Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi sisu- ja levitamiseeskirjad

Atraktiivne sisu ja teenused

Atraktiivne sisu ja teenused tuleks teha kättesaadavaks koostalitlusvõimelises ja piirideta veebikeskkonnas.

Oleme tunnistajaks plahvatuslikele viisidele, kuidas loomingulist sisu edastatakse ja kasutatakse alates e-raamatutest kuni muusika voogesituse saitideni, videote jagamise platvormideni jne. Siiski tuleb tegeleda oluliste probleemidega, nagu teenuste piiriülene kättesaadavus või väiksemate Euroopa osalejate võime saada internetipõhisest levitamisest täit kasu.

ELi sisu- ja meediapoliitika üks element on veebipõhiste loomesisuteenuste keskkonna parandamine poliitika analüüsi ja arendamise ning teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise kaudu.

Sellega seoses aitab komisjon leida lahendusi järgmistele küsimustele:

• autoriõiguse areng ja selle haldamine ühendatud maailmas;
• IKT roll sisuhalduses, sealhulgas kättesaadava loomingulise infosisu kättesaadavuse parandamine internetis ja piiriüleselt;
• litsentsimisprotsessi lihtsustamine ja selle läbipaistvus andmebaaside, metaandmete ja standardite kasutamise kaudu.

Vihkamisele õhutamise keeld

Euroopa Liidus

Iga ELi liikmesriigi ametiasutused peavad tagama, et audiovisuaalmeedia teenused ei sisaldaks vihkamisele õhutamist rassi, soo, usu või rahvuse alusel. Tegemist on näiteks kanalitega, mis toetavad vägivalda kui lahendust sotsiaalsetele või poliitilistele konfliktidele.

Telekanali täielik keelustamine peab jääma viimaseks abinõuks, sest see on radikaalne samm, mis peaks olema tasakaalus demokraatliku sõnavabadusega. Lisaks vastavatele riiklikele ringhäälinguorganisatsioonidele peavad ELi liikmesriikide ametiasutused võtma meetmeid:

• vihakõne kanalid, mis kasutavad ELi riigis üleslinki;
• satelliitside võimsust kasutatakse vihakõne edastamiseks (vt audiovisuaaldirektiivi jurisdiktsioon).

Väljaspool Euroopa Liitu

ELi ametiasutustel ei ole audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi alusel õigust tegutseda väljastpoolt ELi pärit vihakõne kanalite vastu, näiteks väljaspool ELi asuvate satelliitkanalite vastu. Komisjon tõstatab vihakõne ringhäälinguorganisatsioonide küsimuse korrapäraselt poliitilises dialoogis asjaomaste riikidega, eelkõige nendega, kus ringhäälinguorganisatsioonid asuvad.

Puuetega inimeste ligipääsetavus

Liikmesriigid peaksid tagama meediateenuste kättesaadavuse nägemis- või kuulmispuudega inimestele.

Nägemis- ja kuulmispuudega isikud ning eakad inimesed peaksid saama osaleda ELi sotsiaal- ja kultuurielus. Seetõttu on neil juurdepääs audiovisuaalmeedia teenustele. Valitsused peavad julgustama oma jurisdiktsiooni alla kuuluvaid meediaettevõtteid seda tegema viipekeele, subtiitrite, audiokirjelduse või kergesti mõistetava menüünavigatsiooni abil.

Lisateave meetmete kohta, mis käsitlevad nägemis- ja kuulmispuudega inimeste juurdepääsu teleprogrammidele liikmesriikides enne audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi vastuvõtmist.

Suursündmused

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis on sätestatud raamtingimused, et vältida suurte sündmuste monopoliseerimist tasulise televisiooni poolt. See raamistik võimaldab liikmesriikidel tagada, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad ringhäälinguorganisatsioonid ei edastaks ühiskonnale väga tähtsaid sündmusi ainuõiguslikult, kuna see võtaks enamikult üldsuselt võimaluse neid jälgida.

Asjaomased sündmused võivad olla riigisisesed või muud, näiteks olümpiamängud, jalgpalli maailmameistrivõistlused, Euroopa jalgpalli meistrivõistlused, kuninga, kuninganna või riigipea ametisseastumine, abielu või matmine või oluline kultuurisündmus.

Igal liikmesriigil on õigus koostada nimekiri sündmustest, mida peetakse ühiskonna jaoks väga tähtsaks. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 14 kohaselt teatavad liikmesriigid komisjonile meetmetest, mida nad võtavad või kavatsevad võtta seoses suursündmuste edastamise ainuõiguste kasutamisega. Liikmesriigid peavad samuti tagama, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad ringhäälinguorganisatsioonid järgivad vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel nende teiste liikmesriikide nimekirju, kes on neist komisjonile teatanud.

Komisjon peab küsima direktiivi artikli 29 kohaselt audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kontaktkomitee arvamust ja hindama siseriiklike meetmete kooskõla ELi õigusega. Kui hindamisprotsessi tulemused on positiivsed, avaldatakse meetmed Euroopa Liidu Teatajas.

Lisateave meetmete kohta, mida eri liikmesriigid selles valdkonnas on võtnud.

Vt Esimese Astme Kohtu 15. detsembri 2005. aasta otsust.

Lühikesed ekstraktid

Liikmesriigid peavad tagama, et igal ELis asutatud ringhäälinguorganisatsioonil on juurdepääs üldsusele suurt huvi pakkuvate sündmuste lühiväljavõtetele, mida edastatakse ainuõiguse alusel. Neid lühikesi väljavõtteid saab kasutada ainult üldiste uudistesaadete puhul ning need tuleb esitada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel alustel.

Seda juurdepääsuõigust tuleks kohaldada piiriüleselt ainult siis, kui see on vajalik, näiteks juhul, kui ükski väljavõtetele juurdepääsu taotlev ringhäälinguorganisatsioon ei ole omandanud õigusi, mis on asutatud samas liikmesriigis kui ringhäälinguorganisatsioon. 

Liikmesriigid võivad kindlaks määrata lühikeste väljavõtete tegemise korra ja tingimused. Kui hüvitis on ette nähtud, ei tohi see siiski ületada juurdepääsu võimaldamisega otseselt seotud lisakulusid.