Inimestele sobivad virtuaalsed maailmad

Virtuaalmaailmad, mida nimetatakse ka metaversumiteks, pakuvad nii võimalusi kui ka väljakutseid. Komisjon tagab, et need kajastavad ELi väärtusi ja põhiõigusi ning edendavad innovatsiooni ettevõtjate jaoks.

Kujutage ette uut tüüpi internetti, kus saate kohtuda oma sõpradega, õppida, töötada või isegi jalutada esinejate seas ooperis või laulda koos oma lemmikartistiga, kõik ümbritsevas virtuaalses maailmas. Virtuaalmaailmad muutuvad üha keerukamaks paremate ja selgemate piltide ning rohkem elutruude avataridega. Aastaks 2030 kasutavad paljud inimesed neid igapäevaselt.

Euroopa Komisjon onvastu võtnudveeb 4.0 ja virtuaalmaailma strateegia, et juhtida järgmist tehnoloogilist üleminekutning tagada ELi kodanikele, ettevõtjatele ja haldusasutustele avatud, turvaline, usaldusväärne, õiglane ja kaasav digikeskkond.

Võimalused, kitsaskohad ja võimalikud lahendused

Virtuaalmaailmad, mille hinnangulineülemaailmne kasv on 2030. aastaks 800 miljardit eurot ja mis võivad 2025. aastaks luua 860 000 uut töökohta,peaksid  muutma ELi ettevõtlus- ja tööhõivesektorit.

Uuring „Laiendatud reaalsus: Võimalused, edulood ja väljakutsed (tervis, haridus)“ näitas, et 98% küsitletud spetsialistidest usub, et laiendatud reaalsuse (XR) tehnoloogiad aitavad järgmise viie aasta jooksul oluliselt kaasa nende vastavate sektorite arengule. Kasu saavad näiteks järgmised sektorid:

• Tervishoid: Virtuaalmaailmad aitavad kaasa kiiremale ja täpsemale diagnoosimisele ning ravile.
• Haridus: Need tehnoloogiad võivad suurendada koolituse tõhusust väiksemate kuludega ja anda paremaid tulemusi sellistes valdkondades nagu pehmete oskuste koolitus. Võõrkeelte õppimine on veel üks valdkond, mis kasvab kiiresti virtuaalses maailmas.
• Kunst ja disain: Kasutajad sukelduvad muuseumide, galeriide ja arhiivide virtuaalmaailma, kus nad kogevad tegelikus muuseumis olemise tunnet, vaadates näitust realistlikult. Arhitektid saavad virtuaalsete 3D-hoonete ümber kõndimiseks kasutada ka virtuaalseid maailmu, et saada realistlikku muljet oma hoonete kujundusest ja paigutusest.
• Logistika, inseneritöö ja tootmine: Ettevõtted saavad koolitada töötajaid üle kogu maailma ja samal ajal tööriistade praktilisel kasutamisel ilma vigastuste ohuta. Samuti saavad nad enne uute funktsioonide sisselülitamist katsetada tootmisliinide või keerukate arhitektuuriliste struktuuride prototüüpe, et avastada võimalikke vigu, vähendades seeläbi aega ja kulusid.

Ja nagu internet, kõik need hämmastavad võimalused võivad tulla ka väljakutsetega. Need hõlmavad teadlikkust, juurdepääsu usaldusväärsele teabele, digioskusi, kasutajate heakskiitu ja usaldust uute tehnoloogiate vastu ning laiemaid põhiõigustega seotud probleeme. Euroopa digiõiguste ja -põhimõtetega edendatakse kestlikku ja inimkeskset digiülemineku visiooni. Need suunavad tuleviku virtuaalmaailma visiooni, kajastades ELi väärtusi ja põhiõigusi.

Virtuaalmaailma strateegia

Euroopa Komisjon käivitas juba  14. septembril 2022virtuaal- ja liitreaalsuse tööstuse koalitsiooni,mis toob kokku tööstuse ja poliitikakujundajad.

2023. aasta veebruaristaprillini korraldas komisjon kodanike paneelarutelu, mille käigus valiti juhuslikult välja 150 ELi kodanikku, et anda soovitusi, mis põhinevad nende ootustel virtuaalmaailma suhtes ning sellel, kuidas need saavad tulevikus olla õiglased, turvalised ja kasulikud. Kinnitati 23 soovitust, millest juhindutakse Web 4.0 ja virtuaalmaailmade uue strateegiaga seotud meetmetes.

Web 4.0 on interneti neljas põlvkond, mis võimaldab suuremat integratsiooni füüsilise ja virtuaalse maailma vahel, pakkudes paremat suhtlemist ja juurdepääsetavust kõigis seadmetes.

Strateegia põhineb neljal sambal:

• Inimestemõjuvõimu suurendamine ja oskuste parandamine: Komisjon loob virtuaalmaailma spetsialistide veebireservi, et kodanikel oleks juurdepääs turvalisele ja usaldusväärsele teabele.
• Äritegevus: Euroopa Web 4.0 tööstusökosüsteemi toetamine – uus Euroopa partnerlus, mis toob kokku sidusrühmad, et edendada teadusuuringuid ja koostada tehniline tegevuskava.
• Valitsus: ühiskonna arengu ja virtuaalsete avalike teenuste toetamine – virtuaalmaailmade kasutamine selliste sektorite parandamiseks nagu tervishoid ja avalikud teenused.
• Veebi 4.0 ja virtuaalmaailmaavatus ja ülemaailmne juhtimine: Toetada avatud standardeid, et tagada õiglane ja võrdsem juhtimine, nii et veebis 4.0 ei domineeriks suuremad organisatsioonid.