Audiovisuaalsed kommertsteadaanded

Audiovisuaalne kommertsteadaanne on mõiste, mis kirjeldab kaupade ja teenuste reklaamimise eri vorme, mida reguleeritakse ELi õigusega audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi alusel.

Laias laastus hõlmab see mõiste järgmist:

• telereklaam
• sponsorluse
• otsepakkumised
• tootepaigutus

See kajastab direktiivi kohaldamisala, hõlmates televisiooni, tellitavaid teenuseid ja kujunemisjärgus reklaamitehnikaid.

Telereklaam & otsepakkumised

Põhireeglid

Telereklaami ja otsepakkumiste suhtes kohaldatakse audiovisuaalsete äriliste teadaannete põhieeskirju. Samuti kohaldatakse nende suhtes rangemat kontrolli kui muud liiki audiovisuaalsete äriliste teadaannete suhtes.

Lisapiirangud

Esitlus ja sisu

Reklaam ja otsepakkumised:

• peavad olema kergesti äratuntavad ning sellistena heliliselt ja visuaalselt eristatavad;
• võimaluse korral ei tohiks olla isoleeritud;
• ei ole lubatud retseptiravimite ja tubakatoodete puhul
• peavad vastama alkohoolsetele jookidele kehtestatud eripiirangutele; 

Kogus ja sagedus

Kestus – reklaami- ja otsepakkumise lõigud ei tohi ületada 20 % saateajast.

Erandid:

• ringhäälinguorganisatsioonide teadaanded oma saadete või nendest tulenevate lisatoodete kohta;
• tasuta edastatavad avaliku teenuse sõnumid ja heategevusega seotud üleskutsed;
• otsepakkumise saated peavad kestma vähemalt 15 minutit ja olema selgelt eristatavad.

Sisestamine – reklaam ja otsepakkumised:

• tuleks eelistatavalt lisada saadete vahele, kuid kui see lisatakse saadete ajal, ei tohiks see kahjustada programmi terviklikkust ega õiguste omajate huve;
• lastesaadete, filmide ja uudistesaadete ajal ainult üks kord iga vähemalt 30-minutilise programmiperioodi jooksul.

Sponsorlus

Sponsorlus tähendab audiovisuaalsete teoste pakkumises või tootmises mitteosalevate ettevõtjate või füüsiliste isikute mis tahes panust audiovisuaalmeedia teenuste või saadete rahastamisse eesmärgiga reklaamida oma nime, kaubamärki, kujutist, tegevust või tooteid.

Artikli 1 lõige 1

Otsustav kriteerium, mis eristab sponsorlust tootepaigutusest, on asjaolu, et tootepaigutuses sisaldub viide tootele saate tegevuses. Seevastu sponsori viiteid võib näidata saadete ajal, kuid need ei ole osa proovitükist.

Sponsorluse ja reklaamilõigu eristamisel tuleks lähtuda nende audiovisuaalsete äriliste teadaannete vormide eesmärgist. Sponsorluse eesmärk on reklaamida sponsori nime, kaubamärki, kujutist, tegevust või tooteid, aidates kaasa programmide rahastamisele. Erinevalt reklaamist ei tohi spondeeritavates saadetes teha erilisi reklaamiviiteid.

Sponsorid ei tohi mõjutada programmi sisu ega ajakava. Nad ei tohi soodustada toote või teenuse ostmist.

Artikkel 10

Sponsorid peavad olema sellistena selgelt ja asjakohasel viisil kindlaks määratud programmide alguses, ajal ja/või lõpus.

Farmaatsiaettevõtted võivad saateid spondeerida, kuid ei saa siiski reklaamida konkreetseid ravimeid või raviviise. Programmide spondeerimine ettevõtjate poolt, kelle põhitegevus on tubakatoodete tootmine või müük, on keelatud.

Uudistesaateid ja aktuaalseid poliitilisi sündmusi käsitlevaid saateid ei tohi spondeerida.

Liikmesriigid võivad keelata sponsori logo näitamise lastesaadete, dokumentaalfilmide ja religioosse sisuga saadete ajal.

Tootepaigutus

Erinevalt sponsorlussõnumitest on tootepaigutus programmi tegevusse sisse ehitatud, samas kui sponsori viiteid võidakse näidata programmi ajal, kuid need ei ole osa proovitükist.

Erandi tegemise nõuded

• Tootepaigutus tasu eest on lubatud ainult teatavat liiki saadetes, nagu kinematograafiateosed, filmid ja seriaalid, mis on valmistatud audiovisuaalmeedia teenuse jaoks, spordi- ja meelelahutussaated. Lastesaadetes on see keelatud.
• Tasuta tootepaigutus, näiteks rekvisiidid või auhinnad, on lubatud kõigis saadetes, sealhulgas lastesaadetes.
• Liikmesriigid võivad vastu võtta rangemaid eeskirju ja otsustada loobuda sellistest sätetest, mis võimaldavad tootepaigutust täielikult või osaliselt.
• Tootepaigutust sisaldavad saated peaksid vastama mitmele kriteeriumile, sealhulgas meediateenuse osutaja toimetuslikule sõltumatusele, osutatud tootele või teenusele põhjendamatu tähtsuse omistamise puudumisele ja muule.
• Tootepaigutust ei tohi kasutada toodete või teenuste pakkumise edendamiseks.
• Vaatajaid tuleb tootepaigutuse olemasolust selgelt teavitada. Tootepaigutus tuleks asjakohaselt kindlaks määrata saate alguses ja lõpus ning siis, kui saade pärast reklaamipausi jätkub. Liikmesriigid võivad otsustada seda nõuet mitte kohaldada saadete suhtes, mida ei ole tootnud ega tellinud meediateenuse osutaja ise.
• Tubakatoodete ja retseptiravimite tootepaigutus on igal juhul keelatud.
• Kui tootepaigutus on salajane, tuleks see samuti keelata.
• Tootepaigutuse eeskirju tuleks kohaldada üksnes pärast 19. detsembrit 2009 toodetud saadete suhtes.

Enese- ja kaasreguleerimine

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga kehtestatakse liikmesriikidele kohustus soodustada ise- ja kaasreguleerimist. Meediateenuse osutajad peaksid välja töötama tegevusjuhendid, mis käsitlevad kõrge rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega toite sisaldavatele lastesaadetele lisatud või neisse lisatud audiovisuaalseid ärilisi teadaandeid.

Artiklid 4 ja 4

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga kehtestatakse liikmesriikidele kohustus soodustada riigi tasandil kaas- ja enesereguleerimist direktiiviga koordineeritud valdkondades nende õigussüsteemidega lubatud ulatuses. See hõlmab selliseid valdkondi nagu reklaam, alaealiste kaitse ja juurdepääsetavus. Asjaomase liikmesriigi peamised sidusrühmad peaksid riiklikul tasandil vastu võetud süsteemid laialdaselt heaks kiitma ja need peaksid tagama tõhusa jõustamise.

See säte jätab liikmesriikidele julgustamise vahendite osas suure kaalutlusruumi. Olenevalt sellest, kas ülevõtmine toimub pikaajalise iseregulatsiooni traditsiooniga liikmesriigis või liikmesriigis, kus iseregulatsiooni kasutatakse vaevalt või alles hiljuti, erinevad ülevõtmismeetmed märkimisväärselt.

Komisjon jälgib selle sätte rakendamist korrapärase järelevalvetegevuse kaudu.

Artikkel 9

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga kohustatakse liikmesriike ja komisjoni julgustama meediateenuse osutajaid töötama välja tegevusjuhendid, mis käsitlevad suure rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega toiduaineid sisaldavatele lastesaadetele lisatud või neis sisalduvaid audiovisuaalseid ärilisi teadaandeid.

Seepärast on komisjon ja liikmesriigid kohustatud pöörduma nii traditsiooniliste kui ka tellitavate meediateenuste osutajate poole ning julgustama neid vastavas valdkonnas tegevusjuhendeid välja töötama.

Nende tegevuse või tegevusetuse suhtes kohaldatakse järelevalve- ja aruandluskohustust.

Mõiste „käitumisjuhend“ viitab vabatahtlikele eeskirjadele, mille on kehtestanud audiovisuaalmeedia teenuse osutajad ise või koostöös teiste sektoritega (nt toiduainetööstus, reklaamitööstus).

Koodid peaksid hõlmama audiovisuaalseid ärilisi teadaandeid – traditsiooniline telereklaam, sponsorlus, otsepakkumised ja tootepaigutus – toitude ja jookide kohta, mis sisaldavad toitaineid ja toitumisalase või füsioloogilise mõjuga aineid, eelkõige selliseid, mis sisaldavad palju rasva, tarn-rasvhappeid, soola/naatriumi ja suhkruid.

Mõiste „horisontaaltoiduained” määratlus on esitatud tervisealaseid väiteid käsitlevas määruses (EÜ) nr 1924/2006. Komisjoni kehtestatud konkreetsed toitainelised põhijooned aitavad kindlaks teha tooted, mis vastavad sellele määratlusele.

Üldeeskirjad

Kõik audiovisuaalsed ärilised teadaanded, sealhulgas tele- ja tellitavad vaatamised, peavad:

• olema kergesti äratuntavad;
• ei kasuta alalävisele tajule suunatud tehnikaid;
• mitte kasutama salajasi meetodeid;
• inimväärikuse austamine;
• ei hõlma ega soodusta diskrimineerimist;
• ei soodusta tervist kahjustavat käitumist;
• ohutus või keskkond;
• Ärge reklaamige tubakat ega retseptiravimeid.

Alaealiste kaitse

Audiovisuaalsed ärilised teadaanded ei tohi: 

• põhjustada alaealistele füüsilist või moraalset kahju;
• kasutada otseselt ära alaealiste kogenematust või kergeusklikkust;
• julgustada alaealisi vanemaid ostu sooritama.

Alkoholi käsitlevad audiovisuaalsed ärilised teadaanded ei tohi olla suunatud alaealistele ega soodustada liigset alkoholitarbimist.