Väärtuslikud andmekogumid: Küsimused ja vastused

• Teatavad avaliku sektori loodud andmed on eriti huvitavad lisaväärtusteenuste ja -rakenduste loojatele. Näiteks võib selliste andmekogumite taaskasutamine nagu liikuvus või hoonete geolokaliseerimine avada ärivõimalusi logistika- või transpordisektorile ning parandada avalike teenuste osutamise tõhusust, näiteks mõistes liiklusvoogusid, et muuta transport tõhusamaks.
• Andmekogumid, nagu meteoroloogilised vaatlusandmed, radariandmed, õhukvaliteedi ja pinnase saastatuse ning mürataseme andmed, võivad samuti toetada teadusuuringuid ja digitaalset innovatsiooni ning paremini informeeritud poliitikakujundamist, eelkõige võitluses kliimamuutuste ja nende mõju vastu; sellel on positiivne mõju elukvaliteedile.
• Uuringud ja kogemused on näidanud, et selleks, et avaliku sektori teave avaldaks majandusele positiivset mõju, peaksid avalikud andmed olema vaikimisi kättesaadavad nii laialdaselt kui võimalik. Tehniliste, õiguslike ja rahaliste takistuste püsimine viib olukorrani, kus avaliku sektori teavet Euroopas ei kasutata piisavalt, hoolimata asjaolust, et ELi poliitika ja õigusaktid on kehtinud peaaegu 20 aastat ning riiklikul tasandil on tehtud märkimisväärseid investeeringuid. Avaandmete direktiiviga tugevdatakse vorminguid käsitlevaid kehtivaid eeskirju, võimaldades erinevaid taaskasutamise stsenaariume, sealhulgas reaalajas edastatavaid dünaamilisi andmeid. Direktiivis käsitletakse ainuõiguslikke tavasid, mis piiravad avaliku sektori andmete kättesaadavust lisaks selgetele ainuõiguste kokkulepetele. Uued eeskirjad võimaldavad kehtestada rangemaid piiranguid maksustamisele, kõrvaldades üle jõu käivad kulud, mis takistavad taaskasutamist.
• Nende allesjäänud takistuste kõrvaldamiseks kohustati avaandmete direktiiviga Euroopa Komisjoni võtma vastu rakendusmääruse, milles täpsustatakse konkreetsed raskeveokite andmed. Avaliku sektori organisatsioonid peavad tegema need kõrgaktiivsed seadmed tasuta kättesaadavaks masinloetavas vormingus rakendusliideste kaudu ja vajaduse korral hulgiallalaadimisena.
• Avaandmete direktiivis määratletakse kõrgaktiivsed andmed kui „avaliku sektori asutuse valduses olevad dokumendid, mille taaskasutamine on seotud olulise kasuga ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele“. Kõrgepingeseadmed on taaskasutatavad mis tahes eesmärgil (nagu ka avatud andmete puhul).

• Avaandmete direktiivis on sätestatud kuus raskeveokite kategooriat: georuumiline, Earth vaatlus ja keskkond, meteoroloogiline, statistika, companies ja ettevõtte omandis ja liikuvus.
• Põhimõtteliselt ei viidata väärtuslike andmestike loetelus isikuandmetele. Kui aga teatavaid andmekogumeid tuleks liikmesriikides käsitada isikuandmetena või kui liikmesriigid otsustavad laiendada loetelu isikuandmetele, tuleb tagada isikuandmete kaitse üldmääruse järgimine.
• Avaandmete direktiiv võimaldab komisjonil seda esialgset temaatilist ulatust vajaduse korral delegeeritud õigusaktiga laiendada, et võtta arvesse tehnoloogia ja turu arengut.

• Selleks et valida iga kuue kategooria puhul konkreetsed andmekogumid, konsulteeris komisjon paljude sidusrühmadega, kes esindasid nii andmevaldajaid kui ka kasutajaid.
• Sidusrühmadega peetud intervjuud võimaldasid koostada esialgse soovinimekirja andmetest, mida peetakse väärtuslikuks (majanduslikust, ühiskondlikust ja taaskasutamise seisukohast).
• Samal ajal kaardistati mõju hindamise toetusuuringus kõik asjakohased Euroopa tasandi õigusaktid, et teha kindlaks andmevaldkonnad, mida ELi eeskirjad juba hõlmavad. Seejärel hinnati uuringus, mil määral võib iga andmekogumit pidada „suure väärtusega“ kooskõlas avaandmete direktiiviartikli 14 lõikes 2 loetletud hindamiskriteeriumidega.

• Kõrgaktiivsed seadmed vähendavad märkimisväärselt Euroopa andmepõhisele turule sisenemise tõkkeid ja suurendavad taaskasutatavate andmekogumite mahtu. See omakorda stimuleerib uute digiteenuste loomist ning olemasolevate teenuste või äriprotsesside täiustamist.
• Erinevate statistiliste andmekogumite (tööturg, demograafia, tööstustoodang)parem kättesaadavus lihtsustab võimalike poliitikameetmete mõju prognoosimist. Lisaks suurendavad avatud ettevõtete andmed turu läbipaistvust, võimaldades erainvesteeringute või avaliku sektori toetuse paremat jaotamist.
• Ettevõtete kohta käiva teabe laialdasem kättesaadavus toob selget sotsiaalset kasu sellistes valdkondades nagu võitlus kuritegevusega (sh finantskuritegevus), üldsuse suurem kaasamine ja majandustehingute läbipaistvus.
• Hiljutised algatused COVID-19 pandeemia tõkestamiseks on näidanud ka haiglate, sündmuste ja elanikkonna geolokaliseerimise tähtsust.

• HVDd töötati välja VKEde ja idufirmade hüvanguks, kes jäävad sageli turult eemale, kuna neil ei ole piisavalt inim- ja finantsressursse avaliku sektori andmete hankimiseks ja kvaliteedi parandamiseks.
• Suurem andmete pakkumine hoogustab ettevõtlust ja toob kaasa uute ettevõtete loomise. Lisaks võivad kõrgaktiivsed isikud muutuda idufirmade jaoks oluliseks võimaldajaks oma ärijuhtumite valideerimisel ja investorite ligimeelitamisel.
• Avatud andmed võivad võimestada ka VKEsid, kelle jaoks võivad avaliku sektori andmeid kasutavad andmetarkvaralahendused muutuda nende peamiseks tooteks või teenuseks.
• Andmete vaba kättesaadavus aitab tasakaalustada VKEde positsiooni suurte tehnoloogiaettevõtete suhtes, kelle jaoks andmete kogumise hind ei ole oluline takistus.

• Avaliku sektori asutused peavad tegema kättesaadavaks ainult olemasolevad andmed. Neil ei ole kohustust hakata uusi andmeid esitama.
• Avalik sektor kannab kulud, mis on seotud andmete avaldamise vajaliku tehnilise ajakohastamisega (liideste kaudu), ning peab lõpetama tasu võtmise kõrgaktiivsete seadmete taaskasutamise eest.
• Seda mõju peaks leevendama kasu, mis tuleneb andmete paremast kättesaadavusest ja kasutatavusest avalikus sektoris ning väiksemast halduskoormusest, mis on seotud taaskasutamistaotluste menetlemise, litsentsimisläbirääkimiste ja tasude töötlemisega. Komisjon toetab avaliku sektori asutusi ka programmi „Digitaalne Euroopa“ konkreetsete meetmetega.
• Kõrgaktiivsete haiguste loetelu koostati koostöös liikmesriikidega ja see koostati pärast põhjalikku mõjuhinnangut. Sellisena sisaldab see ainult andmeid, mille taaskasutamine toob kasu, mis kaalub suuresti üles selle tasuta pakkumisega seotud kulud.

• Avaliku sektori asutuse valduses olevate isikuandmete taaskasutamine on lubatud kahel tingimusel: andmed peavad olema üldsusele üldiselt kättesaadavad[1]ja nende taaskasutamine (st isikuandmete töötlemine) peab toimuma täielikus kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega, mis on avatud andmete direktiivi sätete suhtes ülimuslik.
• Kõrgepingeseadmeid käsitlevas rakendusmääruses viidatakse andmetele, mis kuuluvad avaandmete direktiivi kohaldamisalasse ja mille suhtes kehtivad seega samad piirangud. Mõjuhinnangus esitatud raskeveokite esialgses loetelus välditakse üldiselt isikuandmete lisamist selle kohaldamisalasse. See valik oli tahtlik, sest selliste andmete laialdane kaasamine vähendaks algatuse õiguslikku teostatavust, suurendades samal ajal kulusid avaliku sektori asutustele, kes peavad tagama isikuandmete kaitse üldmääruse järgimise.

Avaliku sektori asutused peavad tagama, et kõik kõrgaktiivsete haiguste nimekirjas olevad andmekogumid on korduskasutamist soodustavatel tingimustel kättesaadavad alates 9. juunist 2024: tasuta, masinloetavas vormingus rakendusliideste kaudu ja vajaduse korral hulgilaetuna.