Euroopa digiidentiteedi määrus

Digitaalsest identifitseerimisest digitaalse rahakotini

Uus määrus, millega luuakse Euroopa digiidentiteedi raamistik, põhineb2014. aasta määrusel e-identimiseja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul  (eIDASe määrus). 

eIDASe määrusekohaselt võivad ELi liikmesriigid vabatahtlikkuse alusel teavitada riiklikest e-identimise süsteemidest, mida teised liikmesriigid peavad seejärel tunnustama. Teavitatud e-identimise tunnustamine muutus kohustuslikuks 2018. aastal. Siiski ei nõutud liikmesriikidelt riikliku e-identimise väljatöötamist. Koostalitlusvõime saavutati ainult erinevaid identiteedisüsteeme ühendava koostalitlusvõime pealisstruktuuri rakendamisega, mis tekitas tehnilisi probleeme. See on põhjustanud riikidevahelisi lahknevusi ja takistanud digiteenuste laiendamist eraõiguslikele digiteenustele.

Uue määrusega kõrvaldatakse eIDASe puudused, parandades praeguse digiidentiteedi raamistiku tõhusust ja laiendades selle eeliseid erasektorile. Liikmesriikidele antakse volitused pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele digikukruid, mis võimaldavad siduda nende riiklikud digiidentiteedid muude isikuomaduste, näiteks juhilubade, diplomite ja pangakontode tõenditega. Neid rahakotte võivad välja anda kas avaliku sektori asutused või tunnustatud eraõiguslikud üksused. Eesmärk on anda eurooplastele täielik kontroll oma andmete üle internetipõhistele teenustele juurdepääsul, kõrvaldades tarbetu andmete jagamise. Teenuseosutajad, kes on õiguslikult kohustatud oma kliente ühemõtteliselt tuvastama, on kohustatud aktsepteerima digiidentiteeditaskut autentimiseks.

ELi digiidentiteeditaskud tuginevad mõnes liikmesriigis juba olemasolevatele riiklikele süsteemidele. Uue määrusega nähakse ette, et liikmesriigid pakuvad ka edaspidi digitaalseididentiteete. Euroopa digiidentiteeditasku tugineb sellele alusele, laiendades riiklike e-identimise süsteemide funktsioone ja kasutatavust ning tagades riiklike digitaskute vastastikuse tunnustamise teiste liikmesriikide poolt. 

Samuti edendab see ühtlustatud lähenemisviisi turvalisusele, hõlbustades digitaalse identiteedi laialdast aktsepteerimist kogu ELis. See lähenemisviis on määruse nurgakivi, millega antakse nii kodanikele kui ka internetipõhiste teenuste osutajatele ühine tehniline arhitektuur, võrdlusraamistik ja standardid. Selline ühtlustamine tagab digiidentiteedi lahenduste tunnustamise ja aktsepteerimise kogu ELis, edendades usaldust ja koostalitlusvõimet.

Kooskõlas kehtivate küberturvalisust käsitlevate õigusaktidega kohustab määrus täitma küberturvalisuse nõudeid, suurendades usaldust digiidentiteedi lahenduste vastu. Lisaks võimaldab see avaliku sektori asutustel väljastada elektroonilisi tõendeid, edendades elektrooniliste tõendite üleeuroopalist tunnustamist, seades samal ajal esikohale andmekaitse.

Lisaks lihtsale tuvastamisele laiendatakse määrusega usaldusteenuste ulatust nii, et see hõlmaks elektrooniliste andmete salvestamist e-raamatusse, e-allkirja kaughaldust ja e-templi loomise vahendeid või e-templi kaugloomise vahendeid.

ELi digiidentiteeditaskute peamised eelised

Kodanikud ja ettevõtjad:

1. Kasutaja kontroll: Kodanikel on õigus valida, milliseid oma identiteedi aspekte ja andmeid nad kolmandate isikutega jagavad, tagades eraelu puutumatuse ja kontrolli isikuandmete üle.
2. Laialdane kasutatavus: ELi digiidentiteeditaskud on kogu ELis kättesaadavad juurdepääsuks avaliku ja erasektori digiteenustele, muutes veebisuhtluse sujuvamaks ja tõhusamaks.
3. Läbipaistvus ja turvalisus: ELi digitaskud saavad avatud lähtekoodiga litsentsi, mis tagab läbipaistvuse ja turvalisuse. Kasutajatele antakse kindlustunne, et nende andmeid käideldakse turvaliselt, ning kehtestatakse meetmed väärkasutuse või ebaseadusliku jälgimise vältimiseks.
4. Kasutuslihtsus: Rahakotid pakuvad kasutajasõbralikku liidest, mis võimaldab üksikisikutel hõlpsasti hallata oma digitaalset identiteeti ja juurdepääsuteenuseid. Kvalifitseeritud e-allkirjade loomine mitteprofessionaalseks kasutamiseks on tasuta, mis parandab juurdepääsetavust.
5. Sujuv sisseelamine: Kodanikud saavad digiidentiteeditaskutele registreerumiseks kasutada riiklikke e-identimise süsteeme, mis tagab sujuva ülemineku digiidentiteedi haldamisele.

a) Valitsused:

1. Parem juurdepääs digiteenustele: Digitaskud võivad lihtsustada isikusamasuse kontrollimise protsessi, lihtsustades kodanike juurdepääsu valitsuse teenustele internetis ja hoogustades nende kasutuselevõttu.
2. Tõhustada pettuste ennetamist: Pakkudes turvalisi ja kontrollitavaid identiteedivahendeid, võib see aidata vähendada identiteedivargust ja sellega seotud pettusi seoses valitsusasutustega.
3. Parandab turvalisust: Suurendatakse kodanike andmete üldist turvalisust ja vähendatakse rikkumiste ohtu.

b) Digiteenuste osutajad:

1. Turvalisuse ja privaatsuse parandamine: Rahakotid võivad vähendada riske, mis on seotud vastutusega traditsiooniliste autentimismeetodite eest.
2. Autentimise kulude vähendamine: Rahakotid võivad vähendada identiteedi kontrollimise protsessidega seotud kulusid, lihtsustades ja automatiseerides neid.
3. Vältige tuginemist konkureerivatele suurtele platvormidele: Teenuseosutajad peavad vähem tuginema identiteediteenustele, mille puhul on saadud kasutajaandmete kasutamine ebaselge.

c) Ühiskond:

1. Internetipõhiste tehingute arvu suurenemine: Lihtsama ja turvalisema kontrollimise korral võivad inimesed olla rohkem huvitatud veebipõhistest tehingutest.
2. Uued ärivõimalused: Identiteeditaskute kasutuselevõtt võib hoogustada innovatsiooni, mis toob kaasa uusi teenuseid ja tooteid.
3. Ressursside ümberjaotamine: Varem käsitsi kontrollimise protsessidele eraldatud ressursid saab suunata tootlikumasse kasutusse.
4. Majanduskasv: Üldiselt võib internetitehingute laialdasem kasutuselevõtt, uued ärivõimalused ja ressursside parem jaotamine aidata kaasa üldisele majanduslikule stabiilsusele ja majanduskasvule.

Euroopa digiidentiteeditaskutekasutuselevõtt on oluline verstapost Euroopa digiülemineku teekonnal. Üheskoos moodustavad need aspektid Euroopa digiidentiteedi tugeva raamistiku, mis tagab üldise juurdepääsu, usaldusväärsuse, turvalisuse ja koostalitlusvõime kogu Euroopa Liidus.

Järgmised sammud

Jõustunud on määrus (EL) 2024/1183, millega luuakse Euroopa digiidentiteedi raamistik. Raamistikugaantakse liikmesriikidele volitused pakkuda kodanikele 24 kuu jooksul alates rakendusaktide vastuvõtmisest ELi digiidentiteeditaskuid, milles kirjeldatakse tehnilisi kirjeldusi ja sertifitseerimist. Neid õigusakte, mis võetakse vastu 6–12 kuud pärast määruse heakskiitmist, võetakse arvesse ELi digiidentiteedi meetmepaketi jaoks välja töötatud nõuetes ja spetsifikatsioonides ning nendega tagatakse digiidentiteeditaskuteühetaoline rakendamine kogu Euroopas.

Käimas on ulatuslikud katseprojektid,et katsetada ELi digiidentiteeditasku tehnilisi kirjeldusi ja tarkvara prototüüpe eri sektorites mitmes Euroopa riigis. Nende katseprojektide eesmärk on hinnata digiidentiteeditasku kasutatavust sellistes stsenaariumides nagu juurdepääs valitsuse teenustele, pangakontode avamine ja turvaliste internetimaksete hõlbustamine, milles osalevad eraettevõtjad ja avaliku sektori asutused kõigis liikmesriikides, Norras, Islandil ja Ukrainas.