ELi autoriõiguse eeskirjad

Digitehnoloogia on põhjalikult muutnud loomesisu tootmise, levitamise ja sellele juurdepääsu viise. Autoriõigus tagab, et autorid, heliloojad, kunstnikud, filmitegijad ja teised loojad saavad oma teoste eest tunnustust, tasu ja kaitset. Sellega premeeritakse loovust ja stimuleeritakse investeeringuid loomesektorisse. Autoriõigusemahukaks peetakse 33 ELi majandussektorit, kus on otseselt üle 7 miljoni töökoha ehk 3 % ELi tööhõivest.

Mis on autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused?

Need on autoritele antud õigused (autoriõigus või autoriõigused) ning esitajatele, tootjatele ja ringhäälinguorganisatsioonidele antud õigused (seotud õigused). Nende hulka kuuluvad:

• Majanduslikud õigused, mis võimaldavad õiguste omajatel kontrollida oma teoste ja muu kaitstud materjali kasutamist ning saada selle eest tasu. Tavaliselt on need ainuõigused, eelkõige õigus lubada või keelata koopiate tegemist ja levitamist ning üldsusele edastamist. Majanduslikud õigused ja nende kaitse tähtajad on ELi tasandil ühtlustatud.
• Moraalsed õigused hõlmavad õigust nõuda teose autorsust ja õigust esitada vastuväiteid teosega seotud mis tahes halvustavale tegevusele. Need ei ole ELi tasandil ühtlustatud.

Litsentsimine on autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teostamise peamine mehhanism. Sõltuvalt asjaomasest õigusest, kasutusviisist ja sektorist annavad litsentse kõige sagedamini otse õiguste omajad või kollektiivse esindamise organisatsioonid. EL võttis hiljuti vastu õigusaktid, et parandada kollektiivse esindamise organisatsioonide toimimist, sealhulgas hõlbustades multiterritoriaalsete litsentside andmist.

Erandid nendest õigustest

Autoriõiguse süsteemid tasakaalustavad ainuõiguste tunnustamist, et hõlbustada kaitstud sisu kasutamist konkreetsetel asjaoludel. ELi autoriõiguse normides on sätestatud ammendav loetelu õiguste eranditest erinevates autoriõiguse direktiivides.

Erandid võimaldavad toetusesaajatel kasutada kaitstud materjali ilma õiguste omajate loata. Autoriõiguse rikkumiste vastaste menetluste ja õiguskaitsevahendite jõustamine on ELi tasandil osaliselt ühtlustatud.

ELi roll

ELi meetmed on toonud kaasa õiguste omajate ühtlustatuma kaitse, väiksemad tehingukulud ja sisu kasutajate suurema valiku, eelkõige järgmise kaudu:

• autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlev Euroopa õigusraamistik;
• edendada kaasavaid ja dünaamilisi sidusrühmade dialooge autoriõiguse ja sellega seotud küsimustes, et küsida seisukohti, konkreetseid kogemusi ja panust kõigilt huvitatud isikutelt;
• juhtiv roll autoriõigust ja sellega seotud küsimusi käsitlevatel rahvusvahelistel läbirääkimistel ja aruteludel.

Orbteoste direktiivis on juba astutud samme kultuuripärandi digiteerimise ja levitamise hõlbustamiseks. Õiguste haldamist ja litsentsimist käsitletakse õiguste kollektiivse teostamise direktiivis ja sidusrühmade dialoogis Euroopa litsentside üle.

Ülemaailmses Intellektuaalse Omandi Organisatsioonis (WIPO) on vastu võetud kaks rahvusvahelist lepingut autoriõiguse valdkonnas: 2012. aasta Pekingi audiovisuaalsete esituste leping ja 2013. aasta Marrakechi leping nägemispuudega isikute kohta.