Võrgu- ja infosüsteemide koostöörühm loodi võrgu- ja infoturbe direktiiviga, et tagada liikmesriikidevaheline koostöö ja teabevahetus.
Võrgu- ja infoturbe koostöörühma kohta
Töörühma üldine ülesanne on saavutada Euroopa Liidu võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase. See toetab ja hõlbustab strateegilist koostööd ja teabevahetust ELi liikmesriikide vahel. Võrgu- ja infoturbe koostöörühma ülesandeid on sõnaselgelt kirjeldatud võrgu- ja infoturbe direktiivi artiklis 11.
Võrgu- ja infoturbe koostöörühm tegutseb vastavalt Euroopa Komisjoni 1. veebruari 2017. aasta rakendusotsusele ja järgib oma kodukorda (.pdf). Koostöörühm kohtub regulaarselt. Euroopa Komisjon avaldab kõigi võrgu- ja infoturbealase koostöö kohtumiste päevakorrad.
Operatiivpoolel toetab võrgu- ja infoturbe koostöörühma tööd küberturbe intsidentidele reageerimise rühmade võrgustiku (CSIRTid) töö, mille eesmärk on jagada teavet riskide ja käimasolevate ohtude kohta ning teha koostööd konkreetsete küberturvalisuse intsidentide korral. CSIRTide võrgustik loodi võrgu- ja infoturbe direktiivi artikli 12 alusel, milles määratletakse ka selle roll. Võrgu- ja infoturbe koostöörühm annab strateegilisi suuniseid CSIRTide võrgustiku tegevuseks.
Võrgu- ja infoturbe koostöörühm teeb tihedat koostööd ka Euroopa valimiskoostöö võrgustikuga, et võidelda valimisprotsesse ähvardavate ohtude vastu uue ühise operatiivmehhanismi raames, mis on osa Euroopa demokraatia tegevuskavast.
Liikmed
Võrgu- ja infoturbe koostöörühm koosneb ELi liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) esindajatest. Eesistujaks on liikmesriik, kes on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja.
Iga ELi liikmesriik on määranud võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtse kontaktpunkti (.pdf), mille ülesanne on tagada piiriülene koostöö teiste liikmesriikide ja koostöörühmaga.
Väljaannete
Võrgu- ja infoturbe koostöörühma peamiste väljundite hulgas on ELi liikmesriikidele mittesiduvad suunised, et võimaldada võrgu- ja infoturbe direktiivi tõhusat ja sidusat rakendamist kogu ELis ning käsitleda laiemaid küberturvalisuse poliitika küsimusi.
Alates asutamisest on kontsern avaldanud järgmised dokumendid:
-
Tehniline suunis: Tippdomeeninimeregistrite turvameetmed (.pdf)
-
Põhiteenuste operaatorite turvameetmete viitedokument (.pdf)
-
Oluliste teenuste operaatorite intsidentidest teatamise viitedokument (teavitamise asjaolud) (.pdf)
-
Suunised oluliste teenuste operaatorite teavitamiseks (vormid ja protseduurid) (.pdf)
-
Suunised digiteenuste osutajate intsidentidest teatamiseks (vormid ja menetlused) (.pdf)
-
Suunised liikmesriikidele piiriüleseid sõltuvusi käsitleva vabatahtliku teabevahetuse kohta (.pdf)
-
Võrgu- ja infoturbe direktiivi sektoripõhine rakendamine energiasektoris (.pdf)
-
2019. aasta aruanne võrgu- ja infoturbe direktiivi intsidentide kohta (.pdf)
-
Ohud ja riskijuhtimine tervishoiusektoris võrgu- ja infoturbe direktiivi alusel (.pdf)
-
Suunised koordineeritud haavatavuse alase riikliku poliitika rakendamise kohta
-
Kokkuvõte valimiste küberturvalisuse ja vastupidavuse kohta (2024. aasta ajakohastatud versioon)
Töörühm on avaldanud ka dokumendid 5G-võrkude küberturvalisuse kohta:
- 5G -võrkude riskihindamine (.pdf),
- riskimaandamismeetmete kogum (.pdf) 5G -võrkude jaoks
- Aruanded liikmesriikide edusammude kohta meetmepaketi rakendamisel: Esimene aruanne (.pdf); 2. aruanne (.pdf)
- aruanne avatud radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku küberturvalisuse kohta
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Küberturvalisuse direktiiv on kogu ELi hõlmav küberturvalisust käsitlev õigusakt. Sellega nähakse ette õiguslikud meetmed küberturvalisuse üldise taseme tõstmiseks ELis.
Vaata lisaks
Komisjon teeb koos Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga tihedat koostööd liikmesriikidega, et tagada võrgu- ja infoturbe direktiivi ülevõtmine siseriiklikesse õigusaktidesse.