Pilvandmetöötlus

Pilveandmete ja -teenuste järkjärguline üleminek servale on eesmärgi lahutamatu osa. Pilvandmetöötlus vajab turvalist ja kestlikku digitaristut ning andmete turvalist salvestamist ja edastamist. 

Ülemaailmne andmemaht kasvab väga kiiresti. Kuigi pilvandmetöötlus toimub praegu peamiselt suurtes andmekeskustes, pöördub see suundumus 2025. aastaks ümber: Eeldatakse, et 80 % kõigist andmetest töödeldakse kasutajale lähemal asuvates nutiseadmetes, mida nimetatakse servtöötluseks. Nii serv- kui ka pilvandmetöötluse kättesaadavus on andmetöötluse järjepidevuse seisukohast väga oluline, et tagada andmete töötlemine kõige tõhusamal viisil. Energiatõhusad ja usaldusväärsed serv- ja pilvandmetöötluse taristud on serv- ja pilvandmetöötlustehnoloogiate säästva kasutamise jaoks üliolulised.

See pilv- ja servtöötluse ulatuslik eesmärk põhineb ELi digikümnendi kahel eesmärgil. Aastaks 2030:

• 75% Euroopa ettevõtetest peaks oma tegevuses kasutama pilvetehnoloogiat.
• Kogu Euroopas võetakse kasutusele 10 000 kliimaneutraalset ja väga turvalist servasõlme. Need tagavad vajaliku ühenduvuse ja võimaldavad kiiret andmeedastust.

Eurostati viimased andmed näitavad, et 2023. aastal kasutas pilveteenuseid 45,2 % ettevõtjatest (+4,2 protsendipunkti võrreldes 2021. aastaga), kuid leiab, et kasutuselevõtt erineb suuruse poolest märkimisväärselt: Pilvteenuseid kasutas 77,6 % suurettevõtjatest, 59 % keskmise suurusega ettevõtjatest ja 41,7 % väikeettevõtjatest.

Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja mitmesuguseid meetmeid, mis kajastavad teema keerukust ja strateegilist tähtsust. Seepärast on komisjon võtnud kasutusele kõik tema käsutuses olevad vahendid, mis tulenevad Euroopa andmestrateegiast, digistrateegiast, digikümnendist, tööstusstrateegiast ja digitaalsete investeeringute programmidest.

Pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise määruse ettepanek

2025. aastal teeb komisjon ettepaneku võtta vastu pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise määrus, et järgmise 5–7 aasta jooksul vähemalt kolmekordistada ELi andmekeskuste suutlikkust ning rahuldada 2035. aastaks täielikult ELi ettevõtjate ja haldusasutuste vajadused. Määrusega ühtlustatakse andmekeskuste kasutuselevõttu, määrates kindlaks sobivad tegevuskohad ja lihtsustades kestlikkuse ja innovatsiooni kriteeriumidele vastavate projektide loamenetlusi. Samal ajal käsitletakse kasvavat energianõudlust, edendades energiatõhusust, uuenduslike jahutus- ja energiahaldustehnoloogiate kasutuselevõttu ning andmekeskuste integreerimist laiemasse energiasüsteemi.

Selleks et tugevdada Euroopa digitaalset suveräänsust pilvesektoris, tehakse õigusaktiga koostööd koos kavandatud ühtse kogu ELi hõlmava pilvepoliitikaga haldusasutuste ja riigihangete jaoks. Selline kombineeritud lähenemisviis soodustab Euroopa pilvandmetöötluse pakkujate kasvu ja seab prioriteediks väga turvalise pilvandmetöötlusvõimsuse kasutamise väga kriitiliste kasutusjuhtumite puhul.

Euroopa andmestrateegia

ELi andmestrateegias kavandatud meetmed hõlbustavad üleminekut servale, arendades samal ajal koostalitlusvõimelisi pilve- ja servteenuseid, et toetada ühiste Euroopa andmeruumide loomist. Kasutajad ja teenuseosutajad peavad end pilveteenusesse kolides turvaliselt tundma ja saama kasu turul valitsevast suurest konkurentsist. Nende eesmärkide saavutamisele aitavad kaasa järgmised meetmed: 

• Investeerige üleeuroopalist huvi pakkuvasse tähtsasse projekti, mis ühendab energiatõhusad ja usaldusväärsed pilvetaristud ja nendega seotud teenused.
• Simpl, avatud lähtekoodiga, kestlik ja turvaline vahevara, mis võimaldab pilveteenuste föderatsioone ja on põhitarkvara, mis toidab andmeruume, mida muidu rahastaks EL.
• EL kavatseb koostada eeskirjad ELi pilvandmetöötluse reeglistiku ja andmetöötlusteenuste riigihangete suuniste kujul. Eeskirjadega luuakse Euroopa pilveteenuse kasutajatele ja osutajatele ühtne Euroopa raamistik, mis sisaldab asjakohaseid siduvaid ja mittesiduvaid eeskirju. Selleks et suurendada andmetöötlusteenuste riigihangete tõhusust ja kvaliteeti Euroopas, esitatakse suunistes soovitused järjepideva riikliku poliitika rakendamiseks, mida täiendavad andmetöötlusteenuste olulised kriteeriumid, mida avaliku sektori asutused peavad hankemenetluse käigus arvesse võtma.
• Küberturvalisust käsitleva õigusakti osana töötab Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA) välja pilveteenuste Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava (EUCS). Kavaga tagatakse ettevõtjatele, haldusasutustele ja kodanikele suurem kindlus, et nende andmed on turvalised kõikjal, kus neid säilitatakse või töödeldakse.
• Õiglane ja konkurentsivõimeline pilveturg andmemääruse osana: Andmemääruse eesmärk on muuta eri pilveteenuste osutajate vahetamine kiireks, tasuta ja tehnoloogiliselt sujuvaks. Samuti on selle eesmärk suurendada koostalitlusvõimet ja näha ette kaitsemeetmed rahvusvaheliseks andmeedastuseks.
• Andmekaitse pilves:  komisjon on hõlbustanud platvormi loomist tööstuse jaoks, et töötada välja kaks tegevusjuhendit andmekaitse kohta pilvandmetöötluses. Lisateavet isikuandmete ja isikustamata andmete töötlemise kohta pilves leiate komisjoni suunistest segaandmekogumite kohta.
• Isikustamata andmete vaba liikumist käsitlev määrus,mis koos isikuandmete kaitse üldmäärusega suurendab pilvekasutajate õiguskindlust, tagades kõigi andmete vaba liikumise ELis. 

Andmevoogude kaardistamine Euroopas võimaldab hinnata andmevoogude mahtu ja majanduslikku väärtust Euroopa digitaalmajanduses ning annab ettevõtjatele väärtuslikku teavet. 

Digitaalne strateegia

Pilv- ja servtöötlus kuuluvad nende digitehnoloogiate hulka, mis aitavad kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe kestlikkuseesmärkide saavutamisele, toetades uudseid digilahendusi. Samal ajal töötab komisjon selle nimel, et suurendada pilv- ja servandmetöötluse kestlikkust, eelkõige andmekeskuste ressursitõhususele suunatud meetmete kaudu, et saavutada eesmärk, et „2030. aastaks peavad andmekeskused olema kliimaneutraalsed ja väga energiatõhusad“. Praegused näited selle saavutamise kohta on järgmised: andmekeskuste lisamine ELi kestliku tegevuse taksonoomiasse, energiatõhususe direktiivi uued sätted, keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid või energiatõhusate andmekeskuste tegevusjuhend.   

Digikümnend

Lisaks kahele eesmärgile, mis on seotud pilvandmetöötluse kasutuselevõtuga ettevõtetes ja servasõlmede arvu suurendamisega, investeerib EL mitut riiki hõlmavatesse projektidesse. Järgmise põlvkonna pilv- ja servaandmetöötlusteenuseid käsitlev üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt on osa mitut riiki hõlmavast Euroopa ühise andmetaristu ja -teenuste projektist digikümnendi poliitikaprogrammi raames. See toimib tihedas koostöös võimaliku Euroopa digitaristu konsortsiumiga (EDIC) valdkondlike ühtsete Euroopa andmeruumide jaoks. 

Investeeringud uudsesse ja valdkonnaülesesse pilvetehnoloogiasse aitavad ehitada järgmise põlvkonna pilvetaristuid, sealhulgas võimaldada ühtseid Euroopa andmeruume. Uued pilvepõhised teenused peavad vastama andmekaitse, jõudluse, vastupidavuse ja energiatõhususe kõrgetele standarditele. Teenused ja taristud peavad vastama tööstuse ja avaliku sektori tulevastele digiteerimisvajadustele. EL teeb neis valdkondades konkreetseid investeeringuid, arendades pilv- ja servandmetöötlust ning avatud lähtekoodi Euroopas ELi rahastamisprogrammide „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastu kaudu. 

Vaata ka Investeerimine pilve, serva ja asjade internetti 

Tööstusstrateegia

Euroopa tööstusandmete, serva- ja pilveteenuste liidu eesmärk on kujundada turvaliste, vähese CO2 heitega ja koostalitlusvõimeliste pilve- ja servteenuste ning taristu järgmist põlvkonda. Selle tööstuskoostöö platvormi kaudu teevad avaliku ja erasektori osalised koostööd muu hulgas investeeringute tegevuskava ja pilvandmetöötluse riigihanke-eeskirjade valdkonnas.