Meediavabadus ja meedia mitmekesisus

Meediavabadus ja meedia mitmekesisus tagavad teabevoo ja neil on võtmeroll võimu vastutusele võtmisel. Komisjon on tõhustanud oma tööd selles valdkonnas, seades meediavabaduse oma õigusriigi olukorda käsitleva aruandluse keskmesse ja jätkates mitmesuguste käegakatsutavaid tulemusi andvate projektide rahastamist. Komisjon on kavandanud ka olulisi algatusi ajakirjanike töö ja turvalisuse parandamiseks ning võtnud vastu tegevuskava, mille eesmärk on edendada elujõulist meedia ökosüsteemi.

Euroopa Liidu kohustused austada meediavabadust ja meedia mitmekesisust ning kaitsta sõnavabadust, mis hõlmab õigust saada ja levitada teavet ilma avaliku võimu sekkumiseta, on sätestatud ELi põhiõiguste harta (.pdf) artiklis 11, mis kajastab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 10.

Õigusaktid ja õigusriik

2024. aasta mais jõustus Euroopa meediavabaduse määrus, mis põhineb läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivil. Esmakordselt 2022. aasta septembris esitatudettepaneku kohaselt on Euroopa meediavabaduse määruse eesmärk suurendada siseturu terviklikkust ning seega kaitsta meedia mitmekesisust ja sõltumatust liidus. Euroopa meediavabaduse määruse väljatöötamise ajal korraldatitagasisidekorje  ja avalik konsultatsioon. EMKV teeb järgmist:

• kaitsta toimetuste sõltumatust, nõudes liikmesriikidelt meediateenuse osutajate tegeliku toimetusvabaduse austamist;
• Kaitsta ajakirjanduslikke allikaid, sealhulgas nuhkvara kasutamise eest.
• Tagada avalik-õigusliku meedia sõltumatu toimimine, sealhulgas tagades piisavad, jätkusuutlikud ja prognoositavad rahalised vahendid ning edendades avalik-õigusliku meedia haldusnõukogu esimehe või liikmete ametisse nimetamise läbipaistvust.
• tagada meediaomandi läbipaistvus, avaldades meediateenuse osutajate endi kohta konkreetset teavet (nt seaduslikud nimed, kontaktandmed, omandiline kuuluvus);
• tagama kaitsemeetmed, et väga suured digiplatvormid (mison määratud digiteenuste õigusakti alusel)ei eemaldaks põhjendamatultmeediasisu, mis on toodetud vastavalt kutsestandarditele, kuid mida peetakse tingimustega vastuolus olevaks;
• kehtestada seadmetes ja liidestes, näiteks internetiühendusega telerites pakutava meedia kohandamise õigus, mis võimaldab kasutajatel muuta vaikeseadeid vastavalt oma eelistustele;
• tagada, et liikmesriigid esitaksid meedia mitmekesisuse testide kaudu hinnangu meediaturu olulise kontsentratsiooni mõju kohta meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele;
• tagada meediateenuse osutajatele ja reklaamijatele suurem läbipaistvus kasutajaskonna mõõtmisel, et piirata ülepaisutatud või kallutatud kasutajaskonna andmete ohtu;
• kehtestada avaliku sektori asutuste ja üksuste poolt meediateenuse osutajatele ja veebiplatvormidele riikliku reklaami jaotamise läbipaistvusnõuded;
• Tugevdada ja laiendada koostööd ja koordineerimist meediat reguleerivate asutuste vahel, sealhulgas meetmete puhul, mis on seotud väljastpoolt liitu pärit meediateenustega.

2022. aasta aprillis avaldas komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide kohta. Üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid, mida üldiselt nimetatakse üldsuse osalemise vastasteks strateegilisteks hagideks, on ahistamise erivorm, mida kasutatakse peamiselt ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vastu, et takistada avalikku huvi pakkuvates küsimustes sõna võtmist või selle eest karistada. Kavandatava direktiiviga antakse kohtutele ja üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide sihtmärkidele vahendid, et võidelda ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide vastu. Kavandatud kaitsemeetmeid kohaldatakse piiriülese toimega tsiviilasjade suhtes.

Komisjon võttis vastu Euroopa demokraatia tegevuskava. Komisjon teeb tihedat koostööd liikmesriikide ja sidusrühmadega, et parandada ajakirjanike turvalisust. Sellega tagatakse jätkusuutlik rahastamine projektidele, mis keskenduvad ajakirjanike õiguslikule ja praktilisele abistamisele ELis ja mujal. 2021. aasta märtsis käivitati Euroopa uudistemeedia foorumi raames sidusrühmade dialoog, mille käigus said huvitatud isikud anda tagasisidet 2021. aasta septembris vastu võetud soovituse kohta, mis käsitleb ajakirjanike ja muude meediatöötajate kaitset, turvalisust ja võimestamist. Kavas nähakse ette ka riikliku reklaami läbipaistva ja õiglase jaotamise edendamine, meedia mitmekesisuse soodustamine ja Euroopa lähenemisviisi väljatöötamine üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste esiletõstmiseks. Selleteemalise uuringu tegemiseks on välja kuulutatud pakkumiskutse.

Õigusriigi mehhanism pühendab olulise osa meediavabadusele ja -pluralismile, mille raames uuritakse meediat reguleerivaid asutusi ja organeid, meediaomandi läbipaistvust ja valitsuse sekkumist ning ajakirjanike kaitse raamistikku. Esimene õigusriigi olukorda käsitlev aruanne, mis hõlmas kõiki 27 liikmesriiki, avaldati 30. septembril 2020. Selles esitatakse kokkuvõte nii õigusriigi olukorrast ELis kui ka hinnang olukorrale igas liikmesriigis, keskendudes neljale peamisele sambale: kohtusüsteem, korruptsioonivastane raamistik, meedia mitmekesisus ning muud institutsioonilised kontrolli- ja tasakaalustussüsteemid. 

Suurimate veebiplatvormide suur võim õigustab konkreetsete eelreeglite kaalumist, et kaitsta konkurentsi ja tarbijate valikuvõimalusi internetis. Digiteenuste õigusaktiga parandatakse märkimisväärselt ebaseadusliku sisu eemaldamise mehhanisme ja kasutajate põhiõiguste, sealhulgas sõnavabaduse tõhusat kaitset internetis.

Läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga tugevdatakse õiguslikke tagatisi mitmes meedia mitmekesisuse seirega hõlmatud valdkonnas, nimelt veebisisu modereerimine, meediat reguleerivate asutuste sõltumatus, meediaomandi läbipaistvus ja meediapädevus. Komisjon jälgib ülevõtmisprotsessi tähelepanelikult.

Liidu seadusandja võttis õiglasema turu eeskirjad vastu uue autoriõiguse direktiivi artikliga 17 . Nende normide eesmärk on aidata õiguste omajatel olla teatavate veebijagamisplatvormide suhtes paremal positsioonil. Nendega tagatakse, et õiguste omajad saavad oma sisu kasutamise eest õiglasemat tasu. Ajakirjandusväljaannete kirjastajate uus õigus (uue autoriõiguse direktiivi artikkel 15) edendab pluralistlikku, sõltumatut ja kvaliteetset ajakirjandust, parandades ajakirjandusväljaannete kirjastajate läbirääkimispositsiooni internetipõhiste turuosaliste suhtes.

Otsene rahastamine

EL rahastab mitmeid projekte:

• Mitu käimasolevat või ettevalmistamisel olevat projekti ja projektikonkurssi, mille eesmärk on:
  • kaardistada meediavabaduse rikkumised;
  • kaitsta ohus olevaid ajakirjanikke;
  • jälgida ohte meedia mitmekesisusele;
  • toetada koostööpõhist ajakirjandust, koostööd ja parimate tavade vahetamist.
• Ajakirjandus- ja meediavabaduse Euroopa keskuse (ECPMF) ja selle partnerite juhitavad projektid, mille eesmärk on käsitleda meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse rikkumisi ELi liikmesriikides ja kandidaatriikides.
• Toetused meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskusele (CMPF) meedia mitmekesisuse seire(MPM) väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis annab põhjaliku ülevaate ohtudest meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele kogu Euroopas, vaadeldes nelja peamist valdkonda:
  1. põhikaitse
  2. turgude paljusus
  3. poliitiline sõltumatus
  4. sotsiaalne kaasatus
• Meediaomandi jälgimise vahendi katseprojekt, mis suurendab meediaomandi läbipaistvust.
• Programm „Loov Euroopa“ aastateks 2021–2027, mille kavandatud eelarve on ligikaudu 2,5 miljardit eurot, mis on 80 % rohkem kui eelmisel perioodil (2014–2020) 27-liikmelise ELi arvestuses. Sellega edendatakse Euroopa koostööd kultuurilise mitmekesisuse ning kultuuri- ja loomesektorite tööstuse konkurentsivõime valdkonnas. Avaldatud on ajakirjanduspartnerluste konkurss, mille eesmärk on edendada kogu sektorit hõlmavat piiriülest koostööd Euroopa uudistemeedia spetsialistide vahel. Selleks et suurendada rahastamist ja tagada pikaajaline toetus meediavabaduse, mitmekesisuse ja kirjaoskuse projektidele, on sellest programmist tagatud vähemalt 75 miljoni euro suurune sihtotstarbeline rahastamispakett.

Toetusmeetmed

Alates COVID-19 pandeemia algusest on komisjon esitanud mitu meedet majanduse toetamiseks ja kutsunud liikmesriike üles neid meediasektori toetamiseks maksimaalselt ära kasutama.

• Kiiresti kehtestati ajutine riigiabi raamistik ja seda laiendati. Avaldati ka spetsiaalne riigiabi juhendvorm uudismeedia digiteerimiseks, et aidata liikmesriikidel koostada oma riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid.
• REACT-EU rahalise toetusega suunatakse täiendavad ühtekuuluvusfondid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) olulistele prioriteetidele või kultuurisektori loomevaldkonna VKEdele, mida peetakse esmatähtsaks. Nende fondide hulka kuuluvad tööhõivetoetused, lühiajalise töö kavad ning VKEde likviidsus ja maksevõime.  
• Eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) on vahend, mida liikmesriigid saavad kasutada COVID-19 pandeemia negatiivsete majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega võitlemiseks.
• Kohandatud on olemasolevaid vahendeid, sealhulgas suuremat paindlikkust toetatavate projektide rakendamisel. Näiteks olemasolev kultuuri- ja loomesektorite, sealhulgas meedia VKEde tagatissüsteem võimaldab suuremat paindlikkust laenude tagasimaksmisel ja hõlbustab laenamist, andes finantsasutustele suurema tagatise.
• Komisjon võttis vastu tegevuskava meedia- ja audiovisuaalsektori taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks. Need sektorid, mida koroonaviiruse kriis on eriti rängalt tabanud, on demokraatia ning Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja digitaalse autonoomia jaoks väga olulised. Tegevuskavas keskendutakse kolmele tegevusvaldkonnale ja kümnele konkreetsele meetmele. Need aitavad meediasektoril kriisist taastuda, hõlbustades ja laiendades juurdepääsu rahastamisele. Samuti aitavad need meediasektorit ümber kujundada, stimuleerides investeeringuid digi- ja rohepöörde omaksvõtmiseks, tagades samal ajal sektori tulevase vastupanuvõime. Lisaks võimestavad need Euroopa kodanikke ja ettevõtjaid.

EMKV ajakava