Elektrooniliste terviselugude vahetamine kogu ELis

Elektrooniliste terviseandmete Euroopa andmevahetusvormingut käsitleva soovituse eesmärk on hõlbustada elektrooniliste terviseandmete piiriülest koostalitlusvõimet ELis. Selleks toetatakse ELi liikmesriike nende püüdlustes tagada, et kodanikel oleks turvaline juurdepääs oma terviseandmetele ja et nad saaksid neid vahetada kõikjal ELis.

Elektrooniliste terviseandmete andmevahetusvorming aitab kodanikel oma terviseandmetele kiiresti juurde pääseda ja neid tervishoiutöötajatega jagada. Näiteks kui konsulteeritakse spetsialistiga või saadakse erakorralist ravi teises ELi liikmesriigis.

Turvaline juurdepääs terviseandmetele

Kodanikele turvalise juurdepääsu võimaldamine oma terviseandmetele ja nende piiriülese jagamise võimaldamine on üks tervise- ja hooldusvaldkonna digiülemineku võimaldamist käsitleva teatise prioriteete.

Isikuandmete kaitse üldmääruses rõhutatakse, et kodanikel on õigus oma isikuandmetele juurde pääseda, ning sätestatakse isikuandmete kaitse õigusraamistik. Selles sätestatakse vahetult kohaldatavad eeskirjad üksikisikute isikuandmete, sealhulgas terviseandmete töötlemiseks. Eeskirjad, millega hõlbustatakse juurdepääsu ohututele ja kvaliteetsetele piiriülestele tervishoiuteenustele, on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruses patsiendiõiguste kohta piiriüleses tervishoius.

Elektroonilistele terviselugudele juurdepääsu eelised

Digitaalset tervishoidu käsitlevas avalikus konsultatsioonis tunnistasid vastajad, et digitaalsete tervise infosüsteemide vahelised erinevused on üks peamisi takistusi terviseandmete vahetamisel ning digitaalse tervishoiu ja hoolduse edendamisel Euroopas. Praegu ei ole enamikul kodanikel oma terviseandmetele piiriülest elektroonilist juurdepääsu.

Parem piiriülene juurdepääs terviseandmetele parandab kodanikele pakutavate tervishoiuteenuste kvaliteeti ja järjepidevust. See toob kaasa tervishoiukulude vähenemise. Näiteks kaotades meditsiiniliste testide ja protseduuride tarbetu dubleerimise.

Soovitus

Soovituses on sätestatud raamistik Euroopa digitaalse terviseloo andmevahetusvormingu edasiarendamiseks, mis võimaldab kodanikel oma terviseandmetele ELis turvaliselt juurde pääseda ja neid piiriüleselt vahetada. Selles määratletakse põhimõtted, mis peaksid seda teabevahetust reguleerima, ning edasise arendamise, järelevalve ja läbivaatamise protsess. Samuti sätestatakse selles piiriülese andmevahetuse ühised tehnilised kirjeldused.

Soovituses rõhutatakse, et koostalitlusvõimeliste digitaalsete tervise infosüsteemide suunas liikumine ELis peaks käima käsikäes andmekaitse ja -turbe tagamisega kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega ja täielikus kooskõlas küberturvalisuse raamistikuga.

Kavas on ELi riike ja komisjoni hõlmav ühine koordineerimisprotsess, et toetada digitaalsete tervise infosüsteemide Euroopa andmevahetusvormingu edasiarendamist. Sellesse protsessi kaasatakse ka kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas tervishoiutöötajate organisatsioonid, riiklikud pädevuskeskused, tööstusharus osalejad ja patsiendirühmad ning muud ELi ja riiklikud ametiasutused.

Taustteave

Käesolev soovitus tugineb mitmele algatusele ja projektile, mille komisjon ja ELi liikmesriigid on esitanud oma jõupingutustes hõlbustada terviseandmete piiriülest vahetamist ELis.

Tööd terviseandmete vahetamise tehniliste kirjeldustega on tehtud e-tervise digiteenuste taristu (eHDSI) raames, mida komisjon ja ELi riigid rakendavad Euroopa ühendamise rahastu programmi kaudu.

eHDSI ühendab e-tervise riiklikke kontaktpunkte, võimaldades neil vahetada kahte liiki terviseandmeid: patsiendi koondandmed ja digiretseptid. Esimesed vahetused Eesti ja Soome vahel toimusid 2019. aasta jaanuaris. Eeldatakse, et 2021. aastaks vahetavad sellist terviseteavet 22 ELi riiki. Käesolev soovitus tugineb eHDSI edasisele arendamisele ja aitab sellele kaasa, hõlbustades kogu ELi hõlmavat koostalitlusvõimet ja terviklike elektrooniliste terviselugude vahetamist.

Digitaalsete terviseloosüsteemide koostalitlusvõimele pandi oluline alus komisjoni rahastatud ulatusliku katseprojekti „Arukad avatud teenused Euroopa patsientidele“ (epSOS) raames. epSOS testis patsiendi koondandmete ja digiretseptide piiriülest jagamist ning sillutas projekti EXPANDtoel teed eHDSI kasutuselevõtule.

Mitmed muud komisjoni toetatud projektid, nagu Antilope ja HITCH, on samuti aidanud kaasa Euroopa koostalitlusvõime raamistiku „Rafineeritud e-tervis” väljatöötamisele.

Konkreetseid juhtumeid käsitlevat terviseteavet saab praegu piiriüleselt vahetada ühega 24 temaatilisest Euroopa tugivõrgustikust. Need võrgustikud võimaldavad arstide virtuaalsetel paneelidel diagnoosida ja ravida haruldasi, kompleksseid ja vähese levimusega haigusi põdevaid patsiente.

Euroopa tugivõrgustikes osaleb ligikaudu 900 väga spetsialiseeritud tervishoiuüksust, mis asuvad 25 liikmesriigi (ja Norra) ligikaudu 300 haiglas. Üksikisikutel ei ole nendele võrkudele otsest juurdepääsu. Tervishoiuteenuse osutajad suunavad patsiendid asjaomasesse võrgustikku nende nõusolekul ja kooskõlas riiklike tervishoiusüsteemide eeskirjadega.