Kui teil on küsimusi, mida siin ei käsitleta, võite meiega ühendust võtta ja püüame teiega võimalikult kiiresti ühendust võtta.
Digiteenuste õigusakt
Digiteenuste õigusakt on uus kogu ELi hõlmav normide kogum digiteenuste kohta, mis toimivad tarbijate ning kaupade, teenuste ja sisu vahendajatena. Digiteenuste määruse kontekstis tähendavad digiteenused vahendusteenuseid, nagu veebimajutusteenuse pakkujad, internetipõhised kauplemiskohad ja sotsiaalmeediavõrgustikud.
Digiteenuste määruse eesmärk on luua turvalisem ja õiglasem internetimaailm. Sellega kehtestatakse eeskirjad, mis kaitsevad võrdselt kõiki ELi kasutajaid nii seoses ebaseaduslike kaupade, sisu või teenustega kui ka nende põhiõigusi.
Näiteks tagab see:
- lihtne viis ebaseaduslikust sisust, kaupadest või teenustest teatamiseks;
- tugevam kaitse inimestele, keda internetis ahistatakse ja kiusatakse;
- reklaami läbipaistvus;
- teatavat liiki suunatud reklaami, näiteks tundlike andmete või alaealiste andmete kasutamise keelamine;
- hõlpsasti kasutatavad ja tasuta kaebuste esitamise mehhanismid juhuks, kui veebiplatvorm võtab meie sisu maha;
- lihtsustatud tingimused.
Tutvuge muude viisidega, kuidas digiteenuste määrus teid kaitseb.
Digiteenuste õigusakt on avaldatud EUR-Lexi veebisaidil. Saate seda lugeda mis tahes ELi ametlikus keeles.
Digiteenuste õigusakt ei asenda e-kaubanduse direktiivi.
Suurema ühtlustamise saavutamiseks on digiteenuste õigusakti siiski inkorporeeritud e-kaubanduse direktiivis sätestatud vastutusest vabastamise eeskirjad, millega tagatakse, et vahendusteenused saavad ühtsel turul jätkuvalt jõudsalt areneda.
Digiteenuste määruse eesmärk on täiendada isikuandmete kaitse üldmääruse norme, et tagada andmekaitse kõrgeim tase.
Näiteks seoses isikuandmete töötlemisega reklaami eesmärgil kuuluvad platvormiteenuste osutajad samaaegselt digiteenuste määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisalasse.
Lisaks isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud isikuandmete töötlemise tingimustele on digiteenuste määrusega keelatud, et digiplatvormide pakkujad suunavad reklaame, kasutades kasutajate profiilianalüüsi, mis põhineb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõikes 1 sätestatud andmete eriliikidel, nagu seksuaalne sättumus, etniline päritolu või usulised veendumused.
Lisaks on igasugune profiilianalüüsi kasutamine suunatud reklaami esitamiseks keelatud, kui teenuseosutajad on mõistliku kindlusega teadlikud, et kasutaja on alaealine.
Riigi tasandil koordineerimata regulatiivsete jõupingutuste tõttu kohaldatakse digiteenuste õigusaktiga hõlmatud regulatiivsete küsimuste suhtes eri liikmesriikides mitmeid erinevaid eeskirju, mis tekitab segadust nii ettevõtjate kui ka kodanike seas. Digiteenuste õigusakti eesmärk on neid õigusakte ühtlustada, määrates kindlaks kogu ELi hõlmavad ühtsed eeskirjad ning luues kõigis liikmesriikides koordineerimis- ja jõustamisvõrgustikud.
Digiteenuste määrus hõlmab digivahendajaid ja -platvorme (nt internetipõhised kauplemiskohad, sotsiaalvõrgustikud, sisujagamisplatvormid, rakenduste poed ning veebipõhised reisi- ja majutusplatvormid), et kehtestada uus standard digiplatvormide vastutuse kohta seoses desinformatsiooni, ebaseadusliku sisu ja muude ühiskondlike riskidega. See hõlmab väljendusvabaduse ja muude põhiõiguste üldpõhimõtteid ja kindlaid tagatisi.
Digiturgude määrus sisaldab norme, millega reguleeritakse sisule juurdepääsu kontrollivaid digiplatvorme. Selle eesmärk on tagada, et sellised platvormid käituksid internetis õiglaselt. Need eeskirjad aitavad luua võrdsed tingimused innovatsiooni, majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamiseks nii Euroopa ühtsel turul kui ka kogu maailmas.
Digiteenuste määrust kohaldatakse kõigi ELi veebipõhiste vahendajate ja platvormide, näiteks internetipõhiste kauplemiskohtade, sotsiaalvõrgustike, sisujagamisplatvormide, rakenduste kaupluste ning veebipõhiste reisi- ja majutusplatvormide suhtes.
Väikesed ja mikroettevõtjad on vabastatud teatavatest eeskirjadest, mis võivad olla neile koormavamad. Komisjon jälgib tähelepanelikult uue määruse mõju VKEdele.
Väga suurtel digiplatvormidel ja otsingumootoritel on lisakohustused.
Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid on need, mille keskmine kasutajaskond ulatub 10 %ni ELi elanikkonnast või ületab seda. See on võrdne 45 miljoni või enama kasutajaga.
Vaadake täielikku loetelu platvormidest, mille Euroopa Komisjon on nimetanud väga suureks digiplatvormiks või otsingumootoriks.
Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid peavad täitma mitmeid kohustusi, näiteks:
- riskihindamiste tegemine;
- riskide vähendamise meetmete kehtestamine;
- nende kasutustingimuste kergesti loetavate ja mitmekeelsete versioonide pakkumine;
- kriisidele reageerimise mehhanismi loomine;
- avaliku teabehoidla loomine nende teenustes kasutatavate reklaamide jaoks.
Lisaks peavad nad need kohustused täitma neli kuud pärast nende määramist. See tähendab, et 2023. aasta aprillis määratud suurplatvormide ja suurotsimootorite suhtes neid kohustusi juba kohaldatakse.
2020. aasta detsembris esitati ettepanek digiteenuste õigusakti kohta. Poliitiline kokkulepe saavutati 2022. aasta aprillis ja see jõustus 2022. aasta novembris.
17. veebruariks 2023 olid platvormid ja otsingumootorid kohustatud avaldama oma kasutajanumbrid.
Suurplatvormideks või suurotsimootoriteks määratud platvormidel on digiteenuste määruse nõuete täitmiseks, mis hõlmab riskihindamise avaldamist, aega neli kuud alates määramisest.
Kõik reguleeritud üksused peavad digiteenuste määrust järgima 17. veebruariks 2024. See on ka tähtaeg, mille jooksul liikmesriigid peavad moodustama digiteenuste koordinaatorid.
Kasutajad
Digiteenuste määrusega on kehtestatud mitu eeskirja, et kaitsta meie põhiõigusi internetis. Nende õiguste hulka kuuluvad mõttevabadus, sõnavabadus, teabevabadus ja arvamusvabadus ilma manipuleerimiseta.
Digiteenuste määrusega tagatakse:
- sisu eemaldamise otsuste ja korralduste läbipaistvus;
- avalikult kättesaadavad aruanded selle kohta, kuidas automatiseeritud sisu modereerimist kasutatakse, ja selle veamäära kohta;
- ebaseaduslikule veebisisule reageerimise ühtlustamine.
- vähem petuskeeme internetis;
- tundlike või alaealiste andmeid kasutava suunatud reklaami keeld;
- kasutajate teabevoo suurem läbipaistvus, näiteks teave soovitussüsteemide parameetrite ja juurdepääsetavate tingimuste kohta.
Lisateave selle kohta, mida EL teeb meie õiguste kaitsmiseks internetis
Tumedad mustrid on viis veebiplatvormide kujundamiseks, et meelitada kasutajaid tegema asju, mida nad muidu ei oleks kaalunud, sageli, kuid mitte alati, kaasates raha.
Näiteks võivad platvormid meelitada kasutajaid jagama rohkem teavet, kui nad muidu nõustuksid. Või võivad nad reklaamida odavamat, kuid kättesaamatut toodet ja seejärel suunata kasutaja sarnastele toodetele, mis maksavad rohkem. Muud näited on kasutajate meelitamine teenuseid tellima, eksitavate nuppude peitmine või loomine, uudiskirjade tellimise lõpetamine ja muu.
Digiteenuste õigusakt sisaldab kohustust, mis võrdub keeluga kasutada veebiplatvormidel nn tumedaid mustreid. Selle kohustuse kohaselt peavad digiplatvormid kavandama oma teenused viisil, mis ei peta, manipuleeri ega moonuta muul viisil oluliselt ega kahjusta kasutajate võimet teha vabu ja teadlikke otsuseid.
Digiteenuste määrusega on kehtestatud mitu kohustust desinformatsiooni leviku tõkestamiseks.
Esiteks nõutakse selles, et väga suured digiplatvormid ja väga suured internetipõhised otsingumootorid viiksid läbi oma teenuste eri elementide riskihindamised. Riskihindamised peaksid hõlmama riske, mis tulenevad nende kavandamisest, toimimisest või kasutamisest, näiteks koordineeritud desinformatsioonikampaaniad. Hindamisel tuleks kaaluda, kuidas kasutatakse suurplatvormide või suurotsimootorite teenuseid eksitava sisu levitamiseks või võimendamiseks. Riskihindamiste põhjal on digiplatvormid kohustatud rakendama riskimaandamismeetmeid.
Teiseks peab suurplatvormidel ja suurotsimootoritel olema kriisidele reageerimise mehhanism. See peaks hõlmama meetmeid, mida võtta, kui nende platvormi kasutatakse desinformatsiooni kiireks levitamiseks.
Kolmandaks julgustatakse digiteenuste õigusaktis platvorme ühinemadesinformatsiooni käsitleva vabatahtlikutegevusjuhendiga.
Digiteenuste õigusaktis tunnistatakse ka suunatud reklaami võimalikku rolli desinformatsiooni levitamisel. Lisaks suunatud reklaami piiravatele eeskirjadele nõutakse digiteenuste õigusaktis, et suurplatvormidel ja suurotsimootoritel oleks avalik reklaamihoidla. Need andmekogud aitavad teadlastel uurida tekkivaid riske, nagu desinformatsioonikampaaniad, mis mõjutavad negatiivselt rahvatervist, julgeolekut, kodanikuarutelu, poliitikas osalemist või võrdõiguslikkust.
Lisateave selle kohta, mida komisjon teeb desinformatsiooni vastu võitlemiseks
Digiteenuste määruse kohaselt peavad platvormidel olema kergesti kasutatavad ebaseaduslikust sisust teatamise mehhanismid. Platvormid peaksid töötlema ebaseadusliku sisu teateid õigeaegselt, andes teavet nii ebaseaduslikust sisust teatanud kasutajale kui ka sisu avaldanud kasutajale oma otsuse ja mis tahes edasiste meetmete kohta.
Ei. Uute normidega kehtestatakse kogu ELi hõlmav raamistik ebaseadusliku sisu avastamiseks, märgistamiseks ja eemaldamiseks ning väga suurte digiplatvormide ja otsingumootorite uued riskihindamise kohustused, et teha kindlaks, kuidas ebaseaduslik sisu nende teenuses levib.
Ebaseaduslik sisu on määratletud muudes ELi või riigi tasandi õigusaktides – näiteks terroristlik sisu, laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal või ebaseaduslik vaenukõne on määratletud ELi tasandil. Kui sisu on ebaseaduslik ainult teatavas liikmesriigis, tuleks see üldjuhul eemaldada üksnes territooriumil, kus see on ebaseaduslik.
Digiteenuste õigusakt kohustab platvorme looma kasutajatele kontaktpunkti, näiteks e-posti aadressid, kiirsõnumid või juturobotid. Digiplatvormid peavad samuti tagama, et kontaktid on kiired ja otsesed ning ei saa tugineda üksnes automatiseeritud vahenditele, mistõttu on kasutajatel lihtsam platvormideni jõuda, kui nad soovivad kaebust esitada. Teiseks peavad digiplatvormid tagama, et kaebusi käsitlevad kvalifitseeritud töötajad ning et küsimust käsitletakse õigeaegselt ja mittediskrimineerivalt. Veebiplatvormid peavad esitama ka selged ja konkreetsed põhjused oma modereerimisotsuste tegemiseks. Kolmandaks, kui kasutaja otsustab otsuse läbi vaadata, tuleb seda käsitleda tasuta platvormisisese kaebuste esitamise süsteemi kaudu.
Praegu on ainus viis kasutaja ja platvormi vahelise vaidluse lahendamiseks kohtu kaudu. Alates 17. veebruarist 2024 on kasutajatel pärast digiteenuste määruse täielikku kohaldamist õigus vaidluste kohtuvälisele lahendamisele. Selle maksumus peaks olema taskukohane ja selle peaks kandma platvorm, mida nad kasutavad.
Kui veebiplatvormid otsustavad sisu eemaldada, peavad nad nüüd esitama mõjutatud kasutajale mis tahes teabe, mida nimetatakse põhjenduseks, täpsustades, miks see sisu eemaldati või seda piirati.
Samuti peavad väga suured digiplatvormid saatma need põhjendused ilma isikuandmeteta kollektiivsesse andmebaasi, mida nimetatakse digiteenuste õigusakti läbipaistvusandmebaasiks. Digiteenuste õigusakti läbipaistvusandmebaas võimaldab teadlastel tutvuda enneolematu hulga sisu modereerimise otsustega ja uurida digiteenuste õigusaktiga hõlmatud süsteemsete riskide arengut.
Digiteenuste määrusega muudetakse reklaam läbipaistvamaks, tagades, et see on selgelt märgistatud ning et teave selle kohta, kes reklaami esitab ja miks te seda näete, on kättesaadav.
Samuti kehtestatakse sellega täielik keeld reklaamile, mis on suunatud selliste kaitstud andmete abil nagu seksuaalne sättumus, etniline päritolu või religioon, ning alaealistele suunatud reklaamile.
Kuigi ELis on juba kehtestatud mõned eeskirjad laste kaitsmiseks internetis, näiteksaudiovisuaalmeedia teenuste direktiivis, kehtestatakse digiteenuste määrusega platvormidele konkreetsed kohustused.
Muude kohustuste hulgas nõutakse digiteenuste õigusaktis vahendusteenuste osutamist, mida peamiselt suunavad või kasutavad alaealised, et teha jõupingutusi tagamaks, et nende tingimused on alaealistele kergesti arusaadavad.
Lisaks peaksid alaealiste kasutatavad veebiplatvormid:
- kujundavad oma kasutajaliidese alaealiste eraelu puutumatuse, turvalisuse ja ohutuse kõrgeimal tasemel või osalevad alaealiste kaitse tegevusjuhendites;
- kaaluma parimaid tavasid ja olemasolevaid suuniseid, nagu uus lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia (BIK+);
- mitte esitama alaealistele profiilianalüüsil põhinevaid reklaame.
Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid (väga suured digiplatvormid ja väga suured otsingumootorid) peavad tegema täiendavaid jõupingutusi alaealiste kaitsmiseks.
See hõlmab selle tagamist, et nende riskihindamine hõlmab põhiõigusi, sealhulgas lapse õigusi. Nad peaksid hindama, kui lihtne on lastel ja noorukitel mõista, kuidas nende teenus toimib, ja võimalikku kokkupuudet sisuga, mis võib kahjustada nende füüsilist või vaimset heaolu või kõlbelist arengut.
Jõustamine
Järelevalvet eeskirjade üle jagavad komisjon, kes vastutab peamiselt väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite eest, ning liikmesriigid, kes vastutavad muude platvormide ja otsingumootorite eest vastavalt nende asukohale.
Komisjonil on samad järelevalvevolitused nagu kehtivate monopolidevastaste eeskirjade alusel, sealhulgas uurimisvolitused ja võimalus määrata trahve kuni 6 % ulatuses ülemaailmsest tulust.
Rikkumisotsustega võivad kaasneda trahvid, mis sõltuvad rikkumise laadist, raskusastmest, korduvusest ja kestusest. Trahvisumma peab olema proportsionaalne ega tohi mingil juhul ületada 6 % teenuseosutaja aastasest kogukäibest.
Liikmesriigid peavad 17. veebruariks 2024 määrama pädevad asutused (digiteenuste koordinaatorid), kes teevad järelevalvet nende jurisdiktsioonis asutatud teenuste vastavuse üle ja osalevad ELi koostöömehhanismis.
Digiteenuste koordinaator on asutus, kes vastutab digiteenuste määruse kohaldamise ja täitmise tagamise eest igas liikmesriigis. Liikmesriikidel paluti määrata oma digiteenuste koordinaator 17. veebruariks 2023.
Digiteenuste osutajad aitavad koos komisjoniga jälgida digiteenuste määruse täitmise tagamist. Neil on õigus taotleda juurdepääsu väga suurte digiplatvormide / väga suurte internetipõhiste otsingumootorite andmetele, nõuda kontrolle ja määrata rikkumise korral trahve. Samuti vastutavad nad usaldusväärsete teavitajate ja vaidluste kohtuvälise lahendamise organite sertifitseerimise eest.
Usaldusväärsetel teavitajatelon eriteadmised ja pädevus ebaseadusliku sisu avastamiseks, tuvastamiseks ja sellest teatamiseks ning nad on digiplatvormidest sõltumatud. Digiplatvormid peavad tagama, et usaldusväärsete teavitajate esitatud teated on prioriteetsed ja neid töödeldakse õigeaegselt.
Digiteenuste määruse kohaselt on usaldusväärne teavitaja staatus, mille annab selle liikmesriigi digiteenuste koordinaator, kus usaldusväärse teavitaja taotleja elab.
Edu saavutamiseks peab taotleja:
- omama eriteadmisi ja -pädevust ebaseadusliku sisu avastamiseks, tuvastamiseks ja sellest teatamiseks;
- olema digiplatvormide pakkujatest sõltumatu;
- Teostada oma tegevust eesmärgiga esitada teateid ebaseadusliku sisu kohta hoolsalt, täpselt ja objektiivselt.
Usaldusväärse teavitaja staatuse annab selle liikmesriigi digiteenuste koordinaator, kus taotleja on asutatud, tingimusel et taotlev üksus vastab kõigile määruses sätestatud tingimustele.
Digiteenuste koordinaatorid alustavad tegevust hiljemalt 17. veebruaril 2024. Soovitame Teil jälgida enne seda kuupäeva oma asukohaliikmesriigis toimuvaid arenguid, et leida teavet üksikasjaliku menetluse kohta, mida reguleeritakse riiklikul tasandil.
Pange tähele, et digiteenuste määruse alusel võivad usaldusväärse teavitaja staatust taotleda ainult üksused, kelle tegevuskoht on ELis.
Digiteenuste määruses on sätestatud riiklike reguleerivate asutuste sõltumatuse kõrged standardid. See sisaldab selgesõnalisi sõltumatuse nõudeid digiteenuste koordinaatorite määramisel liikmesriikides. Liikmesriigid peavad tagama, et nende digiteenuste koordinaatoril on oma ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, tehnilised ja inimressursid.
Digiteenuste koordinaatorid peaksid jääma oma otsuste tegemisel täiesti sõltumatuks ega tohiks küsida juhiseid oma valitsustelt või muudelt organitelt, eelkõige digiplatvormidelt.
Digiteenuste määruse kohaselt peavad väga suured digiplatvormid või väga suured internetipõhised otsingumootorid hindama oma teenustest tulenevaid riske. See hõlmab desinformatsiooni või valimistega manipuleerimist, naistevastast kübervägivalda või kahju alaealistele internetis. Seejärel peavad nad võtma vastavad riskimaandamismeetmed.
Võib esineda olukordi, kus on kahtlusi, kas väga suur digiplatvorm või otsingumootor suudab tegeleda ühiskonnale avalduvate riskidega ja riskida digiteenuste määruse täitmata jätmisega. Sellistel juhtudel võib komisjon kasutada oma uurimisvolitusi.
Komisjoni uurimisvolitused hõlmavad võimalust saata teabenõudeid, õigust viia läbi vestlusi või kontrolle ning täitmise tagamisega seotud volitusi, nagu lisameetmete, trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramine.
Neid volitusi saab kasutada ainult põhjendatud juhtudel, et tagada digiteenuste määruse järgimine, ning ainult ulatuses, mis on vajalik ja proportsionaalne. Kõigi komisjoni otsuste peale saab esitada kaebuse Euroopa Liidu Kohtule.
Kriisi korral võib riiklik digiteenuste koordinaator või komisjon võtta ajutisi meetmeid. Selliseid meetmeid tuleks siiski pidada viimaseks abinõuks. Komisjon väärtustab sõna- ja teabevabadust kui meie demokraatia alustalasid. Seetõttu ei tohi ükski meede minna kaugemale sellest, mis on vajalik tõsise kahju ärahoidmiseks, ning see peaks olema ajaliselt piiratud ja selle kohaldamine tuleks lõpetada, kui kõik tõendid on kogutud.
Lisaks on digiteenuste määruse artiklis 8 sõnaselgelt sätestatud, et digiplatvormide pakkujatele on keelatud kehtestada üldisi jälgimiskohustusi.
Related content
Digiteenuste õigusakti ja digiturgude õigusakti eesmärk on luua turvalisem digiruum, kus kasutajate põhiõigused on kaitstud, ja luua ettevõtjatele võrdsed tingimused.