Euroopa andmestrateegia

Andmed on oluline ressurss majanduskasvu, konkurentsivõime, innovatsiooni, töökohtade loomise ja ühiskonna üldise arengu jaoks. Tulevikus toob andmepõhiste rakenduste arendamine mitmesugust kasu nii kodanikele kui ka ettevõtjatele: 

• parandada tervishoidu
• luua ohutumaid ja puhtamaid transpordisüsteeme
• luua uusi tooteid ja teenuseid
• vähendada avalike teenuste kulusid
• parandada jätkusuutlikkust ja energiatõhusust

Euroopa andmestrateegia eesmärk on luua ühtne andmeturg, mis tagab Euroopa ülemaailmse konkurentsivõime ja andmesuveräänsuse. Selle tulemusena luuakse ühtsed Euroopa andmeruumid. Nendega tagatakse, et majanduses ja ühiskonnas kasutamiseks muutub kättesaadavaks rohkem andmeid, säilitades samal ajal kontrolli andmeid loovate ettevõtete ja üksikisikute üle.

Selleks et tagada ELi juhtpositsioon ülemaailmses andmepõhises majanduses, on Euroopa andmestrateegia eesmärk:

• võtta vastu andmehaldust, juurdepääsu ja taaskasutamist käsitlevad seadusandlikud meetmed. Näiteks andmete jagamine ettevõtetelt riigile avalikes huvides;
• teha andmed laiemalt kättesaadavaks, avades väärtuslikud avaliku sektori valduses olevad andmekogumid kogu ELis ja võimaldades neid tasuta taaskasutada;
• investeerida 2 miljardit eurot Euroopa suure mõjuga projekti, et töötada välja andmetöötlustaristud, andmejagamisvahendid, arhitektuurid ja juhtimismehhanismid andmete edukaks jagamiseks ning ühendada energiatõhusad ja usaldusväärsed pilvetaristud ja nendega seotud teenused;
• võimaldada juurdepääsu turvalistele, õiglastele ja konkurentsivõimelistele pilveteenustele, hõlbustades andmetöötlusteenuste hanketuru loomist ja luues selgust pilvandmetöötluse eeskirjade raamistiku suhtes kohaldatava õigusraamistiku kohta.

2020. aastal avaldas komisjon aruande andmete jagamise kohta ettevõtjatelt valitsusele (B2G). Kõrgetasemelise eksperdirühma koostatud aruandes esitatakse rida poliitilisi, õiguslikke ja rahastamissoovitusi, mille eesmärk on hõlbustada ettevõtetelt riigile andmete jagamise laiendamist, vastutustundlikku ja kestlikku rakendamist ELi avalikes huvides.

Kodanike õiguste ja huvide kaitsmiseks ning samal ajal tööstusliku ja tehnoloogilise arengu edendamiseks on vastu võetud kaks olulist õigusakti. Neil on oluline roll aluse loomisel Euroopa andmestrateegias esitatud eesmärkide saavutamiseks:

• Andmehaldust käsitlev õigusakt on terviklik vahend, mille eesmärk on teha järelevalvet avalike või kaitstud andmete taaskasutamise üle eri sektorites. Selle eesmärk on hõlbustada andmete jagamist, reguleerides uusi üksusi, mida nimetatakse andmevahendajateks, ja edendades andmete jagamist altruistlikel põhjustel. Andmehaldust käsitlev õigusakt hõlmab nii isikuandmeid kui ka isikustamata andmeid ning isikuandmete kaitse üldmäärust kohaldatakse alati, kui tegemist on isikuandmetega. Sisseehitatud kaitsemeetmete lisamisega isikuandmete kaitse üldmäärusele soovitakse suurendada usaldust andmete jagamise ja taaskasutamise vastu. Selline usalduse suurendamine on väga oluline, et suurendada andmete kättesaadavust turul.
• Andmemäärus  jõustus 11. jaanuaril 2024. See on Euroopa andmestrateegia tugisammas. Selle peamine eesmärk on muuta Euroopa andmepõhise majanduse liidriks, kasutades ära üha suureneva tööstusandmete hulga potentsiaali, et tuua kasu Euroopa majandusele ja ühiskonnale. 

Võite lugeda Euroopa andmestrateegia kohta, sealhulgas Q&A. ja teabelehe .

Avalik konsultatsioon

Euroopa andmestrateegiat käsitlev avalik konsultatsioon kestis 19. veebruarist kuni 31. maini 2020. Kokkuvõtvas aruandes tehakse kokkuvõte vastustest ja esitatakse neist tulenevad esialgsed suundumused, keskendudes kvantitatiivsetele aspektidele.

Komisjon korraldas ka avaliku konsultatsiooni andmemääruse üle, mis on andmestrateegia oluline osa. Kokkuvõtlikus aruandes antakse ülevaade vastustest. 

Samuti algatas komisjon pärasterasektoriandmete jagamise suuniste avaldamist2019. aastalVKEde paneelarutelu andmete jagamise kohta ettevõtjate vahel.  

Taustteave 

2018.aasta teatis „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“ oli terviklik lähenemisviis andmete taaskasutamisele eri sektorites. See hõlmas avaliku sektori avatud andmeid, teadusuuringute andmeid ning andmete jagamist ettevõtete vahel (B2B) ja ettevõtetelt riigile (B2G). Euroopaandmepõhise majanduse loomist käsitleva 2017. aasta sidusrühmade dialoogitulemusi võeti arvesse 2018. aasta teatises.