Pilvandmetöötlus

Pilveandmete ja -teenuste järkjärguline üleminek servale on eesmärgi lahutamatu osa. Pilvandmetöötlus vajab turvalist ja kestlikku digitaristut ning andmete turvalist salvestamist ja edastamist. 

Globaalne andmemaht kasvab väga kiiresti. Arvestades, et tänapäeval toimub pilvandmetöötlus peamiselt suurtes andmekeskustes, muutub 2025. aastaks see suundumus vastupidiseks: 80 % kõigist andmetest töödeldakse eeldatavasti kasutajale lähemal asuvates nutiseadmetes, mida nimetatakse servandmetöötluseks. Nii serv- kui ka pilvandmetöötluse kättesaadavus on andmetöötluse järjepidevuse seisukohast väga oluline, et tagada andmete kõige tõhusam töötlemine. Energiatõhusad ja usaldusväärsed serv- ja pilvetaristud on servtöötluse ja pilvandmetöötluse tehnoloogiate säästva kasutamise seisukohast üliolulised. 

.

See ulatuslik pilvandmetöötluse ja serva ambitsioon on seotud ELi digikümnendi kahe eesmärgiga. Aastaks 2030: 

• 75 % Euroopa ettevõtetest peaks oma tegevuses kasutama pilvetehnoloogiat. 

• 10,000 kliimaneutraalse ja väga turvalise servasõlme kasutuselevõtt tagab vajaliku ühenduvuse ja võimaldab kiiret andmeedastust. 

Eurostati avaldatud korrapärase statistika kohaselt kasutas pilvandmetöötlust 2021. aastal ainult 41 % ELi ettevõtjatest.  

Edge vaatluskeskus jälgib kliimaneutraalsete ja väga turvaliste servasõlmede arvu suurenemist (2022. aastal alustatud uuring digikümnendi kohta). 

Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja mitmesuguseid meetmeid, mis kajastavad teema keerukust ja strateegilist tähtsust. Seepärast on komisjon kasutusele võtnud kõik tema käsutuses olevad vahendid, mis tulenevad Euroopa andmestrateegiast, digistrateegiast, digikümnendist, tööstusstrateegiast ja digitaalsetest investeerimisprogrammidest. 

Euroopa andmestrateegia 

ELi andmestrateegias kavandatud meetmed hõlbustavad üleminekut servale, arendades samal ajal koostalitlusvõimelisi pilv- ja servteenuseid, et toetada ühiste Euroopa andmeruumide loomist. Kasutajad ja teenuseosutajad peavad end pilvedesse liikudes tundma end turvaliselt ja saama kasu suurest konkurentsist turul. Nende eesmärkide saavutamisele aitavad kaasa järgmised meetmed: 

• Investeerida üleeuroopalist huvi pakkuvasse tähtsasse projekti (IPCEI), mis ühendab energiatõhusad ja usaldusväärsed pilvetaristud ja nendega seotud teenused.  

• Simpl on avatud lähtekoodiga jätkusuutlik ja turvaline vahevara, mis võimaldab pilvandmetöötluse ühendusi ja on andmeruume käitav põhitarkvara, mida muidu rahastab EL. 

• EL kavatseb koostada eeskirjad ELi pilvandmetöötluse eeskirjade ja andmetöötlusteenuste riigihankeid käsitlevate suuniste kujul. Eeskirjades sätestatakse ühtne Euroopa raamistik, mis on asjakohased siduvad ja mittesiduvad eeskirjad pilveteenuste kasutajatele ja teenuseosutajatele Euroopas. Selleks et suurendada andmetöötlusteenuste riigihangete tõhusust ja kvaliteeti Euroopas, esitatakse suunistes soovitused järjepideva riikliku poliitika rakendamiseks, mida täiendavad põhjalikud olulised kriteeriumid andmetöötlusteenuste jaoks, mida avaliku sektori asutused peavad hankemenetluse käigus arvesse võtma. 

• Küberturvalisust käsitleva õigusakti osana töötab Euroopa küberturvalisuse amet ENISA välja Euroopa pilveteenuste küberturvalisuse sertifitseerimise kava. Süsteem annab ettevõtjatele, haldusasutustele ja kodanikele suurema kindluse, et nende andmed on turvalised kõikjal, kus neid säilitatakse või töödeldakse.  

• Õiglane ja konkurentsivõimeline pilveturg andmete õigusakti osana: Tegeledes müüjaga seotuse probleemiga, püütakse andmeseadusega muuta üleminek erinevate pilveteenuste osutajate vahel kiireks, tasuta ja tehnoloogiliselt sujuvaks. Samuti on selle eesmärk suurendada koostalitlusvõimet ja tagada kaitsemeetmed andmete rahvusvaheliseks edastamiseks. 

• Andmekaitse pilves:  komisjon on hõlbustanud tööstuse platvormi, et töötada välja kaks tegevusjuhendit andmekaitse kohta pilves. Lisateavet isikuandmete ja isikustamata andmete töötlemise kohta pilves leiate komisjoni suunistest segaandmestike kohta. 

• Isikustamata andmete vaba liikumist käsitlev määrus, mis koos isikuandmete kaitse üldmäärusega suurendab pilvandmetöötluse kasutajate õiguskindlust, tagades kõigi andmete vaba liikumise ELis. 

Andmevoogude üleeuroopaline kaardistamine võimaldab hinnata andmevoogude mahtu ja majanduslikku väärtust Euroopa digitaalmajanduses ning annab ettevõtjatele väärtuslikku teavet. 

Digitaalne strateegia 

Pilvandmetöötlus ja servtöötlus kuuluvad nende digitehnoloogiate hulka, mis aitavad kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe kestlikkuse eesmärkide saavutamisele, toetades uudseid digilahendusi. Samal ajal töötab komisjon selle nimel, et suurendada pilvandmetöötluse ja servtöötluse jätkusuutlikkust, eelkõige meetmete abil, mis on suunatud andmekeskuste ressursitõhususele, et saavutada eesmärk, et 2030. aastaks peavad andmekeskused olema kliimaneutraalsed ja väga energiatõhusad. Praegused näited selle saavutamise kohta on järgmised: andmekeskuste lisamine ELi säästva tegevuse taksonoomiasse, energiatõhususe direktiivi uued sätted, keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid või energiatõhusate andmekeskuste tegevusjuhend.   

Digikümnend 

Lisaks kahele eesmärgile, mis on seotud pilve kasutuselevõtuga ettevõtetes ja servasõlmede arvu suurenemisega, investeerib EL mitut riiki hõlmavatesse projektidesse. Üleeuroopalise tähtsusega projekt järgmise põlvkonna pilvandmetöötluse ja Edge-andmetöötlusteenuste kohta on osa mitut riiki hõlmavast projektist, mis käsitleb Euroopa ühist andmetaristut ja -teenuseid digikümnendi poliitikaprogrammi raames. See töötab tihedas koostöös võimaliku Euroopa digitaalse taristu konsortsiumiga (EDIC) valdkondlike ühiste Euroopa andmeruumide jaoks. 

Investeeringud uudsetesse ja valdkonnaülestesse pilvandmetöötlustehnoloogiatesse aitavad ehitada järgmise põlvkonna pilvandmetöötluse taristuid, sealhulgas selleks, et võimaldada Euroopa ühiseid andmeruume. Uued pilvepõhised teenused peavad vastama kõrgetele andmekaitse, tulemuslikkuse, vastupidavuse ja energiatõhususe nõuetele. Teenused ja taristud peavad vastama tööstuse ja avaliku sektori tulevastele digiteerimisvajadustele. EL teeb neis valdkondades konkreetseid investeeringuid, arendades ELi rahastamisprogrammide „Euroopa horisont“, programmi „DIGITAL Europe“ ja „Euroopa ühendamise rahastu“ kaudu Euroopas pilv- ja servandmetöötlust ning avatud lähtekoodi. 

Tööstusstrateegia 

Euroopa tööstusandmete, servade ja pilvandmetöötluse liidu eesmärk on kujundada järgmise põlvkonna turvalisi, vähese CO2-heitega ja koostalitlusvõimeliseid pilve- ja servteenuseid ning taristut. Selle tööstuskoostöö platvormi kaudu teevad avaliku ja erasektori osalised koostööd muu hulgas investeeringute tegevuskava ja pilveteenuste riigihangete eeskirjade koostamisel.