Ettepanek arukate linnade ja kogukondade Euroopa koostalitlusvõime raamistiku kohta (EIF4SCC)

Tunnistades koostalitlusvõime tähtsust ja konkreetseid väljakutseid, mida see linna kontekstis tekitab, määras komisjon (teabevahetuse peadirektoraat ja sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat) Deloitte’i ja KU Leveni, et valmistada ette ettepanek arukate linnade ja kogukondade Euroopa koostalitlusvõime raamistiku kohta. Kuigi e-valitsuse Euroopa koostalitlusvõime raamistik on kasutusel alates 2010. aastast, on see esimene kord, kui seal välja töötatud kontseptsioone ja ideid on kohandatud kohalikule kontekstile.

EIF4SCC eesmärk on pakkuda ELi kohalike omavalitsuste juhtidele määratlusi, põhimõtteid, soovitusi, praktilisi kasutusjuhtumeid, mis on pärit linnadest ja kogukondadest kogu Euroopast ja mujalt, ning ühist mudelit, et hõlbustada teenuste osutamist üldsusele kõigis valdkondades, linnades, piirkondades ja piirides.

Allikas: Euroopa Komisjon

Raamistiku väljatöötamisel tugineti sellistele varasematele ja käimasolevatele algatustele nagu Living-in.EU, 2017. aasta Euroopa koostalitlusvõime raamistik (EIF), minimaalsed koostalitlusvõime mehhanismid (MIMs Plus) ning ELi rahastatud algatuste (nt Euroopa ühendamise rahastu digitaalsed ehitusplokid, arukate linnade turg, arukate linnade väljakutse, linnade tegevuskava kohane digiülemineku partnerlus) ja ELi rahastatud projektide (sünkroonsus,Triangulum jne) tulemustele ning leiti nende vastastikune täiendavus.

Miks vajavad linnad ja kogukonnad koostalitlusvõimet?

EIF4SCC eesmärk on luua üldine koostalitlusvõime raamistik, mis hõlmab kõiki liike ja kuidas see saab aidata kaasa aruka(ma) linna/kogukonna arendamisele. See sillutab teed kodanikele ja ettevõtjatele pakutavatele teenustele mitte ainult ühes linnas, vaid ka linnades, piirkondades ja piiriüleselt.

Arukate linnade ja kogukondade Euroopa koostalitlusvõime raamistik

EIF4SCC koosneb kolmest kontseptsioonist (koostalitlusvõime, arukas linn või kogukond, EIF4SCC), viiest põhimõttest (mis on välja töötatud „Elu.EU deklaratsioonist“) ja seitsmest elemendist (koosneb koostalitlusvõime viiest komponendist, ühest valdkonnaülesest kihist – teenuste integreeritud juhtimisest ja koostalitlusvõime juhtimise aluskihist).

Allikas: Euroopa Komisjon

Koostalitlusvõime komponendid

Ettepanekus EIF4SCC kohta määratleti viis koostalitlusvõime aspekti, mis on olulised linna ja kogukonna kontekstis. Need on sarnased 2017. aasta Euroopa koostalitlusvõime raamistiku koostalitlusvõime kihtidega, millele lisandub kultuuriline koostalitlusvõime. Aruandes tuuakse näiteid ELi linnadest, et näidata, kuidas neid praktikas rakendatakse.

• Tehniline koostalitlusvõime tähendab liideste spetsifikatsioonide, ühendusteenuste, andmete integreerimise teenuste, andmete esitamise ja vahetamise ning turvaliste sideprotokollide lisamist. Avatud tehnilised kirjeldused tuleks kohandada konkreetse kontekstiga, milles neid kasutatakse. Näiteks minimaalsed koostalitlusvõime mehhanismid (MIMs Plus) ja Euroopa ühendamise rahastu komponendid, mis põhinevad ühiselt kokkulepitud avatud standarditel ja avatud tehnilistel kirjeldustel, tagavad andmete, süsteemide ja teenuste koostalitlusvõime linnade ja tarnijate vahel kogu maailmas ning võivad suunata neid, kes tegelevad koostalitlusvõimega arukate linnade ökosüsteemis.
• Semantiline koostalitlusvõime tähendab, et vahetatud andmete ja teabe formaati ja tähendust säilitatakse ja mõistetakse üksikisikute ja organisatsioonide vahelise teabevahetuse käigus. Semantiline koostalitlusvõime hõlmab nii semantilisi kui ka süntaktilisi aspekte. Semantiline aspekt viitab andmeelementide tähendusele ja nendevahelisele seosele ning hõlmab andmemudeleid, kontrollitud sõnavarasid ja ühiseid koodiloendiid andmevahetuse kirjeldamiseks. Süntaktiline aspekt viitab vahetatava teabe täpsele vormile grammatika ja vormingu osas.
• Organisatsiooniline koostalitlusvõime tähendab viisi, kuidas organisatsioonid ühtlustavad oma protsesse, kohustusi ja ootusi, et saavutada ühiselt kokkulepitud eesmärgid. Organisatsiooniline koostalitlusvõime tähendab protsesside dokumenteerimist, integreerimist või ühtlustamist ning asjakohase teabe vahetamist. Kasutajaskonna aktiivne kaasamine lahenduste koosloomisse on osa organisatsiooni koostalitlusvõime komponendist.
• Õiguslik koostalitlusvõime tähendab seda, et eri õigus- ja õigusraamistike, hanke-eeskirjade, poliitika ja strateegiate alusel tegutsevad üksikisikud ja organisatsioonid, olgu need siis avalik-õiguslikud või valitsusvälised organisatsioonid, saavad teha koostööd. Poliitika, eeskirjad ja õigusaktid peaksid võimaldama teenuste loomist linnades ja kogukondades ning nende vahel. Tuleks jõuda selgele kokkuleppele selles, kuidas käsitleda erinevusi poliitikas, määrustes ja õigusaktides, sealhulgas uute poliitikate, määruste ja õigusaktide valikus. Andmete jagamist mõjutab näiteks tugevalt õiguslik koostalitlusvõime, sest see nõuab andmelitsentside väljatöötamist ja kasutamist.
• Kultuuriline koostalitusvõime tähendab samme, mida üksikisikud ja organisatsioonid on võtnud, et võtta arvesse nende sotsiaalseid ja kultuurilisi erinevusi ning vajaduse korral organisatsioonilisi kultuurilisi erinevusi.
• Koostalitlusvõime juhtimise aluskiht on koostalitlusvõime tervikliku lähenemisviisi võti. Selles viidatakse otsustele, mis käsitlevad koostalitlusvõime raamistikke, institutsioonilist korraldust, organisatsioonilisi struktuure, rolle ja kohustusi, poliitikat, kokkuleppeid ja muid aspekte, mis on seotud koostalitlusvõime tagamise ja jälgimisega kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil. Sellise koostalitlusvõime rakendamiseks linna keerulises keskkonnas sisaldab ettepanek integreeritud teenuste juhtimise kontseptuaalset mudelit, mida kohalikud omavalitsused saavad kohandada vastavalt oma organisatsiooni konkreetsetele struktuuridele.

Aruka linna või kogukonna integreeritud teenuste juhtimise kontseptuaalne mudel

Tagamaks, et ELi kohalike omavalitsuste juhid saavad hõlpsasti kohaldada EIF4SCCd oma linnas või kogukonnas, töötati välja teenuste integreeritud juhtimise kontseptuaalne mudel. Selles kontseptuaalses mudelis esitatakse tegevuse koordineerimiseks vajalik juhtimistoetus.

2017. aasta Euroopa koostalitlusvõime raamistikus viidatakse teenuste avalikule olemusele ja märgitakse, et Euroopa avalike teenuste osutamine nõuab haldusasutustelt sageli koostööd, et vastata lõppkasutajate vajadustele ja osutada avalikke teenuseid integreeritud viisil. Tunnistades aga avaliku halduse väliste osalejate rolli teenuste osutamisel aruka linna või kogukonna kontekstis, jäetakse mõiste „ üldsus “ välja. Kuna suur hulk andmeid ja teavet aruka linna kontekstis on haldusasutuste käest välja jäetud, peab teenuste integreeritud juhtimine olema laiemas plaanis.

Teenuste integreeritud juhtimine viitab juhtimiskontekstile ja hõlmab kõiki koostalitlusvõime komponente: kultuuriline, õiguslik, organisatsiooniline, semantiline ja tehniline. Koostalitlusvõime tagamine kultuurikonteksti loomisel, õigusaktide ettevalmistamisel, koostööprotsesside korraldamisel, andmete ja teabe vahetamisel SCC-teenuste osutamisel on pidev ülesanne. Teenuste integreeritud juhtimine annab tulemuseks integreeritud teenuste osutamise viisi ja jagatud töövood.

Mudel sisaldab kuut olulist elementi:

1. Teenuse kasutajad – elanikud, külastajad, ettevõtjad, organisatsioonid ja administraatorid peaksid aktiivselt osalema arukate linna- ja kogukonnateenuste ühisel loomisel. Teenusekasutajad saavad esitada oma sisendi digitaalselt, mis toob kaasa paremad teenused, mida neile pakutakse. See dünaamika eeldab pidevat andmevahetust ning turvalisuse ja eraelu puutumatuse tagamist.
2. Integreeritud SCC-teenused – integreeritud SCC-teenuseid võib pakkuda avalik sektor või avaliku ja mitteavaliku sektori vahelise koostöö kaudu. Näited ulatuvad selliste teenuste arendamisest, mis on pilvepõhised ja pakuvad teenusekasutajatele kasutajasõbralikku liidest, kuni kohaliku digitundi väljatöötamiseni. Digitaalne mest on linna või kogukonna digitaalne koopia, mis võimaldab katsetada poliitilisi otsuseid digikeskkonnas. Need teenused võivad kasutada korduskasutamiseks kättesaadavaid ehitusplokke. Sellisteks elementideks on näiteks ISA² lahendused ja Euroopa ühendamise rahastu (CEF) komponendid, mis pakuvad põhisuutlikkust ja mida saab kasutada kõigis Euroopa projektides, et hõlbustada digitaalsete avalike teenuste piiriülest osutamist. ISA² ja Euroopa ühendamise rahastu komponentide näited on põhisõnastikud, e-allkiri ja e -arveldamine.
3. Nii avalik-õiguslikud kui ka eraõiguslikud teenuseosutajad pakuvad linnas või kogukonnas teenusekasutajatele mitmesuguseid teenuseid. Need ulatuvad lapse sünni registreerimisest kuni jäätmete kogumise ja tänavavalgustuse haldamiseni. Teenuseosutajate ja teenuse kasutajate vaheline suhtlus aruka linna kontekstis võib toimuda ühises SCC nõukogus. Nõukogu toob need osalejad kokku ning võib aidata teha kindlaks teenusevajadused, kavandada nende rakendamist, osutada teenuseid ja hinnata tulemusi.
4. Andmeallikad ja teenused – linnas on palju andmeallikaid, sealhulgas haldusandmed, teaduslikud andmed, rahvaallikatest saadud ja statistilised andmed, asjade interneti kaudu kogutud andmed, keskkonna- ja linnaandurite kaudu kogutud andmed või linnas elavate inimeste loodud andmed. Andmeid võib liigitada avatud, jagatud või suletud andmeteks, sõltuvalt omandiõiguse, eraelu puutumatuse ja julgeolekuga seotud kaalutlustest. Andmeid saab jagada aruka linna või kogukonna avalike ja mitteavaliku sektori osalejate vahel, et parandada teenuste osutamist. Teenused võivad olla avatud, jagatud või suletud.  Avatud ja jagatud teenused, mille on välja töötanud Euroopa Komisjon ning riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud haldusasutused, on taaskasutamiseks kättesaadavad nii avaliku kui ka mitteavaliku sektori osalejatele (nt Euroopa ühendamise rahastu komponendid). Need võimaldavad teenuseosutajatel pakkuda integreeritud teenuseid kulutõhusal ja standarditud viisil, mis suurendab teenuseosutajate tõhusust ja võib suurendada teenusekasutajate kasutajasõbralikkust. Andmeid ja teenuseid vahetavad avaliku ja erasektori osalejad ühise aruka linna või kogukonna andmeplatvormi kaudu, mida tuntakse ka kohaliku andmeplatvormina. Igat liiki andmeid, mis on linnas kättesaadavad ja loodud, saab pakkuda taaskasutamiseks andmeplatvormi kaudu konkreetsetel taaskasutatavuse tingimustel. Teenuse kasutajatel on andmeplatvormis ka keskne roll, kuna nad genereerivad andmeid oma tegevuse kaudu linnas ja teenuseosutajate pakutavate teenuste kasutamise kaudu. Andmete privaatsus ja turvalisus on üliolulised ning neid saab hõlbustada ja kontrollida andmeplatvorm.
5. Tehnoloogia – võimaldab andmete kogumist, säilitamist, jagamist, ajakohastamist ja säilitamist ning loob võimaluse luua taaskasutatavaid teenuseid. See võimaldab teenuseosutajatel teenuseid luua ja võimaldab kasutajatel nende teenuste loomisel aktiivselt osaleda. SCC kontekstis olulised tehnoloogiad on näiteks tehisintellekt, suurandmed, plokiahel, pilvandmetöötlus, kõrgjõudlusega andmetöötlus, digitaalsed kaksikud, andmeplatvormid, asjade internet, mobiilsed rakendused jne.
6. Turvalisus ja eraelu puutumatus on peamised probleemid teenuste osutamisel ning nii avalik haldus kui ka mitteavaliku sektori osalejad peavad tagama, et järgitakse lõimitud eraelu puutumatust ja sisseprojekteeritud turvalisust. Teenused ei tohiks olla rünnakute suhtes haavatavad ning peavad vastama andmekaitse ja eraelu puutumatusega seotud lepingulistele ja õiguslikele kohustustele.

Järgmised sammud

Euroopa Komisjon julgustab kohalikke omavalitsusi piirkondlikul, linna- ja kogukonna tasandil vaatama läbi ettepaneku arukate linnade ja kogukondade Euroopa koostalitlusvõime raamistiku (EIF4SCC) kohta ja sellele lisatud uuringuaruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult metoodikat, kirjanduse ülevaadet ja sidusrühmade kaasamise protsessi. Ettepanekut EIF4SCC kohta arutatakse nn Living-in.EU kogukonnas ja muudel foorumitel, et võtta see kasutajate ja sidusrühmade tagasiside põhjal vastu komisjoni ametliku dokumendina.

Lisateabe saamiseks vaadake meid Twitteris @ConnectCitiesEU