Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv – üldpõhimõtted

Tehnoloogiline neutraalsus

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv hõlmab kõiki audiovisuaalse sisuga teenuseid, olenemata sisu edastamiseks kasutatavast tehnoloogiast. Reeglid kehtivad olenemata sellest, kas vaatate uudiseid või muud audiovisuaalset sisu telerist, internetist, kaablist või mobiilseadmest. Võttes arvesse valiku ulatust ja kasutajate kontrolli teenuste üle, eristatakse audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis lineaarseid (telesaated) ja mittelineaarseid (tellitavad) teenuseid.

Astmeline reguleerimine

Traditsiooniliste telekanalite ja tellitavate teenuste eristamine on aluseks kahetasandilisele regulatiivsele lähenemisviisile. Direktiivis tunnistatakse peamisi ühiskondlikke väärtusi, mida kohaldatakse kõigi audiovisuaalmeedia teenuste suhtes. Siiski võimaldab see lihtsamat reguleerimist tellitavatele teenustele, kus kasutajatel on aktiivsem roll, otsustades sisu ja vaatamise aja üle.

Kõik audiovisuaalmeedia teenused peavad järgima põhilisi kohustusi järgmistes valdkondades:

• meediateenuse osutajate kindlakstegemine
• vihkamisele õhutamise keeld
• puuetega inimeste juurdepääs
• äriliste teadaannete kvalitatiivsed nõuded
• sponsorlus
• tootepaigutus

Teleülekannetele on nende mõju tõttu ühiskonnale ette nähtud rangemad eeskirjad reklaami ja alaealiste kaitse valdkonnas.

Reguleerimisala

Audiovisuaalmeedia teenused

Audiovisuaalmeedia teenused on:

• teleülekanne;
• sisu, mille vaatajad on valinud („tellimisel“) elektroonilise side võrgu kaudu (tavaliselt nutitelerid, mobiilseadmed või internet) vaatamiseks enda valitud ajal;
• audiovisuaalne reklaam.

Täpsemalt on selline sisu esitatud:

• äriliselt, st mitte eraisikute veebisaitidel;
• üldsusele, st ei hõlma erakirjavahetust;
• programmina, välja arvatud veebisaidid, mis sisaldavad audiovisuaalseid lisaelemente, nagu graafilised elemendid või lühikesed reklaamid;
• meediateenuse osutaja toimetusvastutusel – see tähendab, et ta kontrollib saadete valimist ja korraldamist.

Teleülekanded – lineaarsed teenused

Saated, mida meediateenuse osutaja pakub graafikujärgsel ajal ja mida vaatajad vaatavad samal ajal.

Direktiivi eeskirjad, mida kohaldatakse üksnes teleülekannete suhtes:

• suure tähtsusega sündmused ja lühiuudised (V peatükk)
• Euroopa teleprogrammide edendamise ja levitamise kvoodid (VI peatükk)
• telereklaami ja otsepakkumiste tähtajad (VII peatükk)
• rangemad eeskirjad alaealiste kaitse kohta (VIII peatükk)
• vastulause esitamise õigus (IX peatükk)

Tellitavad teenused – mittelineaarsed teenused

Saadete kasutajad valivad meediateenuse osutaja pakutavast kataloogist, et vaadata neid endale sobival ajal.

Direktiivi eeskirjad, mida kohaldatakse üksnes tellitavate teenuste suhtes (IV peatükk):

• alaealiste kaitse (artikkel 12)
• Euroopa päritoluga teoste üldine edendamine ja levitamine (artikkel 13)

Ühised eeskirjad

Direktiiv sisaldab järgmisi eeskirju, mida kohaldatakse nii teleülekannete kui ka tellitava sisu suhtes:

• kaas- ja enesereguleerimise korra soodustamine (artikli 4 lõige 7)
• meediateenuse osutaja tuvastamine (artikkel 5)
• vihkamisele õhutamine (artikkel 6)
• puuetega inimeste juurdepääs (artikkel 7)
• kinematograafiateoste edastamine (artikkel 8)
• audiovisuaalsetele ärilistele teadaannetele esitatavad nõuded (artikkel 9)
• sponsorlus (artikkel 10)
• tootepaigutus (artikkel 11)

Vastuvõtuvabadus & taasedastamine

ELi valitsused ei tohi piirata, milliseid saateid inimesed saavad vastu võtta või milliseid saateid välismaised ringhäälinguorganisatsioonid võivad oma riigis taasedastada, kui saated vastavad ELi audiovisuaalmeedia teenuste direktiivile riigis, kust need pärinevad. Riikidevaheliste vaidluste korral, kus esineb eeskirjadest kõrvalehoidmist, sisaldab direktiiv kaheastmelist menetlust.

ELi valitsused võivad piirata teatava sisu vastuvõtmist, näiteks vaenu õhutamist, mis ei pruugi olla päritoluriigis keelatud, kuid rikub kohalikke seadusi.

Komisjon peab kõik piirangud eelnevalt heaks kiitma, järgides kehtestatud menetlust, ja need on lubatud ainult erandlikel asjaoludel.

• teleülekannete puhul (artikli 3 lõiked 2–3) peavad esinema inimväärikuse (vihkamisele õhutamine) või laste (nt pornograafia, põhjendamatu vägivald) ilmsed ja tõsised rikkumised.
• tellitava sisu puhul (artikli 3 lõiked 4–6) on piirangud õigustatud ka siis, kui see kujutab endast tõsist ohtu muudele avaliku korra, tervise või julgeoleku aspektidele või tarbijatele.

Piirangud peavad olema proportsionaalsed ja neid tuleb kohaldada ainult vastuvõtvas riigis. Riigile, kust sisu pärineb, tuleb sellest ette teatada.

Direktiiv sisaldab kaheastmelist vaidluste lahendamise menetlust riikidevaheliste vaidluste lahendamiseks rangematest eeskirjadest kõrvalehoidmise korral:

Mittesiduv taotlus

Kui riik on vastu välismaise telesaate sisule, mis on tervikuna või peamiselt sellele suunatud, võib ta nõuda, et saate päritoluriigi ametiasutused esitaksid ringhäälinguorganisatsioonile mittesiduva taotluse järgida sihtriigi eeskirju. Tegurid, mis määravad kindlaks, kas riik on sihipärane, hõlmavad järgmist: reklaami- või tellimustulude päritolu, põhikeel, sihitud reklaam ja palju muud.

Siduvad piirangud

Kui ringhäälinguorganisatsioon hoidub kõrvale vastuväite esitanud riigi eeskirjadest, võivad sealsed ametiasutused komisjoni eelneval nõusolekul kehtestada siduvaid piiranguid, tingimusel et meetmed on üksnes vastumeetmed kõrvalehoidmisele. Siduvad meetmed võiksid hõlmata taasedastamise keelustamist (kaabeltelevisioon, maapealne televisioon, IP-televisioon), saadete või saadete reklaamimist, kohalike ettevõtete reklaamimist (oma jurisdiktsiooni all), avaldamist trükitud või elektroonilistes saatejuhistes või tasulise televisiooni tellimuste/nutikaartide müüki.

Rangemad eeskirjad

Liikmesriigid võivad oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuse osutajate suhtes kohaldada audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga koordineeritud valdkondades üksikasjalikumaid või rangemaid eeskirju, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega.

Näiteks võivad liikmesriigid kehtestada telereklaami kohta üksikasjalikumad või rangemad eeskirjad. Need eeskirjad peavad siiski olema kooskõlas ELi õigusega ja neid ei tohi kohaldada teistest liikmesriikidest pärit saadete taasedastamise suhtes.

Samuti on liikmesriikidel vabadus säilitada või kehtestada telereklaami suhtes üksikasjalikumaid või rangemaid eeskirju, et tagada televaatajate huvide täielik ja nõuetekohane kaitse. Teatavatel asjaoludel võivad nad oma jurisdiktsiooni alla kuuluvatele teleringhäälinguorganisatsioonidele kehtestada erinevaid tingimusi.

Läbipaistvusnõuded

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv kohustab liikmesriike tagama, et kasutajatel on igal ajal lihtne ja otsene juurdepääs meediateenuse osutajat käsitlevale teabele. Teenuse kasutajatel peab olema juurdepääs teenuseosutaja nimele ja aadressile, sealhulgas tema e-posti aadressile või veebisaidile ning pädevale reguleerivale või järelevalveasutusele.

Jurisdiktsioon

Iga ELi liikmesriigi ametiasutused peavad tagama, et kõik sealt pärit audiovisuaalmeedia teenused vastavad nende endi siseriiklikele eeskirjadele, millega audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv jõustatakse. Süsteem tagab ka, et ringhäälinguorganisatsioonid, kes mõjutavad ELi vaatajaskonda, on direktiiviga hõlmatud isegi siis, kui nad ei ole asutatud ELis. ELi ametiasutused saavad kasutada oma volitusi nende territooriumil asuvate üleslülide kaudu või satelliidivõimsust kasutades.

Päritoluriigi põhimõte

Teenuseosutajad peavad järgima pigem liikmesriigi kui mitme riigi eeskirju, mis muudab asjad teenuseosutajate jaoks lihtsamaks, eriti nende jaoks, kes soovivad arendada piiriülest äritegevust.

Kui mõni ELi liikmesriik võtab vastu direktiivist rangemad riiklikud eeskirjad, nagu neil on vabadus teha, saab neid kohaldada ainult selles jurisdiktsioonis tegutsevate teenuseosutajate suhtes.

Kuidas kohtualluvuse üle otsustatakse?

Topeltjurisdiktsiooni või jurisdiktsiooni puudumise vältimiseks kuulub iga meediateenuste osutaja direktiivi kohaldamisel ühe ja ainult ühe ELi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla.

See sõltub peamiselt sellest, kus asub nende keskasutus ja kus tehakse juhtimisotsuseid programmide koostamise või sisu valimise kohta. Täiendavad kriteeriumid hõlmavad tööjõu asukohta ja satelliitside üleslüli ning riigi satelliidivõimsuse kasutamist.