Meediavabadus ja pluralism

Meediavabadus ja pluralism tagavad teabevoo ja mängivad olulist rolli vastutuse hoidmisel. Komisjon on tõhustanud oma tööd selles valdkonnas, seades meediavabaduse õigusriigi põhimõtetest teatamise keskmesse ja jätkates mitmesuguste käegakatsutavate tulemustega projektide rahastamist. Komisjon on kavandanud ka olulisi algatusi ajakirjanike töö ja turvalisuse parandamiseks ning võtnud vastu tegevuskava, mille eesmärk on edendada elujõulist meedia ökosüsteemi.

Euroopa Liidu kohustused austada meediavabadust ja meedia mitmekesisust ning sõnavabadust, mis hõlmab õigust saada ja levitada teavet ilma avaliku võimu sekkumiseta, on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (.pdf) artiklis 11, mis peegeldab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 10.

Õigusaktid ja õigusriik

• Ettepanek võtta vastu Euroopa meediavabaduse seadus põhinebläbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivil. 2022. aasta septembris avaldatud EMKV pakub välja uued eeskirjad ja mehhanismid, millega edendatakse meedia pluralismi ja sõltumatust kogu Euroopa Liidus. EMKV neli peamist sammast on: meediateenuste sõltumatu osutamise tagamine siseturul; regulatiivse koostöö ja lähenemise tõhustamine; tagada hästi toimiv meediateenuste turg; majandusressursside läbipaistva ja õiglase jaotamise tagamine. EMKV teabeleheküljel antakse ülevaade peamistest eesmärkidest.  Euroopa meediavabaduse seaduse väljatöötamise ajal korraldati tõenditeesitamise kutse ja avalik konsultatsioon.
• 2022. aasta aprillis avaldas komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv üldsuse osalemise vastu suunatud strateegiliste hagide kohta. Üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid, mida üldiselt nimetatakse üldsuse osalemise vastasteks strateegilisteks hagideks, on konkreetne ahistamise vorm, mida kasutatakse peamiselt ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vastu, et takistada või karistada avalikku huvi pakkuvates küsimustes kõnelemist. Kavandatava direktiiviga antakse kohtutele ja üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide eesmärkidele vahendid, et võidelda ilmselgelt põhjendamatute või kuritahtlike kohtumenetluste vastu. Kavandatavaid kaitsemeetmeid kohaldatakse piiriülese toimega tsiviilasjades.
• Komisjon võttis vastu Euroopa demokraatia tegevuskava. Komisjon teeb tihedat koostööd liikmesriikide ja sidusrühmadega, et parandada ajakirjanike turvalisust. See pakub jätkusuutlikku rahastamist projektidele, mis keskenduvad ajakirjanikele ELis ja mujal antavale õiguslikule ja praktilisele abile. 2021. aasta märtsis käivitati Euroopa uudistemeedia foorumi raames sidusrühmade dialoog, kus huvitatud isikutel oli võimalik anda tagasisidet 2021. aasta septembris vastu võetud soovituse kohta, mis käsitleb ajakirjanike ja muude meediatöötajate kaitset, ohutust ja mõjuvõimu suurendamist. Kavas nähakse ette ka riikliku reklaami läbipaistva ja õiglase jaotamise edendamine, meedia mitmekesisuse edendamine ja üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste esiletõstmise Euroopa lähenemisviisi väljatöötamine. Selle uuringu jaoks on välja kuulutatud pakkumismenetlus.
• Õigusriigi mehhanism on pühendatud meediavabadusele ja -pluralismile, milles uuritakse meediat reguleerivaid asutusi ja organeid, meediaomandi läbipaistvust ja valitsuse sekkumist ning ajakirjanike kaitse raamistikku. Esimene õigusriigi olukorda käsitlev aruanne, mis hõlmas kõiki 27 liikmesriiki, avaldati 30. septembril 2020. Selles esitatakse kokkuvõte nii õigusriigi olukorra kohta ELis kui ka iga liikmesriigi olukorra kohta, keskendudes neljale peamisele sambale: kohtusüsteem, korruptsioonivastane raamistik, meedia mitmekesisus ning muud institutsioonilised kontrollid ja tasakaalud. 
• Suurimate digiplatvormide suur võim õigustab konkreetsete eeleeskirjade kaalumist, et kaitsta konkurentsi ja tarbijate valikuvõimalusi internetis. Digiteenuste õigusaktiga parandatakse märkimisväärselt ebaseadusliku sisu kõrvaldamise mehhanismeja kasutajate põhiõiguste, sealhulgas sõnavabaduse tõhusat kaitset internetis.
• Läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga tugevdatakse õiguslikke tagatisi mitmes meedia mitmekesisuse seirega hõlmatud valdkonnas, nimelt veebisisu modereerimine, meediat reguleerivate asutuste sõltumatus, meediaomandi läbipaistvus ja meediapädevus. Komisjon jälgib ülevõtmisprotsessi tähelepanelikult.
• Liidu seadusandja võttis uue autoriõiguse direktiivi artikliga 17 vastu õiglasema turu eeskirjad. Nende eeskirjade eesmärk on aidata õiguste omajatel olla teatavate veebijagamisplatvormide jaoks paremad positsioonid. Nendega tagatakse, et õiguste omajad saavad oma sisu kasutamise eest õiglasemat tasu. Mis puudutab ajakirjandusväljaannete kirjastajate uut õigust (uue autoriõiguse direktiivi artikkel 15), siis see edendab pluralistlikku, sõltumatut ja kvaliteetset ajakirjandust ajakirjandusväljaannete kirjastajate parema läbirääkimispositsiooni kaudu internetituru osalistega.

Otsene rahastamine

EL rahastab mitmeid projekte:

• Mitu käimasolevat või koostamisel olevat projekti ja projektikonkurssi, mille eesmärk on:
  • kaardistada meediavabaduse rikkumised;
  • kaitsta ohus olevaid ajakirjanikke;
  • jälgida meedia mitmekesisusega seotud riske;
  • toetada koostööd ajakirjanduses, koostööd ja parimate tavade vahetamist.
• Euroopa Ajakirjandus- ja Meediavabaduse Keskuse (ECPMF) ja selle partnerite juhitavad projektid, mille eesmärk on tegeleda meediavabaduse ja -pluralismi rikkumistega ELi liikmesriikides ja kandidaatriikides.
• Toetused meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskusele meedia mitmekesisuse seire(MPM) väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis annab põhjaliku ülevaate meediavabaduse ja -pluralismiga seotud ohtudest kogu Euroopas, vaadeldes nelja peamist valdkonda:
  1. põhiline kaitse
  2. turu mitmekesisus
  3. poliitiline sõltumatus
  4. sotsiaalne kaasatus
• Meediaomandi jälgimise katseprojekt, mis suurendab meediaomandi läbipaistvust.
• Programm „Loov Euroopa“ aastateks 2021–2027, mille kavandatav eelarve on ligikaudu 2,5 miljardit eurot, mis on 80 % suurem võrreldes eelmise perioodiga (2014–2020) EL 27 alusel. See edendab Euroopa koostööd kultuurilise mitmekesisuse ja tööstuse konkurentsivõime valdkonnas kultuuri- ja loomesektorites. Avaldatud on üleskutse ajakirjanduspartnerlustele, mille eesmärk on edendada Euroopa uudistemeedia spetsialistide vahelist sektoriülest piiriülest koostööd. Selleks et suurendada rahastamist ja tagada pikaajaline toetus meediavabaduse, pluralismi ja kirjaoskuse projektidele, on sellest programmist eraldatud vähemalt 75 miljonit eurot.

Toetusmeetmed

Alates COVID-19 pandeemia algusest on komisjon esitanud rea meetmeid majanduse toetamiseks ja kutsunud liikmesriike üles neid meediasektori toetamiseks maksimaalselt ära kasutama.

• Kiiresti kehtestati ja laiendati ajutist riigiabi raamistikku. Samuti avaldati spetsiaalne riigiabi suunav vorm uudistemeedia digiteerimiseks, et aidata liikmesriikidel koostada riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid.
• REACT-ELi rahaline toetus keskendub täiendavatele ühtekuuluvusfondidele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) olulistele prioriteetidele või kultuurisektori loomingulistele VKEdele, mida peetakse esmatähtsaks. Need fondid hõlmavad tööhõivetoetusi, lühiajalisi tööskeeme ning VKEde likviidsust ja maksevõimet.  
• Eriolukorras töötuseriski leevendamiseks antav ajutine toetus (TERA) on liikmesriikidele kättesaadav vahend COVID-19 pandeemia negatiivsete majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega võitlemiseks.
• Olemasolevaid vahendeid on kohandatud, sealhulgas suurendatud paindlikkust toetatud projektide rakendamisel. Näiteks võimaldab olemasolev kultuuri- ja loomesektori, sealhulgas meedia VKEde tagatisrahastu laenude tagasimaksmisel suuremat paindlikkust ja hõlbustab laenuandmist, andes finantsasutustele suurema kindluse.
• Komisjon võttis vastu tegevuskava meedia- ja audiovisuaalsektori taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks. Need sektorid, mida koroonaviiruse kriis on eriti tabanud, on demokraatia, Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja digitaalse autonoomia jaoks hädavajalikud. Tegevuskavas keskendutakse kolmele tegevusvaldkonnale ja kümnele konkreetsele meetmele. Need aitavad meediasektoril kriisist taastuda, hõlbustades ja laiendades juurdepääsu rahastamisele. Samuti aitavad need meediasektoril muutuda, stimuleerides investeeringuid, et võtta omaks kaksiküleminek digi- ja rohepöördele, tagades samal ajal sektori tulevase vastupanuvõime. Lõpuks suurendavad need Euroopa kodanike ja ettevõtete mõjuvõimu.

Nõukogu järeldused meediavabaduse ja -pluralismi kohta

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 7. detsembril 2020 vastu järeldused vaba ja pluralistliku meediasüsteemi kaitsmise kohta.

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 14. novembril 2018 vastu järeldused Euroopa infosisu tugevdamise kohta digitaalmajanduses.

Varem võttis nõukogu 26. novembril 2013 vastu järeldused meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse kohta digitaalkeskkonnas.

Meedia mitmekesisusele ja demokraatiale pühendatud põhiõiguste kollokvium

2016. aasta novembris korraldas Euroopa Komisjon meedia mitmekesisusele ja demokraatiale pühendatud põhiõiguste kollokviumi. Arutelu aluseks olid arutelumärkused, Eurobaromeetri eriuuring, samuti avaliku konsultatsiooni tulemused. Kollokviumi tulemused avaldati 2016. aasta detsembris.