Tehnoloogiline neutraalsus
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv hõlmab kõiki audiovisuaalse sisuga teenuseid, olenemata sisu edastamiseks kasutatavast tehnoloogiast. Eeskirju kohaldatakse olenemata sellest, kas vaatate uudiseid või muud audiovisuaalset sisu televisioonis, Internetis, kaablis või mobiilseadmes. Võttes arvesse valiku astet ja kasutajate kontrolli teenuste üle, eristatakse audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis lineaarseid (telesaateid) ja mittelineaarseid (tellitavaid) teenuseid.
Astmeline regulatsioon
Traditsiooniliste telekanalite ja tellitavate teenuste eristamine on aluseks kahetasandilisele regulatiivsele lähenemisviisile. Direktiivis tunnustatakse kõigi audiovisuaalmeedia teenuste suhtes kohaldatavaid ühiskondlikke põhiväärtusi. Kuid see võimaldab lihtsamalt reguleerida tellitavaid teenuseid, kus kasutajatel on aktiivsem roll, otsustades sisu ja vaatamise aja üle.
Kõik audiovisuaalmeedia teenused peavad järgima põhilisi kohustusi järgmistes valdkondades:
- meediateenuse osutajate identifitseerimine
- vihkamisele õhutamise keeld
- puuetega inimeste ligipääsetavus
- äriliste teadaannete kvalitatiivsed nõuded
- sponsorlus
- tootepaigutus
Telesaadetele on ette nähtud rangemad eeskirjad reklaami ja alaealiste kaitse valdkonnas, kuna need mõjutavad ühiskonda.
Reguleerimisala
Audiovisuaalmeedia teenused
Audiovisuaalmeedia teenused on:
- teleülekanded;
- sisu, mille vaatajad on valinud elektroonilise side võrgu kaudu (tavaliselt ühendatud telerid, mobiilseadmed või Internet) nende valitud ajal vaatamiseks;
- audiovisuaalne reklaam.
Täpsemalt on selline sisu esitatud:
- kaubanduslikult, st mitte eraisikute veebisaitidel;
- üldsusele, st ei hõlma eraviisilist kirjavahetust;
- saatena, välja arvatud veebisaidid, mis sisaldavad audiovisuaalseid kõrvalelemente, näiteks graafilisi elemente või lühikesi reklaame;
- meediateenuse osutaja toimetusvastutuse all – see tähendab, et ta kontrollib saadete valikut ja korraldust.
Teleülekanded – lineaarsed teenused
Saated, mida meediateenuse osutaja pakub kavandatud ajal ja mida vaatajad samal ajal vaatavad.
Direktiivi eeskirjad, mida kohaldatakse üksnes telesaadete suhtes:
- väga olulised sündmused ja lühiuudised (V peatükk)
- Euroopa teleprogrammide edendamise ja levitamise kvoodid (VI peatükk)
- telereklaami ja otsepakkumiste tähtajad (VII peatükk)
- rangemad alaealiste kaitse eeskirjad (VIII peatükk)
- vastulause esitamise õigus (IX peatükk)
Tellitavad teenused – mittelineaarsed teenused
Saadete kasutajad valivad meediateenuse osutaja pakutavast kataloogist, et vaadata oma mugavust.
Direktiivi eeskirjad, mida kohaldatakse ainult tellitavate teenuste suhtes (IV peatükk):
- alaealiste kaitse (artikkel 12)
- Euroopa päritolu teoste üldine edendamine ja levitamine (artikkel 13)
Ühised eeskirjad
Direktiiv sisaldab järgmisi eeskirju, mida kohaldatakse nii telesaadete kui ka tellitava sisu suhtes:
- kaas- ja isereguleerimise soodustamine (artikli 4 lõige 7)
- meediateenuse osutaja identifitseerimine (artikkel 5)
- vihkamisele õhutamine (artikkel 6)
- puuetega inimeste juurdepääs (artikkel 7)
- kinematograafiateoste edastamine (artikkel 8)
- audiovisuaalsete äriliste teadaannete nõuded (artikkel 9)
- sponsorlus (artikkel 10)
- tootepaigutus (artikkel 11)
Vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus
ELi valitsused ei tohi piirata, milliseid saateid inimesed saavad vastu võtta või milliseid saateid saab oma riigis taasedastada, kui saated vastavad ELi audiovisuaalmeedia teenuste direktiivile nende päritoluriigis. Vaidluste korral riikide vahel, kus esineb eeskirjadest kõrvalehoidmist, sisaldab direktiiv kaheastmelist menetlust.
ELi valitsused võivad piirata teatava sisu vastuvõtmist, näiteks viha õhutamist, mida ei tohi päritoluriigis keelata, kuid millega rikutakse kohalikke seadusi.
Komisjon peab kõik piirangud eelnevalt heaks kiitma kehtestatud menetluse kohaselt ja need on lubatud ainult erandlikel asjaoludel.
- telesaadete puhul (artikli 3 lõiked 2–3) peavad esinema ilmsed ja tõsised inimväärikuse rikkumised (viha õhutamine) või lastele (nt pornograafia, tasuta vägivald).
- tellitava sisu (artikli 3 lõiked 4–6) puhul on piirangud õigustatud ka siis, kui need kujutavad endast tõsist ohtu muudele avaliku korra, tervise või julgeoleku aspektidele või tarbijatele.
Piirangud peavad olema proportsionaalsed ja neid tuleb kohaldada ainult vastuvõtvas riigis. Riigist, kust sisu pärineb, tuleb sellest eelnevalt teatada.
TV (lineaarsed) teenused |
Tellitavad (mittelineaarsed) teenused |
|
---|---|---|
Milliste seaduste rikkumine? |
|
|
Rikkumise raskusaste |
|
|
Etteteatamine: |
Komisjon, riigi valitsus ja ringhäälinguorganisatsioon | Komisjon ja riigi valitsus |
Kas komisjoni heakskiit on nõutav? |
Jah | Jah |
Piirangud peavad olema |
Kooskõlas ELi õigusega | Proportsionaalne |
Erakorralised piirangud |
Esialgsed piirangud, mis on võimalikud kuni komisjoni otsuseni, kui rahumeelset lahendust ei saavutata | Võimaluse korral tuleb teavitada riigi valitsust ja saada komisjonilt nõusolek – võimalikult lühikese aja jooksul, selgitades, miks on vaja erakorralisi piiranguid. |
Direktiiv sisaldab kaheastmelist menetlust riikidevaheliste vaidluste lahendamiseks rangematest eeskirjadest kõrvalehoidmise korral:
Mittesiduv taotlus
Kui riik vaidlustab täielikult või peamiselt sellele suunatud välismaise teleülekande sisu, võib ta paluda ringhäälinguorganisatsioonil esitada ringhäälinguorganisatsioonile mittesiduva taotluse sihtriigi eeskirjade järgimiseks. Tegurid, mis määravad, kas riik on suunatud, on järgmised: reklaami või tellimistulu päritolu, peamine keel, suunatud reklaam ja palju muud.
Siduvad piirangud
Kui ringhäälinguorganisatsioon hoiab kõrvale vastuväite esitanud riigi eeskirjadest, võivad ametiasutused kehtestada komisjoni eelneval heakskiidul siduvaid piiranguid ja tingimusel, et meetmed on üksnes vastus kõrvalehoidmisele. Siduvad meetmed võiksid hõlmata taasedastamise (kaabel, maapealne, IPTV), saadete või saadete reklaami keelustamist, kohalike ettevõtete reklaami (oma jurisdiktsiooni all), trükitud või elektroonilistes saatejuhistes avaldamist või tasulise televisiooni abonentkaartide/nutikaartide müüki.
Rangemad reeglid
Liikmesriigid võivad oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate suhtes kohaldada audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga kooskõlastatavates valdkondades üksikasjalikumaid või rangemaid eeskirju, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas ELi õiguse üldpõhimõtetega.
Näiteks on liikmesriikidel võimalik kehtestada telereklaami suhtes üksikasjalikumaid või rangemaid eeskirju. Need eeskirjad peavad siiski olema kooskõlas ELi õigusega ja neid ei tohi kohaldada teistest liikmesriikidest pärit ringhäälingusaadete taasedastamise suhtes.
Liikmesriikidel on samuti vabadus säilitada või kehtestada telereklaami suhtes üksikasjalikumaid või rangemaid eeskirju, et tagada televaatajate huvide täielik ja nõuetekohane kaitse. Teatavatel asjaoludel võivad nad kehtestada oma jurisdiktsiooni alla kuuluvatele teleringhäälinguorganisatsioonidele erinevaid tingimusi.
Läbipaistvusnõuded
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga kohustatakse liikmesriike tagama, et kasutajatel oleks igal ajal lihtne ja otsene juurdepääs meediateenuse osutajat käsitlevale teabele. Teenuse kasutajatel peab olema juurdepääs teenuseosutaja nimele ja aadressile, sealhulgas tema elektroonilisele aadressile või veebisaidile ning pädevale reguleerivale või järelevalveasutusele.
Kohtualluvus
Iga ELi liikmesriigi ametiasutused peavad tagama, et kõik sealt pärinevad audiovisuaalmeedia teenused vastavad oma siseriiklikele eeskirjadele, millega rakendatakse audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi. Samuti tagab süsteem, et ringhäälinguorganisatsioonid, kes mõjutavad ELi vaatajaskonda, on hõlmatud direktiiviga isegi siis, kui nad ei ole asutatud ELis. ELi ametiasutused võivad kasutada võimu oma territooriumil asuvate up-linkide kaudu või kasutada satelliitide võimsust.
Päritoluriigi põhimõte
Teenuseosutajad peavad järgima ainult liikmesriigi eeskirju, mitte mitmes riigis, muutes asjad lihtsamaks teenuseosutajatele, eriti neile, kes soovivad arendada piiriülest äri.
Kui mõni ELi liikmesriik võtab vastu direktiivist rangemad siseriiklikud eeskirjad, nagu nad võivad vabalt teha, saab neid kohaldada ainult selles jurisdiktsioonis tegutsevate teenuseosutajate suhtes.
Kuidas kohtualluvust otsustatakse?
Selleks et vältida topeltjurisdiktsiooni või jurisdiktsiooni puudumist, kuulub iga meediateenuse osutaja direktiivi kohaldamisel ühe ja ainult ühe ELi riigi jurisdiktsiooni alla.
See sõltub peamiselt sellest, kus asub nende keskjuhatus ja kus tehakse juhtimisotsuseid programmitöö või sisu valiku kohta. Täiendavad kriteeriumid hõlmavad tööjõu asukohta ja mis tahes satelliitsideühendust ning riigi satelliidivõimsuse kasutamist.
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga luuakse Euroopa digikümnendi meediaraamistik.
Vaata lisaks
Sellelt lehelt leiate audiovisuaalmeedia teenuste valdkonna Euroopa Liidu reguleerivate asutuste loetelu.
Aruanded audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldamise ning Euroopa päritoluga teoste edendamise ja levitamise ning sõltumatu tootmise kohta
Audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa reguleerivate asutuste töörühm nõustab komisjoni audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi rakendamisel.
Komisjon tagab, et liikmesriigid rakendavad direktiivi ja järgivad audiovisuaalmeedia teenuste osutajaid.
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv sisaldab erieeskirju alaealiste kaitsmiseks sobimatute tellitavate meediateenuste eest.
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga reguleeritakse ärilisi teadaandeid, näiteks kaupade ja teenuste reklaamimist audiovisuaalmaailmas.
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga soovitakse tugevdada Euroopa audiovisuaaltööstust, reguleerides audiovisuaalteoste reklaamimist ja levitamist.
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärk on tagada, et liikmesriikide jurisdiktsioonide meediateenused aitaksid kaasa võrdsusele ja juurdepääsetavusele.