Andmemäärus

Taust ja esiletõstmine

Määrus andmetele õiglase juurdepääsu ja nende kasutamise ühtlustatud eeskirjade kohta (tuntud ka kui andmeseadus) jõustus 11. jaanuaril 2024. Õigusakt onEuroopa andmestrateegia oluline tugisammasja annab märkimisväärse panuse digikümnendi digipöördeedendamise eesmärgi saavutamisse. Põhjalikuma selgituse saamiseks vt andmeõigusakti selgitust.

Uued meetmed täiendavad andmehaldust käsitlevat õigusakti, mis oli Euroopa andmestrateegia esimene tulemus ja mida hakati kohaldama 2023. aasta septembris. Kuigi andmehaldust käsitlev õigusakt reguleerib protsesse ja struktuure, mis hõlbustavad andmete vabatahtlikku jagamist, selgitatakse andmeseaduses, kes võib andmetest väärtust luua ja millistel tingimustel. Need kaks õigusakti koos hõlbustavad usaldusväärset ja turvalist juurdepääsu andmetele, edendades nende kasutamist peamistes majandussektorites ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades. Samuti aitavad need kaasa ELi ühtse andmeturu loomisele, millest saavad lõppkokkuvõttes kasu nii Euroopa majandus kui ka ühiskond laiemalt.

Andmemäärusvõimaldab andmete väärtust õiglaselt jaotada, kehtestades selged ja õiglased eeskirjad andmetele juurdepääsuks ja nende kasutamiseks Euroopa andmepõhises majanduses, mida suurendab vajadus, mida suurendabasjade interneti kasvav levimus.  Tänu sellele määrusele tuleb ühendatud tooted kavandada ja valmistada viisil, mis võimaldab kasutajatel (ettevõtjatel või tarbijatel) loodud andmetele hõlpsasti ja turvaliselt juurde pääseda, neid kasutada ja jagada.

Andmemäärus on valdkonnaülene õigusakt (s.t selles sätestatakse põhimõtted ja suunised, mida kohaldatakse kõigi sektorite suhtes). Sellega ei muudeta kehtivaid andmetele juurdepääsu kohustusi, kuid mis tahes tulevased õigusaktid peaksid olema kooskõlas selle põhimõtetega.

Millised on uued meetmed?

Andmemäärusega tehakse ettevõtjate, kodanike ja haldusasutuste huvides kättesaadavaks rohkem andmeid järgmiste meetmete abil:

• Suurendada õiguskindlust andmete genereerimisega tegelevate ettevõtjate ja tarbijate jaoks, eelkõige asjade interneti raamistikus, kehtestades selged eeskirjad andmete lubatud kasutamise ja nendega seotud tingimuste kohta, säilitades samal ajal andmevaldajatelevõimaluse jätkatainvesteerimist kvaliteetsesse andmetootmisse. Uute eeskirjade eesmärk on hõlbustada väärtuslike andmete sujuvat edastamist andmevaldajate ja andmekasutajate vahel, säilitades samal ajal konfidentsiaalsuse. See julgustab andmemajanduses osalema rohkem osalejaid, olenemata nende suurusest. Komisjon töötab välja ka näidislepingu klauslid, et aidata turuosalistel koostada ja pidada läbirääkimisi õiglaste andmete jagamise lepingute üle.
• Andmete õiglastjagamist takistavate lepinguliste tasakaalunihete kuritarvitamiseleevendamine. See tähendab ettevõtjate kaitsmist ebaõiglaste lepingutingimuste eest, mille on kehtestanud oluliselt tugevamat turupositsiooni omav osapool.
• Eeskirjad, mis võimaldavad avaliku sektori asutustel pääseda ligi erasektori valduses olevatele andmetele ja neid kasutada konkreetsetel avaliku huvi eesmärkidel. Näiteks saavad avaliku sektori asutused taotleda andmeid, mis on vajalikud, et aidata neil kiiresti ja turvaliselt reageerida avalikule hädaolukorrale, tekitades ettevõtjatele minimaalse koormuse.
• Uued eeskirjad, millega kehtestatakse raamistik, mille alusel kliendid saavad tõhusalt vahetada andmetöötlusteenuste osutajaid, et avada ELi pilvandmetöötlusturg. See aitab kaasa ka andmete tõhusa koostalitlusvõime üldisele raamistikule.
• Andmebaaside direktiiviteatavate aspektide läbivaatamine,keskendudes eelkõige andmebaasisui generisõiguse rolli selgitamisele. See õigus puudutab konkreetsete andmebaaside sisu kaitsmist ja laiendab selle kohaldamist andmebaasidele, mis on saadud asjade interneti (IoT) seadmete abil loodud või omandatud andmetest. Sellega tagatakse, et tasakaal andmevaldajate ja kasutajate huvide vahel on kooskõlas ELi andmepoliitika laiemate eesmärkidega.

Kuidas see praktikas toimib?

Andmeseadus on võimas innovatsiooni ja uute töökohtade mootor. See võimaldab ELil tagada, et ta onandmepõhiste edusammude viimase laine esirinnas. Allpool on mõned näited uute eeskirjade mõjust asjade interneti seadmete loodud andmetele juurdepääsule ja nende kasutamisele.

• Traditsioonilise tooteostmisel saate kõik selle komponendid ja tarvikud. Ühendatud seadmete puhul (eelkõigeasjade interneti kaudu) genereeritaksetavapärasel kasutamiselsiiski uusi andmeid. See lisab toodet, muutudes üheks selle oluliseks komponendiks. Andmeseadus annab üksikisikutele ja ettevõtetele õiguse pääseda ligi nutiobjektide, masinate ja seadmete kasutamisel saadud andmetele.
• Ühendatud toodete kasutajad võivad otsustada jagada neid andmeid kolmandate isikutega. See võimaldab järelturuteenuste (nt remonditeenuste) pakkujatel oma teenuseid täiustada ja uuendada, edendades ausat konkurentsi tootjate osutatud sarnaste teenustega. Sellest tulenevalt on ühendatud toodete kasutajatel, sealhulgas tarbijatel, põllumajandustootjatel, lennuettevõtjatel, ehitusettevõtjatel või hoonete omanikel, võimalus valida kulutõhusamad remondi- ja hooldusteenuste osutajad (või täita neid ülesandeid ise), mis võib kaasa tuua madalamad hinnad turul. See võib pikendada ka ühendatud toodete eluiga, aidates seega kaasa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele.
• Tööstusseadmete toimivust käsitlevate andmetekättesaadavus avab võimalused tõhususe suurendamiseks. Sellised tööstusharud nagu tootmine, põllumajandus ja ehitus võivad optimeerida töötsükleid, tootmisliine ja tarneahela juhtimist, kasutades masinõppe tehnoloogiaid.
• Täppispõllumajanduses võimaldab asjade interneti analüüsikasutamineomavahel ühendatud seadmete andmete puhul põllumajandustootjatel analüüsida reaalajas teavet, sealhulgas ilmastikutingimusi, temperatuuri, niiskuse taset, turuhindu ja GPS-signaale. See analüüs annab väärtuslikke teadmisi saagi saagikuse optimeerimiseks ja suurendamiseks. Reaalaja andmete parem mõistmine toetab põllumajandusettevõtete tõhusamat planeerimist, aidates põllumajandustootjatel teha teadlikke otsuseid vahendite eraldamise kohta.

Kohaldamise algus

Andmeseadus jõustus 11. jaanuaril 2024 ja seda hakatakse kohaldama 2025. aasta septembris.

Avatud konsultatsioon

Andmemäärust käsitlev avalik konsultatsioon toimus 3. juunist kuni 3. septembrini 2021. Kokkuvõtvasaruandes tehti kokkuvõtevastustest ja tutvustati sidusrühmade seisukohti, mis aitasid ettepanekut kujundada, keskendudes kvantitatiivsetele aspektidele.

Andmemääruse ettepanek oli avatudsidusrühmadele tagasiside saamiseks14. märtsist kuni 11. maini 2022. Seda tagasisidet tutvustati Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning võeti arvesse seadusandlikus arutelus.