IKT ja standardimine

Standardimine on spetsifikatsioonide koostamise protsess. 

Spetsifikatsioon on dokument, mis kirjeldab konkreetse toote, teenuse või protseduuri kokkulepitud omadusi. IKT puhul kasutatakse tehnilisi kirjeldusi peamiselt selleks, et maksimeerida koostalitlusvõimet – süsteemide koostöövõimet. See on oluline turgude avatuse tagamiseks. See annab kasutajatele võimalikult laia teenustevaliku ja tootjad saavad kasu mastaabisäästust. 

Komisjon võttis Euroopa tööstuse digitaliseerimise paketi osana vastu teatise, milles määratakse kindlaks IKT standardimise prioriteedid (.pdf).

Teatises tehakse ettepanek kahe tegevussuunaga kava kohta, et seada esikohale tõhus ja jätkusuutlik IKT standardite kehtestamine ning seda saavutada. See standardimine aitab lahendada majanduse digiteerimisega seotud probleeme.

Need kaks suunda on: 

1. koostada loetelu prioriteetsetest elementidest, kus IKT parem standardimine on kõige pakilisem, tehes ettepanekuid konkreetsete tulemuste ja ajakavaga meetmete kohta nendes valdkondades (5G, asjade internet, küberturvalisus, pilvandmetöötlus ja suurandmed).
2. teha ettepanek kõrgetasemelise poliitilise protsessi kohta, et saavutada ja tagada juhtpositsioon standardite kaudu, edendades kõrgetasemelist pühendumist sidusrühmadele, sealhulgas tööstuselt, standardeid kehtestavatelt organisatsioonidelt ja teadusringkondadelt, samuti ELi institutsioonidelt ja riiklikelt ametiasutustelt.

ELi standardimisstrateegia aitab lahendada ka majanduse digiteerimisega seotud probleeme, kirjeldades ELi lähenemisviisi standarditele. See tagab, et sellised tehnoloogiad nagu internet, tehisintellekt ja rohkem hõlmavad meie põhilisi demokraatlikke väärtusi ja huve, andmekaitse-eeskirju ja küberturvalisust.

Miks on koostalitlusvõime IKTs nii oluline?

Kaasaegses IKT-s sõltub seadme teenuseväärtus võimest suhelda teiste seadmetega. Seda nimetatakse võrguefektiks. See on oluline peaaegu kõigis IKT valdkondades. Spetsifikatsioonid tagavad, et eri tootjate valmistatud tooted on koostalitlusvõimelised ning et kasutajatele pakutakse võimalust valida ja seguneda eri tarnijate, toodete või teenuste vahel.

Milline on ELi roll standardimises?

EL toetab tõhusat ja sidusat standardimisraamistikku, mis tagab kõrgete kvaliteedistandardite õigeaegse väljatöötamise.Euroopa Komisjon esitab standardimistaotlused ja toetab rahaliselt Euroopa standardiorganisatsioonide tööd: Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI), Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC). Kuid see ei takista tööstusharu või riiklike standardiorganisatsioonide standardimist.

ELi rahastatavad teadus- ja innovatsiooniprojektid teevad oma tulemused kättesaadavaks mitme standardeid kehtestava organisatsiooni standardimistööle. ELi IKT standardimise töökavas antakse ülevaade ELi poliitika toetamiseks võetavatest meetmetest.

IKT standardimispoliitika osana loodi 2011. aastal IKT standardimist käsitlev Euroopa sidusrühmade platvorm.

Mereala ruumilisel planeerimisel on nõustaja ja suuniste roll küsimustes, mis on seotud IKT standardimispoliitikaga ning õigusaktide ja poliitika toetamiseks prioriteetide seadmisega. Lisaks annab ta nõu ülemaailmsete IKT foorumite ja konsortsiumide koostatud riigihangetes kasutatavate IKT tehniliste spetsifikatsioonide kindlaksmääramisel ning ergutab paremat koostööd osalejate vahel.

2013. aastal avaldati teatis koos suunistega tehnoloogilise seotuse vältimiseks, kasutades riigihangetes avatud standardeid.