Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärk on tagada, et liikmesriikide jurisdiktsioonides osutatavad meediateenused aitaksid kaasa võrdsusele ja juurdepääsetavusele.
Atraktiivne sisu ja teenused
Atraktiivne sisu ja teenused tuleks teha kättesaadavaks koostalitlusvõimelises ja piirideta veebikeskkonnas.
Oleme tunnistajaks loomingulise sisu edastamise ja kasutamise viiside plahvatuslikule levikule, alates e-raamatutest, muusika voogesituse saitidest, videote jagamise platvormidest ja muust. Siiski tuleb tegeleda oluliste probleemidega, nagu teenuste piiriülene kättesaadavus või väiksemate Euroopa osalejate suutlikkus saada interneti teel levitamisest täit kasu.
Üks ELi sisu- ja meediapoliitika elemente on veebipõhiste loomesisuteenuste keskkonna parandamine poliitikaanalüüsi ja -arenduse ning teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise kaudu.
Sellega seoses aitab komisjon leida lahendusi järgmistele küsimustele:
- autoriõiguse ja selle haldamise areng ühendatud maailmas;
- IKT roll sisuhalduses, sealhulgas kättesaadava loomingulise sisu kättesaadavuse parandamine internetis ja piiriüleselt;
- litsentsimisprotsesside lihtsustamine ja läbipaistvus andmebaaside, metaandmete ja standardite kasutamise kaudu.
Vihkamisele õhutamise keeld
ELis
Iga ELi liikmesriigi ametiasutused peavad tagama, et audiovisuaalmeedia teenused ei sisaldaks vaenu õhutamist rassi, soo, usutunnistuse või rahvuse alusel. See on küsimus näiteks kanalite puhul, mis toetavad vägivalda kui lahendust sotsiaalsetele või poliitilistele konfliktidele.
Telekanali otsene keelustamine peab jääma viimaseks abinõuks, sest see on radikaalne samm, mida tuleks tasakaalustada demokraatliku õigusega sõnavabadusele. Lisaks vastavatele riiklikele ringhäälinguorganisatsioonidele peavad ELi liikmesriikide ametiasutused võtma meetmeid järgmiste isikute suhtes:
- vaenukõne kanalid, mis kasutavad üleslinki ELi riigis;
- vaenukõne edastamiseks kasutatakse satelliitvõimsust (vt audiovisuaalmeedia direktiivi kohtualluvus).
Väljaspool ELi
ELi ametiasutustel ei ole audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi alusel volitusi võtta meetmeid väljastpoolt ELi pärit vaenukõne kanalite vastu, näiteks väljaspool satelliitkanaleid, mida saab mõnes ELi osas kätte saada. Komisjon tõstatab vaenukõnet edastavate ringhäälinguorganisatsioonide küsimuse korrapäraselt asjaomaste riikidega peetavas poliitilises dialoogis, eelkõige nende riikidega, kus ringhäälinguorganisatsioonid asuvad.
Puuetega inimeste juurdepääs
Liikmesriigid peaksid tagama meediateenuste kättesaadavuse nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.
Nägemis- ja kuulmispuudega inimesed ning eakad peaksid saama osaleda ELi sotsiaal- ja kultuurielus. Seetõttu on neil juurdepääs audiovisuaalmeedia teenustele. Valitsused peavad julgustama oma jurisdiktsiooni alla kuuluvaid meediaettevõtteid seda tegema viipekeele, subtiitrite, audiokirjelduse või kergesti mõistetava menüüna navigeerimise abil.
Lisateave meetmete kohta, mis käsitlevad nägemis- ja kuulmispuudega inimeste juurdepääsu teleprogrammidele liikmesriikides enne audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi vastuvõtmist.
Suursündmused
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis on sätestatud raamtingimused, et vältida suursündmuste monopoliseerimist tasulise televisiooni poolt. See raamistik võimaldab liikmesriikidel tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad ringhäälinguorganisatsioonid ei edasta ühiskonnale väga tähtsaid sündmusi ainuõiguslikult, kuna see jätaks suurema osa üldsusest ilma võimalusest neid jälgida.
Kõnealused sündmused võivad olla riiklikud või muud, näiteks olümpiamängud, jalgpalli maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused jalgpallis, kuninga, kuninganna või riigipea ametisseastumine, abiellumine või matmine või oluline kultuurisündmus.
Igal liikmesriigil on õigus koostada nimekiri sündmustest, mida peetakse ühiskonna jaoks väga tähtsaks. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 14 kohaselt teavitavad liikmesriigid komisjoni meetmetest, mida nad võtavad või kavatsevad võtta seoses suursündmuste edastamise ainuõiguste kasutamisega. Liikmesriigid peavad samuti tagama, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad ringhäälinguorganisatsioonid järgivad vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel teiste liikmesriikide nimekirju, kes on neist komisjonile teatanud.
Komisjon peab küsima direktiivi artikli 29 kohaselt audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kontaktkomitee arvamust ja hindama riiklike meetmete kooskõla ELi õigusega. Kui hindamisprotsess annab positiivse tulemuse, avaldatakse meetmed Euroopa Liidu Teatajas.
Lisateave meetmete kohta, mida eri liikmesriigid on selles valdkonnas võtnud.
Loe Esimese Astme Kohtu 15. detsembri 2005. aasta otsust.
Lühikesed väljavõtted
Liikmesriigid peavad tagama, et igal ELis asutatud ringhäälinguorganisatsioonil on juurdepääs üldsusele suurt huvi pakkuvate sündmuste lühilõikudele, mida edastatakse ainuõiguse alusel. Neid lühilõike võib kasutada ainult üldiste uudistesaadete jaoks ning need tuleb esitada õiglasel, mõistlikul ja mittediskrimineerival viisil.
Seda juurdepääsuõigust tuleks kohaldada piiriüleselt ainult siis, kui see on vajalik, näiteks kui õigusi ei ole omandanud ükski ringhäälinguorganisatsioon, mis on asutatud samas liikmesriigis kui väljavõtetele juurdepääsu taotlev ringhäälinguorganisatsioon.
Liikmesriigid võivad kindlaks määrata lühikeste väljavõtete esitamise korra ja tingimused. Kui hüvitamine on siiski ette nähtud, ei tohi see ületada juurdepääsu võimaldamisega otseselt kaasnevaid lisakulusid.
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt