Suunised desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi tugevdamiseks

Tegevusjuhendi kohta

Mis on desinformatsiooni käsitlev tegevusjuhend?

Tegevusjuhendis on sätestatud põhimõtted ja kohustused veebiplatvormidele ja reklaamisektorile, et võidelda desinformatsiooni leviku vastu internetis ELis, mida tegevusjuhendile allakirjutanud on nõustunud rakendama. See on maailma esimene enesereguleerimise vahend desinformatsiooni vastu võitlemiseks. Tegevusjuhendi 2020. aasta hindamine näitas, et see on hea näide struktureeritud koostööst veebiplatvormidega, et tagada suurem läbipaistvus ja vastutus. Samuti tuvastati puudusi, sealhulgas ebajärjekindel ja mittetäielik kohaldamine platvormidel ja ELi riikides, puudused tegevusjuhendi kohustuste katvuses, mida desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi tugevdamise suunistega püütakse kõrvaldada.

Millised on tegevusjuhiseid käsitlevad suunised?

Suunistes esitatakse komisjoni ootused selle kohta, kuidas platvormid ja muud asjaomased sidusrühmad peaksid tugevdama desinformatsiooni käsitlevat tegevusjuhendit, et kõrvaldada lüngad ja puudused ning luua läbipaistvam, turvalisem ja usaldusväärsem veebikeskkond. Samuti sätestatakse selles tegevusjuhendi rakendamise tugeva järelevalveraamistiku nurgakivid. Suuniste eesmärk on muuta olemasolev tegevusjuhend digiteenuste õigusaktiga ette nähtud kaasreguleerimise vahendiks, ilma et see piiraks digiteenuste õigusakti suhtes lõpliku kokkuleppe saavutamist, nagu on välja kuulutatud Euroopa demokraatia tegevuskavas. Tugevdatud tegevusjuhend annab varajase võimaluse töötada välja asjakohased meetmed, et käsitleda platvormide teenuste toimimisest ja kasutamisest tulenevaid süsteemseid riske, pidades silmas eeldatavat digiteenuste õigusakti riskihindamis- ja riskimaandamisraamistikku.

Kuidas käsitletakse suunistes kehtiva tegevusjuhendi puudusi?

Suunistes käsitletakse peamisi puudusi ja lünki, mis tehti kindlaks komisjoni 2020. aasta hinnangus tegevusjuhendile, tuginedes ka COVID-19 desinformatsiooni seire programmist saadud õppetundidele. Selles kutsutakse allakirjutanuid üles võtma suuremaid kohustusi, et tagada tõhusam reageerimine desinformatsiooni levikule, tegevusjuhendi järjepidevam kohaldamine kõigis platvormides ja ELi riikides, tugevdatud järelevalvesüsteem koos selgete peamiste tulemusnäitajatega ja asjakohane mehhanism tegevusjuhendi korrapäraseks kohandamiseks. Selles tehakse ettepanek laiendada tegevusjuhendi ulatust ja kohaldamisala ning sätestatakse, kuidas tegevusjuhendi kohustusi tuleks tugevdada. Näiteks kutsutakse selles üles võtma tugevamaid meetmeid, et demoniseerida desinformatsiooni levitajaid, suurendada poliitreklaami läbipaistvust, tegeleda manipuleeriva käitumisega, suurendada kasutajate mõjuvõimu, parandada koostööd faktikontrollijatega ja tagada teadlastele juurdepääs andmetele.

Milline on suuniste kohaselt tugevdatud koodeksi kohaldamisala?

Euroopa demokraatia tegevuskavas on desinformatsioon määratletud kui „vale või eksitav sisu, mida levitatakse kavatsusega petta või saada majanduslikku või poliitilist kasu ja mis võib põhjustada avalikku kahju“. Kuigi tegevusjuhendi peamine eesmärk on endiselt desinformatsioon kitsas tähenduses, tuleks tugevdatud tegevusjuhendis nõuda, et allakirjutanud kehtestaksid asjakohase poliitika ja võtaksid proportsionaalseid meetmeid, et leevendada riske, mida põhjustab ka väärinfo, kui on olemas märkimisväärne avaliku kahju mõõde ja sõnavabaduse nõuetekohased kaitsemeetmed. Suunistes kasutatud üldine mõiste „desinformatsioon“ hõlmab ka nii teabe mõjutamise operatsioone kui ka sekkumist, sealhulgas välismaiste osalejate sekkumist, kui kasutatakse teabega manipuleerimist, mis põhjustab märkimisväärset avalikku kahju.

Kes on tegevusjuhendile alla kirjutanud?

Praegused allakirjutanud hõlmavad ELis tegutsevaid suuri veebiplatvorme, samuti kutseühinguid ning interneti- ja reklaamiökosüsteemide asjaomaseid osalisi. Need on järgmised: Google, Facebook, Twitter, Microsoft, TikTok, Mozilla, DOT Europe (endine EDiMA), Maailma Reklaamijate Föderatsioon (WFA) ja selle Belgia partner, Belgia Reklaamijate Liit (UBA);  Euroopa Sideagentuuride Assotsiatsioon (EACA) ja selle liikmed Prantsusmaalt, Poolast ja Tšehhi Vabariigist – vastavalt Association des Agences Conseils en Communication (AACC), Stowarzyszenie Komunikacji Marketingowej/Ad Artis Art Foundation (SAR) ja Asociace Komunikacnich Agentur (AKA) – Interactive Advertising Bureau (IAB Europe), Kreativitet & Kommunikatsioon ja Goldbach Audience (Šveits) AG.

Kuidas tagatakse tegevusjuhendi kohustuste täitmine? Kuidas on lood digiteenuste määrusega loodud kaasreguleerimise raamistikuga?

Suunised on osa komisjoni ulatuslikest meetmetest desinformatsiooni vastu võitlemiseks ja neis on sätestatud ka tugeva seireraamistiku nurgakivid. Suuniste eesmärk on arendada digiteenuste õigusaktiga ette nähtud kaasreguleerimise raamistiku osana kehtivat tegevusjuhendit käitumisjuhendi suunas, ilma et see piiraks kaasseadusandlikus protsessis digiteenuste õigusakti suhtes lõpliku kokkuleppe saavutamist. Kaasreguleerimise raamistiku osana määratakse digiteenuste õigusaktis kindlaks teatavad eesmärgid ja miinimumkriteeriumid, mida tegevusjuhendid peavad järgima.

Väga suured platvormid saavad kasu tugevdatud tegevusjuhendis osalemisest, oodates uusi kohustuslikke kohustusi, mida nende suhtes kavandatava digiteenuste õigusakti alusel kohaldatakse. Eelkõige seoses riskihindamise, riskide maandamise, kasutajate mõjuvõimu suurendamise ja reklaami läbipaistvusega. Seega annab tugevdatud toimimisjuhend varakult võimaluse töötada välja asjakohased meetmed, et käsitleda üht platvormiteenustega seotud peamist riski, pidades silmas digiteenuste õigusakti kavandatavat raamistikku. Väiksemad platvormid ja muud sidusrühmad saaksid kasu ka tugevdatud tegevusjuhendi asjakohaste kohustuste ühendamisest, et saada kasu selle parimatest tavadest ja kaitsta maineriskide eest, mis tulenevad nende süsteemide väärkasutamisest desinformatsiooni levitamiseks.

Kuigi tegevusjuhendite alusel tehtavast koostööst on palju kasu, jääb tegevusjuhendile allakirjutamine platvormi vabatahtlikuks otsuseks, seda ka kavandatava digiteenuste õigusakti alusel.

Kas tegevusjuhendiga võivad ühineda uued allakirjutanud?

Jah, komisjon julgustab uusi allakirjutanuid tegevusjuhendiga ühinema ja selle läbivaatamises osalema, kuna ulatuslikum osalemine suurendab tegevusjuhendi mõju ja tõhusust. Üks komisjoni soovitusi tugevdatud tegevusjuhendi kohta on lisada kohandatud kohustused, mis vastavad allakirjutanute pakutavate teenuste mitmekesisusele, nende suurusele ja nende konkreetsele rollile ökosüsteemis. Allakirjutanud peaksid allkirjastama oma teenustega seotud kohustused. Võimalikud allakirjutanud võivad juba võtta ühendust komisjoni talitustega, et ühineda tugevdatud tegevusjuhendiga ja osaleda selle koostamises.

Kes võib olla potentsiaalne uus allkirjastaja?

Võimalike uute allakirjutanute hulka võivad kuuluda ELis tegutsevad väljakujunenud ja kujunemisjärgus platvormid, erasõnumiteenused, internetireklaami ökosüsteemi asjaomased sidusrühmad (nt reklaamibörsid, reklaamitehnoloogia pakkujad, kaubamärgiomanikud), muud osalejad, kes osutavad teenuseid, mida võidakse kasutada desinformatsiooni demonstreerimiseks (nt e-makseteenused, e-kaubanduse platvormid, ühisrahastamis-/annetusteenused), ning sidusrühmad, kes saavad tegevusjuhendi tulemuslikule toimimisele kaasa aidata vahendite, vahendite, lahenduste või eksperditeadmistega.

COVID-19ga seotud desinformatsiooni seire programm

Kuidas saavad COVID-19 desinformatsiooni seireprogrammi kogemused kasu tugevdatud tegevusjuhendist?

COVID-19 desinformatsiooni seire programm on andnud põhjaliku ülevaate meetmetest, mida platvormid on võtnud koroonaviiruse ja vaktsiinidega seotud vale ja eksitava teabe vastu võitlemiseks. See on osutunud kasulikuks läbipaistvusmeetmeks, et tagada platvormide avalik vastutus, ning on viinud tegevusjuhendi läbi stressitesti. Platvormid on teatanud meetmetest, mis on võetud usaldusväärsete allikate nähtavuse suurendamiseks, vahenditest, mis on välja töötatud selleks, et hõlbustada juurdepääsu usaldusväärsele avalikku huvi pakkuvale teabele, alahinnatud ja võetud meetmeid seoses sisuga, mis sisaldab valet või eksitavat teavet, mis võib põhjustada füüsilist kahju, keelatud reklaamist, mis kasutab ära kriisi, ning suurenenud jõupingutustest anda vaktsiinide kohta täpset teavet.

Järelevalveprogrammis toodi esile ka mitmeid puudusi. Täiustatud järelevalvesüsteem peaks tagama tegevusjuhendile allakirjutanute kohustuste täitmise korrapärase hindamise ja võimaldama hinnata tegevusjuhendi tõhusust desinformatsiooni vastu võitlemise vahendina. Järelevalveraamistik peaks põhinema tugevatel ja täpsetel peamistel tulemusnäitajatel, millega mõõdetakse allakirjutanute rakendatud poliitika tulemusi ja mõju (edaspidi „talituste tasandi näitajad“), ning peamistel tulemusnäitajatel, millega mõõdetakse tegevusjuhendi üldist mõju desinformatsioonile ELis (edaspidi „struktuurinäitajad“). Tugevdatud tegevusjuhis peaks tagama, et teave ja andmed esitatakse standardvormingus ja liikmesriikide kaupa.

Reklaamipaigutused ja poliitreklaam

Kuidas on suuniste eesmärk vähendada desinformatsioonist saadavat kasu?

Platvormid ja kõik teised internetireklaami ökosüsteemis osalejad peaksid tegema koostööd, et lõpetada desinformatsiooni rahaks tegemine reklaamitulude kaudu. Tugevdatud tegevusjuhendis tuleks seetõttu võtta üksikasjalikumaid ja kohandatud meetmeid, et tegeleda internetis reklaami levitamisega seotud desinformatsiooniriskidega. Lisaks peaksid kaubamärgi ohutuse vahendid hõlmama faktikontrollijate ja teadlaste analüüsi desinformatsioonikampaaniate allikate kohta. Teisest küljest peaksid kaubamärgiomanikud ja reklaamijad võtma kohustuse vältida oma reklaami paigutamist desinformatsiooni kõrvale või kohtadesse, kus desinformatsiooni korduvalt avaldatakse.

Kuidas võetakse suunistes arvesse tulevasi õigusakte sponsoreeritud poliitilise sisu läbipaistvuse kohta?

Poliitreklaami valdkonna tegevusjuhendi läbivaatamisel tuleb arvesse võtta tulevast seadusandlikku ettepanekut ja see on oluline vahend käegakatsutavate edusammude tegemiseks nii enne õigusakti vastuvõtmist kui ka pärast selle kehtestamist õigusraamistiku kaudu. Tugevdatud tegevusjuhend peaks välja töötama tööstusharu juhitavad lahendused, et toetada selle rakendamist ja saavutada selles valdkonnas jätkuvaid edusamme. Suunistes tehakse ettepanek tugevdada tegevusjuhendile allakirjutanute kohustusi suurendada poliitiliste reklaamide läbipaistvust ja avalikustamist. Need reklaamid peaksid olema selgelt ja tõhusalt märgistatud ja eristatavad tasulise sisuna ning kasutajatel peaks olema võimalik mõista, et kuvatav sisu sisaldab poliitiliste küsimustega seotud reklaami.

Kasutajate võimestamine

Kuidas tuleks tugevdatud tegevusjuhendis käsitleda manipuleerivat käitumist?

Suunistes soovitatakse tegevusjuhendit tugevdada, et hõlmata põhjalikult desinformatsiooni levitamiseks kasutatavad praegused ja esilekerkivad manipuleeriva käitumise vormid, nagu robotid, võltskontod, organiseeritud manipuleerimiskampaaniad ja kontoülevõtmised. Kohandatud kohustused peaksid käsitlema haavatavust ning tagama manipuleeriva käitumise mõju vähendamiseks võetud meetmete läbipaistvuse ja vastutuse.

Milliseid meetmeid soovitatakse suunistes kasutajate teadlikkuse suurendamiseks?

Väärinfo leviku piiramiseks on väga oluline anda kasutajatele vahendid veebikeskkonna paremaks mõistmiseks ja edendada vastutustundlikumat käitumist internetis. Suunistes kutsutakse tegevusjuhendile allakirjutanuid üles pühenduma oma teenuste ülesehituse juhtpõhimõttena turvalisele disainile. See tähendab, et allakirjutanud peaksid kohustuma hindama riske, mida nende süsteemid endast kujutavad, ja kujundama oma teenuste struktuuri viisil, mis minimeerib desinformatsiooni leviku ja võimendamisega seotud riske.

Tugevdatud tegevusjuhend peaks sisaldama konkreetseid meetmeid, et leevendada riske, mis tulenevad soovitussüsteemidest, mis soodustavad desinformatsiooni viiruslikku levikut, suurendada avalikku huvi pakkuva usaldusväärse teabe nähtavust ning anda hoiatusi kasutajatele, kes on suhelnud sisuga, mille faktikontrollijad on tunnistanud valeks või eksitavaks. Kasutajatele tuleb anda ka rohkem mõjuvõimu, näiteks võimaldades neil desinformatsioonist teada anda ja kohandades soovitussüsteemide eelistusi. Allakirjutanuid julgustatakse jätkama meetmeid meediapädevuse edendamiseks.

Teadus- ja faktikontrolli kogukonna mõjuvõimu suurendamine

Kuidas tagada, et teadusringkondadel oleks juurdepääs väärinfo nõuetekohaseks uurimiseks vajalikele andmetele?

Teadlastel, kodanikuühiskonna organisatsioonidel, uurivatel ajakirjanikel ja mitteakadeemilistel teadlastel on oluline roll desinformatsiooniga seotud riskide arengu mõistmisel. Selle valdkonna teadusuuringute kvaliteet sõltub platvormiandmetest, millele teadlastel on juurdepääs. Komisjon palub allakirjutanutel oluliselt parandada praegust olukorda, mida iseloomustab episoodiline ja meelevaldne andmete esitamine, mis ei vasta kõigile teadusuuringute vajadustele. Seepärast peaksid allakirjutanud tegema koostööd teadusringkondade, Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse (EDMO) ja asjaomaste riiklike ametiasutustega, et luua õiguslik ja kindel raamistik andmetele juurdepääsuks teadusuuringute eesmärgil.

Kuidas saab tegevusjuhend parandada faktikontrolli mõju?

Selleks et kõrvaldada märkimisväärsed lüngad ja faktikontrolli ebaühtlane katvus talituste ja ELi riikide vahel, peaksid allakirjutanud kohustuma laiendama koostööd faktikontrollijatega. Faktikontrolli mõju saab suurendada ka faktikontrollijate loodud sisu parema kaasamise ja nähtavuse kaudu. Allakirjutanud peaksid uurima tõhusaid märgistamissüsteeme ja ühise faktikontrollide hoidla loomist, mis hõlbustaks selle tõhusat kasutamist kõigil platvormidel, et vältida faktikontrollijate poolt ümber lükatud desinformatsiooni taastekkimist. Koostöö faktikontrollijatega peaks tagama nende sõltumatuse, õiglase tasustamise, edendama koostööd ja hõlbustama teenuste liikumist.

Tegevusjuhendi täitmise järelevalve

Kuidas jälgitakse tegevusjuhendi rakendamist tulevikus?

Tegevusjuhendi hindamine ja käimasolev COVID-19 desinformatsiooni seire programm on andnud kasulikku teavet selle kohta, kuidas tegevusjuhendi seiresüsteemi tugevdada. Täiustatud tegevusjuhend peaks hõlmama tugevdatud järelevalvesüsteemi ja looma tugeva raamistiku, mis hõlmab uusi peamisi tulemusnäitajaid, mida saab mõõta liikmesriikide tasandil. Need peaksid võimaldama hinnata allakirjutanute poolt tegevusjuhendist tulenevate kohustuste täitmiseks rakendatud poliitika mõju ning tegevusjuhendi üldist mõju desinformatsioonile ELis.

Allakirjutanud peaksid avaldama korrapäraseid aruandeid tugevdatud järelevalveraamistiku alusel, kasutades ühtlustatud vorme ning sealhulgas standardseid ja auditeeritavaid vorminguid andmete esitamiseks peamiste tulemusnäitajate alusel. Veebiteenused, millel on desinformatsiooni levikuga seoses kõrgemad riskiprofiilid, peaksid esitama iga kuue kuu järel aruande kohustuste täitmise kohta ja hindama desinformatsiooni nähtusega seotud riske igal aastal. Teised tegevusjuhendile allakirjutanud peaksid esitama igal aastal aruande ning andmed ja parameetrid, mis vastavad nende tegevusele.

Suunistes soovitatakse, et allakirjutanud peaksid võtma kohustuse luua, luua ja hallata üldsusele kättesaadavat veebipõhist ühist läbipaistvuskeskust, mis annab ülevaate konkreetsetest poliitikameetmetest, mille allakirjutanud on tegevusjuhendis võetud kohustuste rakendamiseks vastu võtnud.

Milline on alalise rakkerühma roll?

Alaline rakkerühm peaks uurima, kuidas tegevusjuhendit edasi arendada ja kohandada, võttes arvesse tehnoloogia, ühiskonna, turu ja õigusloome arengut. Rakkerühma juhib komisjon ja sellesse kuuluvad tegevusjuhendile allakirjutanud ning Euroopa välisteenistuse, EDMO ja audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma (ERGA) esindajad. Ta peaks näiteks kaaluma liikmesriikide tasandil mõõdetavate struktuurinäitajate ja mehhanismide väljatöötamist või riskihindamise meetodi kehtestamist, et reageerida kiiresti eriolukordadele ja -kriisidele, nagu valimised või pandeemia.