Meediavabadus ja meedia mitmekesisus

Meediavabadus ja meedia mitmekesisus tagavad teabevoo ja neil on keskne roll vastutuse võtmisel. Komisjon on tõhustanud oma tööd selles valdkonnas, asetades meediavabaduse õigusriigi olukorda käsitleva aruandluse keskmesse ja jätkates mitmesuguste projektide rahastamist, mis annavad käegakatsutavaid tulemusi. Komisjon on kavandanud ka olulisi algatusi ajakirjanike töö ja turvalisuse suurendamiseks ning võtnud vastu tegevuskava, mille eesmärk on edendada elujõulist meedia ökosüsteemi.

Euroopa Liidu kohustused austada meediavabadust ja mitmekesisust ning kaitsta sõnavabadust, mis hõlmab õigust saada ja levitada teavet ilma avaliku võimu sekkumiseta, on sätestatud ELi põhiõiguste harta artiklis 11, mis kajastab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 10.

Õigusaktid ja õigusriik

Euroopa meediavabaduse määrust hakati kogu Euroopa Liidus kohaldama2025. aasta augustis. See põhineb läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivil. Esimest korda 2022. aasta septembris esitatudEuroopa meediavabaduse määruse eesmärk on suurendada siseturu terviklikkust ning kaitsta seeläbi meedia mitmekesisust ja sõltumatust liidus. Euroopa meediavabaduse määruse väljatöötamise ajal korraldatitagasisidekorje  ja avalik konsultatsioon. EMKV eesmärk on:

• kaitsta toimetuste sõltumatust, nõudes, et liikmesriigid austaksid meediateenuse osutajate tegelikku toimetusvabadust;
• Kaitsta ajakirjandusallikaid, sealhulgas nuhkvara kasutamise eest.
• tagada avalik-õigusliku meedia sõltumatu toimimine, sealhulgas tagades piisavad, jätkusuutlikud ja prognoositavad rahalised vahendid ning edendades läbipaistvust avalik-õigusliku meedia haldusnõukogu juhi või liikmete ametisse nimetamisel;
• tagada meediaomandi läbipaistvus, avaldades meediateenuse osutajate poolt enda kohta konkreetset teavet (nt seaduslikud nimed, kontaktandmed, omandiõigus);
• näha ette kaitsemeetmed, et väga suured digiplatvormid (määratuddigiteenuste õigusakti alusel)ei eemaldaks põhjendamatultmeediasisu, mis on toodetud kutsestandardite kohaselt, kuid mida peetakse tingimustega vastuolus olevaks;
• kehtestada seadmetes ja liidestes, näiteks ühendatud telerites pakutava meedia kohandamise õigus, mis võimaldab kasutajatel muuta vaikeseadeid vastavalt oma eelistustele;
• tagada, et liikmesriigid esitavad meedia mitmekesisuse testide kaudu hinnangu meediaturu kontsentratsiooni mõju kohta meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele;
• tagada meediateenuse osutajatele ja reklaamijatele suurem läbipaistvus kasutajaskonna mõõtmisel, et piirata ülepaisutatud või kallutatud kasutajaskonna andmete ohtu;
• kehtestada läbipaistvusnõuded riikliku reklaami jaotamiseks meediateenuse osutajatele ja digiplatvormidele avaliku sektori asutuste ja üksuste poolt;
• Tõhustada ja laiendada meediat reguleerivate asutuste vahelist koostööd ja koordineerimist, sealhulgas seoses meetmetega, mis käsitlevad väljastpoolt liitu pärit meediateenuseid.

Üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid (üldtuntud kui vaigistuskaebused) on ahistamise erivorm, mida kasutatakse peamiselt ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vastu, et takistada avalikku huvi pakkuvates küsimustes sõna võtmist või selle eest karistada. 2024. aasta mais jõustus üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide direktiiv, millega anti kohtutele ja üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide sihtmärkidele vahendid, et võidelda ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide vastu. Kaitsemeetmeid kohaldatakse piiriülese toimega tsiviilasjades.

Komisjon võttis vastu Euroopa demokraatia tegevuskava. Ta teeb tihedat koostööd liikmesriikide ja sidusrühmadega, et parandada ajakirjanike turvalisust. Sellega tagatakse jätkusuutlik rahastamine projektidele, mis keskenduvad ajakirjanike õiguslikule ja praktilisele abistamisele ELis ja mujal. 2021. aasta märtsis algatati Euroopa uudistemeedia foorumi raames sidusrühmade dialoog, mille käigus said huvitatud isikud anda tagasisidet 2021. aasta septembris vastu võetud soovituse kohta, mis käsitleb ajakirjanike ja muude meediatöötajate kaitset, turvalisust ja võimestamist. Kavas nähakse ette ka riikliku reklaami läbipaistva ja õiglase jaotamise edendamine, meedia mitmekesisuse edendamine ja üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste esiletõstmist käsitleva Euroopa lähenemisviisi väljatöötamine. Sellealase uuringu tegemiseks on välja kuulutatud pakkumiskutse.

Õigusriigi mehhanismis pühendatakse meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele oluline osa, milles uuritakse meediat reguleerivaid asutusi ja organeid, meediaomandi läbipaistvust ja valitsuse sekkumist ning ajakirjanike kaitse raamistikku. Esimene õigusriigi olukorda käsitlev aruanne, mis hõlmas kõiki 27 liikmesriiki, avaldati 30. septembril 2020. Selles esitatakse kokkuvõte õigusriigi olukorrast ELis ja hinnang iga liikmesriigi olukorrale, keskendudes neljale peamisele sambale: kohtusüsteem, korruptsioonivastane raamistik, meedia mitmekesisus ning muud institutsioonilised kontrolli- ja tasakaalustussüsteemid. 

2024. aastal rõhutativiiendas iga-aastases õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes nii edusamme kui ka jätkuvaid probleeme meediamaastikul kõigis liikmesriikides. Aruandes tunnustati konkreetseid meetmeid, mida mitu liikmesriiki on võtnud ajakirjanike ohutuse ja töötingimuste parandamiseks, ning paljude riiklike meediat reguleerivate asutuste ülesannete ja pädevuste laiendamist. Vaatamata nendele edusammudele väljendati aruandes püsivat muret avalik-õiguslike meediaorganisatsioonide sõltumatu juhtimise ja finantsstabiilsuse, meediaomandi läbipaistvuse, avalikele dokumentidele juurdepääsu ja riikliku reklaami õiglase jaotamise pärast. Komisjon kordas oma soovitusi nendes valdkondades, rõhutades ajakirjanike turvalisust. 

Suurimate veebiplatvormide suur mõjuvõim õigustab konkreetsete eeleeskirjade kaalumist, et kaitsta konkurentsi ja tarbijate valikuid internetis. Digiteenuste õigusaktiga parandatakse märkimisväärselt ebaseadusliku sisu eemaldamise mehhanisme ja kasutajate põhiõiguste, sealhulgas sõnavabaduse tõhusat kaitset internetis.

Läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga tugevdatakse õiguslikke tagatisi mitmes meedia mitmekesisuse seirega hõlmatud valdkonnas, nimelt veebisisu modereerimine, meediat reguleerivate asutuste sõltumatus, meediaomandi läbipaistvus ja meediapädevus. Komisjon jälgib tähelepanelikult ülevõtmisprotsessi.

Liidu seadusandja võttis uue autoriõiguse direktiivi artikliga 17 vastu õiglasema kauplemiskoha eeskirjad . Nende normide eesmärk on aidata õiguste omajatel olla teatavate veebipõhiste jagamisplatvormide puhul paremas positsioonis. Nendega tagatakse, et õiguste omajad saavad oma sisu kasutamise eest õiglasemat tasu. Ajakirjandusväljaannete kirjastajate uus õigus (uue autoriõiguse direktiivi artikkel 15) soodustab pluralistlikku, sõltumatut ja kvaliteetset ajakirjandust, sest ajakirjandusväljaannete kirjastajatel on internetituru osaliste suhtes parem läbirääkimispositsioon.

Otserahastamine

EL rahastab mitmeid projekte:

• Mitmed käimasolevad või ettevalmistamisel olevad projektid ja projektikonkursid, mille eesmärk on:
  • kaardistada meediavabaduse rikkumisi;
  • kaitsta ohus olevaid ajakirjanikke;
  • jälgida meedia mitmekesisust ohustavaid riske;
  • toetada koostööpõhist ajakirjandust, koostööd ja parimate tavade vahetamist.
• Ajakirjandus- ja meediavabaduse Euroopa keskuse (ECPMF) ja selle partnerite juhitavad projektid, mille eesmärk on tegeleda meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse rikkumistega ELi liikmesriikides ja kandidaatriikides.
• Toetused meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskusele (CMPF)meedia mitmekesisuse seire(MPM) väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis annab põhjaliku ülevaate ohtudest meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele kogu Euroopas, käsitledes nelja peamist valdkonda:
  1. põhikaitse
  2. turu mitmekesisus
  3. poliitiline sõltumatus
  4. sotsiaalne kaasatus
• Katseprojekt „Meediaomandi seire“, mis suurendab meediaomandi läbipaistvust.
• Programm „Loov Euroopa“ aastateks 2021–2027, mille kavandatav eelarve on ligikaudu 2,5 miljardit eurot, mis on 80 % rohkem kui eelmisel perioodil (2014–2020) EL 27 tasandil. Sellega edendatakse Euroopa koostööd kultuurilise mitmekesisuse ning kultuuri- ja loomesektori tööstusliku konkurentsivõime valdkonnas. Avaldatud on ajakirjanduspartnerluste konkurss, mille eesmärk on edendada kogu sektorit hõlmavat piiriülest koostööd uudistemeedia spetsialistide vahel Euroopas. Selleks et suurendada rahastamist ja tagada pikaajaline toetus meediavabaduse, mitmekesisuse ja kirjaoskuse projektidele, on sellest programmist tagatud vähemalt 75 miljoni euro suurune sihtotstarbeline rahastamispakett.

Toetusmeetmed

Alates COVID-19 pandeemia algusest on komisjon esitanud rea meetmeid majanduse toetamiseks ja kutsunud liikmesriike üles neid meediasektori toetamiseks maksimaalselt ära kasutama.

• Kiiresti kehtestati ajutine riigiabi raamistik ja seda laiendati. Avaldati ka spetsiaalne riigiabi juhendvorm uudistemeedia digiteerimiseks, et aidata liikmesriikidel koostada oma riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid.
• REACT-EU rahalise toetusega suunatakse täiendavad ühtekuuluvusfondid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) esmatähtsatele prioriteetidele või kultuurisektori loomingulistele VKEdele, mida peetakse esmatähtsaks. Need vahendid hõlmavad tööhõivetoetusi, lühiajalise töö kavasid ning VKEde likviidsust ja maksevõimet.  
• Eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) on liikmesriikidele kättesaadav vahend COVID-19 pandeemia kahjulike majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega võitlemiseks.
• Kohandatud on olemasolevaid vahendeid, sealhulgas suuremat paindlikkust toetatavate projektide rakendamisel. Näiteks võimaldab olemasolev tagatisrahastu kultuuri- ja loomesektori VKEde, sealhulgas meedia jaoks suuremat paindlikkust laenude tagasimaksmisel ja hõlbustab laenuandmist, andes finantsasutustele suurema tagatise.
• Komisjon võttis vastu tegevuskava meedia- ja audiovisuaalsektori taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks. Need sektorid, mida koroonaviiruse kriis on eriti rängalt tabanud, on demokraatia ning Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja digitaalse autonoomia jaoks hädavajalikud. Tegevuskavas keskendutakse kolmele tegevusvaldkonnale ja kümnele konkreetsele meetmele. Need aitavad meediasektoril kriisist taastuda, hõlbustades ja laiendades juurdepääsu rahastamisele. Samuti aitavad need meediasektorit ümber kujundada, stimuleerides investeeringuid digi- ja rohepöörde omaksvõtmiseks, tagades samal ajal sektori tulevase vastupanuvõime. Lisaks suurendavad need Euroopa kodanike ja ettevõtjate mõjuvõimu.

EMKV ajakava