sekkumiseta töötada.

Komisjon avaldab iga-aastased rahastamisotsused, mis moodustavad multimeediameetmete rakendamise iga-aastase tööprogrammi.

Praegu toetatakse järgmist liiki meetmeid:

  1. Üleeuroopaline audiovisuaalne aruandlus
  2. ELi audioaruandlus
  3. ELi digitaalne aruandlus
  4. ELi küsimusi käsitlevate uudiste koostamine ja nende levitamine meediakeskustes

2024. aasta multimeediameetmete rahastamisotsusega eraldatakse selle aasta meetmete toetamiseks 20,7 miljonit eurot.

Üleeuroopaline audiovisuaalne aruandlus

Selle meetme eesmärk on suurendada audiovisuaalmeedia sõltumatu aruandluse kvantiteeti, kvaliteeti ja mõju ELi asjadele üleeuroopaliste meediaväljaannete poolt võimalikult paljudes keeltes ja ELi liikmesriikides. See hõlmab ELi asjade sisu edastamist valdkondades, kus sellist sisu on vähe (näiteks audiovisuaalmeedia teenuste kaudu ungari keeles).

Seda meedet toetatakse projektikonkursi kaudu alates 2024. aastast.

Seni on üleeuroopalist audiovisuaalset aruandlust käsitletud järjestikuste partnerluse raamlepingutega, mis on sõlmitud otse telekanaliga Euronews. Kehtiv kalandusalane partnerlusleping Euronewsiga sõlmiti 2021. aastal ja see kestab 2024. aasta lõpuni. Seda kalandusalast partnerluslepingut rakendatakse konkreetsete iga-aastaste toetuslepingute kaudu, mida jälgitakse välisauditite ja hindamiste kaudu. Need partnerlused hõlmavad Euroopa programmide tootmist ja edastamist, korrespondentide võrgustikku ja mitmeid keeleteenuseid (Ungari, Kreeka, portugali ja araabia keel).

ELi audioaruandlus

Raadio on paljudes liikmesriikides üldsusele usaldusväärne uudisteallikas ning viimasel ajal on uued helivormingud, nagu podcastid, juurdunud inimeste uudiste tarbimisharjumustesse. Selle meetme eesmärk on stimuleerida uuenduslikku aruandlust ELi asjade kohta, kasutades mitut helivormingut kas traditsiooniliste või digitaalsete jaamade ja platvormide kaudu. See hõlmab ELi küsimusi käsitlevate audioprogrammide tootmist ja levitamist Euroopa meedias nii õhus kui ka digiplatvormidel.

Raadiot on toetatud järjestikuste kõnede kaudu. Pärast viimast projektikonkurssi allkirjastati raadiovõrguga Euranet Plus kaheaastane toetusleping (4,4 miljonit eurot), mis hõlmas 2023. ja 2024. aastat. Selle kokkuleppe kohaselt toodab ja edastab iga 15 võrgu raadiojaama nädalas vähemalt 10 minutit sisu, mis selgitab kuulajatele mitme vaatenurga kaudu ELi küsimusi.  

Uus konkursikutse avaldatakse 2024. aastal.

ELi digitaalne aruandlus

Internetipõhine teave muutub kodanike seas üha populaarsemaks kui üks enim tarbitud meediume ning digitehnoloogia pakub uusi aruteluvõimalusi. Selle meetme eesmärk on toetada usaldusväärseid ja jagatud ELi avalikke ruume veebis, kus eurooplased pääsevad ligi teabele ja osalevad pluralistlikes aruteludes, ületades keelebarjääri.  

Komisjon on toetanud digiaruandlust eri projektide ja meetmete kaudu. See meede tugineb ettevalmistava meetme „ Euroopa meediaplatvormid“ tulemustele. Multimeediameetmed on hõlmanud ka andmepõhiste uudiste pakkumist ELi asjade kohta. Pärast 2022. aasta projektikonkurssi on kaks projekti, Euroopa andmeuudiste keskus ja Euroopa andmeajakirjanduse võrgustik (EDJNet), kestavad 2025. aasta kevadeni.

Uus projektikonkurss digitaalse aruandluse kohta avaldatakse 2024. aastal.

ELi uudised meediakeskuste kaupa

Alates 2020. aastast kutsub komisjon taotlejaid üles ühinema jõupingutustega ja esitama uusi ideid, et suurendada digitaalsete meediaplatvormide ja tootmiskeskuste kaudu professionaalsete uudistesisu ja mittefiktsioonilise programmeerimise (nt dokumentaalfilmide) kureerimist, tootmist ja levitamist.

2021. aastal eraldati projektikonkursi tulemusel 1,76 miljoni euro väärtuses toetust 16 uudisteagentuurist koosnevale konsortsiumile, mida koordineeris dpa (Saksamaa pressiagentuur). Partnerid lõid BrüsselisEuroopa uudistetoa, mis võimaldab korrespondentidel töötada ja koolitada koos, et koostada ja levitada uudiseid ELi asjade kohta. ELi kaasrahastamine hõlmas kahte aastat (2022–2023). Selle meetme järel algatas komisjon 2023. aastal uue 8 miljoni euro suuruse projektikonkursi „Euroopa meediakeskused“. Tulemused tehakse teatavaks 2024. aasta aprillis ja projektid kestavad 2026. aasta lõpuni.

See tegevus on osa uudistealgatusest

Seotud sisu

Üldpilt

Meediavabadus ja meedia mitmekesisus

Euroopa Liit toetab meediavabadust ja -pluralismi kui kaasaegse demokraatia alustalasid ning vaba ja avatud arutelu võimaldajaid.

Vaata lisaks

Meediapädevus

Meediapädevus ei ole kunagi olnud nii oluline kui praegu. See võimaldab igas vanuses kodanikel navigeerida kaasaegses uudistekeskkonnas ja teha teadlikke otsuseid.

Võitlus veebis leviva väärinfoga

Komisjon võitleb internetis leviva desinformatsiooni ja väärinfo vastu, et tagada Euroopa väärtuste ja demokraatlike süsteemide kaitse.

Uurida ELi toetust meediasektorile