Kui teil on küsimus, mida siin ei käsitleta, võite meiega ühendust võtta ja me püüame teiega võimalikult kiiresti ühendust võtta.
Digiteenuste õigusakt
Digiteenuste õigusakt on uus kogu ELi hõlmavate õigusnormide kogum, milles käsitletakse tarbijate ning kaupade, teenuste ja sisu vahendajatena toimivaid digitaalteenuseid. Digiteenuste õigusakti kontekstis tähendavad digitaalteenused vahendusteenuseid, nagu veebimajutusteenuse osutajad, internetipõhised kauplemiskohad ja sotsiaalmeedia võrgustikud.
DSAeesmärk on luua turvalisem ja õiglasem internetimaailm. Sellega kehtestatakse eeskirjad, mis kaitsevad võrdselt kõiki ELi kasutajaid nii ebaseaduslike kaupade, sisu või teenuste kui ka nende põhiõiguste osas.
Näiteks tagab see:
- lihtne viis ebaseaduslikust sisust, kaupadest või teenustest teatamiseks;
- internetis ahistamise ja kiusamise ohvriks langenud inimeste tugevam kaitse;
- reklaami läbipaistvus;
- keelustatakse teatavat liiki suunatud reklaamid, näiteks need, mis kasutavad tundlikke andmeid või alaealiste andmeid;
- lihtsasti kasutatavad tasuta kaebuste esitamise mehhanismid juhuks, kui veebiplatvorm meie sisu maha võtab;
- lihtsustatud tingimused.
Digiteenuste õigusakt on avaldatud EUR-Lexi veebisaidil. Saate seda lugeda mis tahes ELi ametlikus keeles.
Digiteenuste õigusakt ei asenda e-kaubanduse direktiivi.
Suurema ühtlustamise saavutamiseks hõlmab digiteenuste õigusakt siiski e-kaubanduse direktiivis sätestatud vastutusest vabastamise eeskirju, millega tagatakse, et vahendusteenused saavad ühtsel turul jätkuvalt jõudsalt areneda.
Digiteenuste õigusakti eesmärk on täiendada isikuandmete kaitse üldmääruse eeskirju, et tagada andmekaitse kõrgeim tase.
Näiteks seoses isikuandmete töötlemisega reklaami eesmärgil kuuluvad platvormiteenuste osutajad digiteenuste õigusakti ja isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisalasse.
Lisaks isikuandmete töötlemise isikuandmete kaitse üldmääruse tingimustele keelab digiteenuste õigusakt, et veebiplatvormide pakkujad suunavad reklaame, kasutades kasutajate profiilianalüüsi, mis tugineb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõikes 1 sätestatud andmeliikidele, nagu seksuaalne sättumus, etniline päritolu või usulised veendumused.
Peale selle on profiilianalüüsi kasutamine suunatud reklaamide esitamiseks keelatud, kui teenusepakkujad on mõistliku kindlusega teadlikud, et kasutaja on alaealine.
Kuna riigi tasandil tehakse koordineerimata regulatiivseid jõupingutusi, kohaldatakse digiteenuste õigusaktiga hõlmatud regulatiivsete küsimuste suhtes eri liikmesriikides mitmeid erinevaid eeskirju, mis tekitab segadust nii ettevõtjate kui ka kodanike seas. Digiteenuste õigusakti eesmärk on õigusakte ühtlustada, määratledes ühtsed kogu ELi hõlmavad eeskirjad ning luues koordineerimis- ja jõustamisvõrgustikud kõigis liikmesriikides.
Digiteenuste õigusakt hõlmab internetipõhiseid vahendajaid ja platvorme (nt internetipõhised kauplemiskohad, sotsiaalvõrgustikud, sisu jagamise platvormid, rakenduste poed ning veebipõhised reisi- ja majutusplatvormid), et kehtestada uus standard digiplatvormide vastutuse kohta seoses desinformatsiooni, ebaseadusliku sisu ja muude ühiskondlike riskidega. See hõlmab sõnavabaduse ja muude põhiõiguste üldpõhimõtteid ning kindlaid tagatisi.
Digiturgude õigusakt sisaldab eeskirju, millega reguleeritakse sisule juurdepääsu kontrollijate veebiplatvorme. Selle eesmärk on tagada, et sellised platvormid käituvad veebis õiglaselt. Need eeskirjad aitavad luua võrdsed tingimused innovatsiooni, majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamiseks nii Euroopa ühtsel turul kui ka kogu maailmas.
Digiteenuste õigusakti kohaldatakse kõigi ELi veebipõhiste vahendajate ja platvormide suhtes, näiteks internetipõhised kauplemiskohad, sotsiaalvõrgustikud, sisujagamisplatvormid, rakenduste poed ning veebipõhised reisi- ja majutusplatvormid.
Väikesed ja mikroettevõtjad on vabastatud teatavate eeskirjade kohaldamisest, mis võivad olla neile koormavamad. Komisjon jälgib hoolikalt uue määruse mõju VKEdele.
Väga suurtel digiplatvormidel ja otsingumootoritel (VLOPid ja VLOSEd) on täiendavad kohustused.
Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid on need, mille keskmine kasutaja jõuab 10 %-ni ELi elanikkonnast või ületab seda. See tähendab, et kasutajaid on 45 miljonit või rohkem.
Allpool on esitatud komisjoni poolt seni määratud VLOP-de ja VLOSEde loetelu.
VLOP-d:
- Alibaba AliExpress
- Amazoni pood
- Apple AppStore
- Booking.com
- Facebooki
- Google Maps
- Google Play
- Google Shopping
- PornHub
- Snapchat
- Stripchat
- TikTok
- Wikipedia
- X (varem tuntud kui Twitter)
- XVideos
- YouTube
- Zalando
VLOSE:
- Bing
- Google’i otsing
Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid peavad täitma mitmeid kohustusi, näiteks:
- riskihinnangute tegemine;
- riskimaandamismeetmete kehtestamine;
- nende tingimuste kergesti loetavate ja mitmekeelsete versioonide pakkumine;
- kriisidele reageerimise mehhanismi loomine;
- avaliku teabehoidla loomine nende teenustes kasutatavate reklaamide jaoks.
Lisaks peavad nad need kohustused täitma neli kuud pärast nende määramist. See tähendab, et 2023. aasta aprillis loetellu kantud virtuaalsete tööturuasutuste ja VLOSEde suhtes kohaldatakse neid kohustusi juba praegu.
Kohustuste kohta lisateabe saamiseks lugege digiteenuste õigusakti
Digiteenuste õigusakti ettepanek esitati 2020. aasta detsembris. Poliitiline kokkulepe saavutati 2022. aasta aprillis ja see jõustus 2022. aasta novembris.
17. veebruariks 2023 pidid platvormid ja otsingumootorid avaldama oma kasutajanumbrid. Komisjon määras esimesed väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid (VLOPid ja VLOSEd) 25. aprillil 2023 ning teise paketi 20. detsembril.
Platvormidel, mis on määratud VLOPideks või VLOSEdeks, on alates määramisest neli kuud aega, et täita digiteenuste õigusakti eeskirju, mis hõlmab riskihindamise avaldamist.
Kõik reguleeritud üksused peavad digiteenuste õigusakti täitma 17. veebruariks 2024. See on ka tähtaeg, mille liikmesriigid peavad digiteenuste koordinaatorite loomiseks.
Kasutajad
Digiteenuste õigusaktiga kehtestatakse mitmed õigusnormid, et kaitsta meie põhiõigusi internetis. Nende õiguste hulka kuuluvad mõtte-, väljendus-, teabe- ja arvamusvabadus ilma manipuleerimiseta.
Digiteenuste õigusakt tagab:
- sisu eemaldamise otsuste ja korralduste läbipaistvus;
- avalikult kättesaadavad aruanded selle kohta, kuidas kasutatakse sisu automaatset modereerimist ja selle veamäära;
- ebaseaduslikule veebisisule reageerimise ühtlustamine.
- vähem tumedaid mustreid internetis;
- keeld kasutada suunatud reklaami, kasutades tundlikke andmeid või alaealiste andmeid;
- kasutajate suurem läbipaistvus teabe liikumisel, näiteks teave soovitussüsteemide parameetrite ja juurdepääsetavate tingimuste kohta.
Lisateave selle kohta, mida EL teeb meie õiguste kaitsmiseks internetis
Tumedad mustrid on viis, kuidas kujundada veebiplatvorme, et meelitada kasutajaid tegema asju, mida nad muidu ei oleks kaalunud, sageli, kuid mitte alati raha.
Näiteks võivad platvormid meelitada kasutajaid jagama rohkem teavet, kui nad muidu kokku lepivad. Või võivad nad reklaamida odavamat, kuid kättesaamatut toodet ja suunata kasutajat sarnaste toodete juurde, mis maksavad rohkem. Teiste näidete hulka kuuluvad kasutajate petmine teenuste tellimiseks, eksitavate nuppude peitmine või loomine, uudiskirjade tellimisest loobumine ja palju muud.
Digiteenuste õigusakt sisaldab kohustust, mis võrdub keeluga kasutada veebiplatvormidel nn tumedaid mustreid. Selle kohustuse kohaselt peavad digiplatvormid kujundama oma teenuseid viisil, mis ei eksita, manipuleeri ega muul viisil oluliselt moonuta ega kahjusta kasutajate võimet teha tasuta ja teadlikke otsuseid.
Digiteenuste õigusaktiga kehtestatakse mitu kohustust võidelda desinformatsiooni leviku vastu.
Esiteks nõutakse selles, et virtuaalsed tööturuasutused ja VLOSEd hindaksid oma teenuste erinevaid elemente. Riskihinnangud peaksid hõlmama riske, mis tulenevad nende kavandamisest, toimimisest või kasutamisest, näiteks koordineeritud desinformatsioonikampaaniatest. Hindamisel tuleks kaaluda, kuidas kasutatakse VLOP või vlose teenuseid eksitava sisu levitamiseks või võimendamiseks. Riskihindamiste põhjal on veebiplatvormid kohustatud rakendama riskimaandamismeetmeid.
Teiseks peavad vabatahtlikel ja vabatahtlikel osalejatel olema kriisidele reageerimise mehhanism. See peaks hõlmama meetmeid, mida võtta, kui nende platvormi kasutatakse desinformatsiooni kiireks levitamiseks.
Kolmandaks julgustab digiteenuste õigusakt platvorme ühinemadesinformatsiooni käsitleva vabatahtlikutegevusjuhendiga.
Digiteenuste õigusaktis tunnistatakse ka rolli, mida suunatud reklaam võib etendada desinformatsiooni levitamisel. Lisaks sihipärast reklaami piiravatele eeskirjadele nõutakse digiteenuste õigusaktis, et VLOP-d ja VLOSE-d haldaksid avalikku reklaamihoidlat. Need hoidlad aitavad teadlastel uurida tekkivaid riske, näiteks desinformatsioonikampaaniaid, mis mõjutavad negatiivselt rahvatervist, julgeolekut, kodanikuarutelu, poliitilist osalust või võrdsust.
Lisateave selle kohta, mida komisjon teeb desinformatsiooni vastu võitlemiseks
Digiteenuste õigusakti kohaselt peavad platvormidel olema ebaseadusliku sisu jaoks hõlpsasti kasutatavad märgistamismehhanismid. Platvormid peaksid ebaseadusliku sisu teateid õigeaegselt töötlema, andes teavet nii kasutajale, kes ebaseaduslikule sisule viitab, kui ka kasutajale, kes avaldas sisu oma otsuse kohta, ja mis tahes edasistele meetmetele.
Ei. Uute eeskirjadega kehtestatakse kogu ELi hõlmav raamistik ebaseadusliku sisu avastamiseks, märgistamiseks ja eemaldamiseks ning väga suurte digiplatvormide ja otsingumootorite uued riskihindamiskohustused, et teha kindlaks, kuidas ebaseaduslik sisu nende teenuses levib.
See,mis kujutab endast ebaseaduslikku sisu, on määratletud muudes õigusaktides kas ELi või liikmesriikide tasandil – näiteks terroristlik sisu, laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal või ebaseaduslik vaenukõne on määratletud ELi tasandil. Kui sisu on ebaseaduslik ainult konkreetses liikmesriigis, tuleks see üldjuhul eemaldada ainult territooriumil, kus see on ebaseaduslik.
Digiteenuste õigusakt kohustab platvorme omama kasutajate jaoks kontaktpunkti, näiteks e-posti aadresse, kiirsõnumeid või juturoboteid. Veebiplatvormid peavad samuti tagama, et kontaktid on kiired ja otsesed ega saa tugineda üksnes automatiseeritud vahenditele, mis lihtsustab kasutajatel platvormideni jõudmist, kui nad soovivad kaebust esitada. Teiseks peavad digiplatvormid tagama, et kaebusi menetlevad kvalifitseeritud töötajad ning et küsimust käsitletakse õigeaegselt ja mittediskrimineerival viisil. Veebiplatvormid peavad samuti esitama oma modereerimisotsustele selged ja konkreetsed põhjused. Kolmandaks, kui kasutaja otsustab, et otsus vaadatakse läbi, tuleb seda käsitleda tasuta platvormisisese kaebuste esitamise süsteemi kaudu.
Praegu on ainus viis kasutaja ja platvormi vahelise vaidluse lahendamiseks kohtu kaudu. Alates 17. veebruarist 2024 on kasutajatel pärast digiteenuste õigusakti täielikku kohaldamist õigus vaidluste kohtuvälisele lahendamisele. Selle kulud peaksid olema taskukohased ja kandma platvormi, mida nad kasutavad.
Kui digiplatvormid otsustavad sisu eemaldada, peavad nad nüüd esitama mis tahes mõjutatud kasutajale põhjenduse, milles kirjeldatakse üksikasjalikult, miks see sisu eemaldati või piirati.
Vabatahtlikud platvormid peavad saatma need põhjendused ilma isikuandmeteta ka kollektiivsesse andmebaasi, mida nimetatakse DSA läbipaistvusandmebaasiks. Digiteenuste õigusakti läbipaistvusandmebaas võimaldab teadlastel tutvuda enneolematu hulga sisu modereerimise otsustega ja uurida digiteenuste õigusaktiga hõlmatud süsteemsete riskide arengut.
Digiteenuste õigusakt muudab reklaami läbipaistvamaks, tagades, et see on selgelt märgistatud ning et teave selle kohta, kes reklaami avaldab ja miks te seda näete, on kättesaadav.
Samuti kehtestatakse sellega täielik keeld reklaamile, mille sihtmärgiks on kaitstud andmed, nagu seksuaalne sättumus, etniline päritolu või religioon, ning alaealistele suunatud suunatud reklaam.
Kuigi ELil on juba mõned eeskirjad laste kaitsmiseks internetis, nagu need on sätestatudaudiovisuaalmeedia teenuste direktiivis, kehtestatakse digiteenuste õigusaktiga platvormidele konkreetsed kohustused.
Muude kohustuste hulgas nõutakse digiteenuste õigusaktis, et vahendusteenused, mida alaealised peamiselt suunavad või kasutavad, teeksid jõupingutusi tagamaks, et nende tingimused oleksid alaealistele kergesti mõistetavad.
Lisaks peaksid alaealiste kasutatavad veebiplatvormid:
- kujundavad oma liidesed, mis tagavad alaealiste privaatsuse, turvalisuse ja ohutuse kõrgeima taseme, või osalevad alaealiste kaitset käsitlevates tegevusjuhendites;
- kaaluma parimaid tavasid ja olemasolevaid suuniseid, näiteks uut Euroopa strateegiat lastele parema interneti loomiseks (BIK+);
- ei esita alaealistele profiilianalüüsil põhinevaid reklaame.
Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid (VLOPs ja VLOSEd) peavad tegema täiendavaid jõupingutusi alaealiste kaitsmiseks.
See hõlmab ka selle tagamist, et nende riskihindamine hõlmab põhiõigusi, sealhulgas lapse õigusi. Nad peaksid hindama, kui lihtne on lastel ja noorukitel mõista, kuidas nende teenus toimib, ja võimalikku kokkupuudet sisuga, mis võib kahjustada nende füüsilist või vaimset heaolu või kõlbelist arengut.
Jõustamine
Eeskirjade täitmise järelevalvet jagavad komisjon, kes vastutab peamiselt virtuaalsete kontaktpunktide ja VLOSEde eest, ning liikmesriigid, kes vastutavad muude platvormide ja otsingumootorite eest vastavalt nende asukohale.
Komisjonil on samad järelevalvevolitused, mis tal on kehtivate konkurentsieeskirjade alusel, sealhulgas uurimisvolitused ja võimalus määrata trahve, mis moodustavad kuni 6 % kogutulust.
Liikmesriigid peavad määrama 17. veebruariks 2024 pädevad asutused, keda nimetatakse digiteenuste koordinaatoriteks, et teostada järelevalvet nende jurisdiktsioonis loodud teenuste vastavuse üle ja osaleda ELi koostöömehhanismis.
Digiteenuste koordinaator on asutus, kes vastutab digiteenuste õigusakti kohaldamise ja täitmise tagamise eest igas liikmesriigis. Liikmesriigid peavad nad määrama 17. veebruariks 2023.
Digitaalsed kontaktpunktid aitavad koos komisjoniga kaasa digiteenuste õigusakti jõustamise järelevalvele. Neil on õigus taotleda juurdepääsu VLOPide/VLOSEde andmetele, nõuda kontrolle ja määrata rikkumise korral trahve. Nad vastutavad ka „usaldusväärsete teavitajate“ ja vaidluste kohtuvälise lahendamise eest.
Usaldusväärsetel teavitajatel on eriteadmised ja pädevus ebaseadusliku sisu avastamiseks, tuvastamiseks ja sellest teatamiseks ning nad on veebiplatvormidest sõltumatud. Digiplatvormid peavad tagama, et usaldusväärsete teavitajate esitatud teateid käsitletakse eelisjärjekorras ja et neid töödeldakse õigeaegselt.
Digiteenuste õigusakti kohaselt on usaldusväärne teavitaja staatus, mille annab digiteenuste koordinaator liikmesriigis, kus usaldusväärse teavitaja taotleja elab.
Edukaks tunnistamisekspeab taotleja:
- Omavad eriteadmisi ja -pädevust ebaseadusliku sisu avastamiseks, tuvastamiseks ja sellest teatamiseks;
- Olema sõltumatu mis tahes veebiplatvormide pakkujast;
- Tegutsevad ebaseadusliku sisu teadete esitamise eesmärgil hoolsalt, täpselt ja objektiivselt.
Usaldusväärse teavitaja staatuse annab taotleja asukohaliikmesriigi digiteenuste koordinaator, tingimusel et taotlev üksus vastab kõigile määruses sätestatud tingimustele.
Digiteenuste koordinaatorid alustavad tegevust hiljemalt 17. veebruaril 2024. Soovitame teil jälgida arenguid oma asukohaliikmesriigis enne seda kuupäeva, et saada teavet üksikasjaliku menetluse kohta, mida reguleeritakse riiklikul tasandil.
Juhime tähelepanu sellele, et digiteenuste õigusakti alusel võivad „usaldusväärse teavitaja“ staatust taotleda ainult ELis asutatud üksused.
Digiteenuste õigusaktis on sätestatud riiklike reguleerivate asutuste sõltumatuse kõrge tase. See sisaldab selgesõnalisi nõudeid sõltumatuse kohta digiteenuste koordinaatorite määramisel liikmesriikides. Liikmesriigid peavad tagama, et nende digiteenuste koordinaatoril on oma ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, tehnilised ja inimressursid.
Digiteenuste koordinaatorid peaksid jääma otsuste tegemisel täiesti sõltumatuks ega peaks taotlema juhiseid oma valitsustelt või muudelt organitelt, eelkõige veebiplatvormidelt.
Digiteenuste õigusaktikohaselt peavad väga suured digiplatvormid või väga suured internetipõhised otsingumootorid hindama oma teenustest tulenevaid riske. See hõlmab väärinfot või valimistega manipuleerimist, naistevastast kübervägivalda või alaealistele internetis tekitatavat kahju. Seejärel peavad nad võtma asjakohaseid riskimaandamismeetmeid.
Võib esineda olukordi, kus on kahtlusi väga suure digiplatvormi või otsingumootori võimes tegeleda ühiskonnale avalduvate riskidega ja digiteenuste õigusakti mittejärgimise ohuga. Sellistel juhtudel võib komisjon kasutada oma uurimisvolitusi.
Komisjoni uurimisvolitused hõlmavad võimalust saata teabetaotlusi, õigust korraldada vestlusi või inspekteerimisi ning jõustamisega seotud volitusi, nagu täiendavate meetmete, trahvide või perioodiliste karistusmaksete kehtestamine.
Neid volitusi saab kasutada üksnes digiteenuste õigusakti järgimise tagamiseks põhjendatud juhtudel ning ainult sellises ulatuses, mis on vajalik ja proportsionaalne. Kõigi komisjoni otsuste suhtes kohaldatakse õiguskaitset Euroopa Liidu Kohtus.
Kriisi korral võib riiklik digiteenuste koordinaator või komisjon võtta ajutisi meetmeid. Selliseid meetmeid tuleks siiski pidada viimaseks abinõuks. Komisjon peab väljendus- ja teabevabadust meie demokraatia põhisammasteks. Seetõttu ei tohi ükski meede minna kaugemale sellest, mis on vajalik tõsise kahju vältimiseks, ning meetmed peaksid olema ajaliselt piiratud, lõpetades nende kohaldamise pärast seda, kui kõik tõendid on kogutud.
Lisaks on digiteenuste õigusakti artiklis 8 sõnaselgelt sätestatud, et digiplatvormide pakkujatele on keelatud kehtestada üldisi jälgimiskohustusi.
Related content
Digiteenuste õigusakti ja digiturgude õigusakti eesmärk on luua turvalisem digiruum, kus kaitstakse kasutajate põhiõigusi, ning luua ettevõtjatele võrdsed tingimused.