ELi eeskirjades on sätestatud avatud internetiühenduse põhimõte: internetiliiklust käsitletakse ilma diskrimineerimise, blokeerimise, piiramise või prioriseerimiseta.
Meie pühendumus avatud internetile
ELi määrusega avatud Interneti-ühenduse kohta antakse lõppkasutajatele vahetult kohaldatav õigus pääseda juurde vabalt valitud seaduslikule sisule ja teenustele ning neid Interneti-ühenduse teenuse kaudu levitada. Määruses on sätestatud ka andmeliikluse mittediskrimineeriva haldamise põhimõte. Samal ajal võimaldab see mõistlikku liikluskorraldust ja vajalike kaitsemeetmetega eriteenuseid.
Alates 2016. aastast kohaldatav määrus (2015/2120) on Euroopa digistrateegia oluline saavutus. ELi ühised eeskirjad avatud internetiühenduse kohta tagavad, et samu sätteid kohaldatakse kogu Euroopas.
Avatud internetiühenduse eeskirjade jõustamine on riikide reguleerivate asutuste oluline ülesanne, kes peaksid võtma täiel määral arvesse BERECi läbivaadatud suuniseid (.pdf) avatud internetiühenduse määruse rakendamise kohta, mille BEREC võttis vastu 2020. aasta juunis ja millega muudetakse 30. augusti 2016. aasta suuniseid. Komisjon jätkab määruse kohaldamise tähelepanelikku jälgimist.
Nende eeskirjade kohaselt ei ole ELis lubatud internetiliikluse blokeerimine, piiramine ja diskrimineerimine internetiteenuse osutajate poolt. On kolm erandit: juriidiliste kohustuste täitmine; võrgu terviklikkus; ülekoormuse juhtimine erakorralistes ja ajutistes olukordades.
Kogu liiklust tuleb kohelda võrdselt. Näiteks ei saa internetiühenduse teenuses liiklust prioriseerida. Võrdne kohtlemine võimaldab siiski mõistlikku igapäevast liikluskorraldust vastavalt objektiivselt põhjendatud tehnilistele nõuetele, mis peavad olema sõltumatud liikluse päritolust või sihtkohast ning mis tahes ärilistest kaalutlustest.
Määruses selgitatakse internetiühenduse pakkujate ning sisu ja rakenduste pakkujate eriteenuste osutamise nõudeid koos konkreetsete kvaliteedinõuetega. Nad peavad järgima teatavaid kaitsemeetmeid tagamaks, et nende teenuste osutamine ei mõjuta negatiivselt avatud internetti.
Eriteenused ei saa asendada internetiühenduse teenuseid; neid saab pakkuda ainult siis, kui on olemas piisav võrgumaht, et pakkuda neid lisaks mis tahes internetiühenduse teenusele. Samuti ei tohi need kahjustada internetiühenduse teenuste kättesaadavust või üldist kvaliteeti lõppkasutajate jaoks.
Reguleerivate asutuste roll ja BERECi suunised
Riikide reguleerivad asutused peavad jälgima turusuundumusi. Neil on volitused ja kohustus hinnata liikluskorraldust, kaubandustavasid ja -kokkuleppeid ning tagada määruse tõhus täitmine.
Riikide reguleerivad asutused peavad samuti tagama, et internetiühenduse teenuse kvaliteet kajastaks tehnoloogia arengut. Neil on õigus kehtestada internetiühenduse pakkujatele teenuse kvaliteedi miinimumnõuded ja muud asjakohased meetmed tagamaks, et kõik lõppkasutajad saavad kasutada kvaliteetset avatud internetiühenduse teenust.
30. augustil 2016 andis elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) tihedas koostöös komisjoniga ja pärast sidusrühmadega konsulteerimist välja suunised riikide reguleerivate asutuste kohustuste rakendamiseks (.pdf), et aidata kaasa käesoleva määruse järjepidevale kohaldamisele. Suunised aitavad riikide reguleerivatel asutustel hinnata kokkuleppeid ja kaubandustavasid ning eriteenuseid ühise võrdlusaluse alusel, et teha järjepidevaid otsuseid ja võtta täitemeetmeid jne.
BEREC vaatas 16. juunil 2020 läbi ja avaldas oma ajakohastatud suunised avatud internetiühenduse määruse rakendamiseks.
Käesolevate suuniste uues versioonis selgitatakse diferentseeritud hinnakujunduse või diferentseeritud kvaliteediga kaubanduslikke pakkumisi. Suunised koostati riiklike reguleerivate asutuste ja komisjoni viimase nelja aasta kogemuste põhjal. Neid kohandatakse, et need sobiksid paremini tulevaste 5G kasutusjuhtumitega, mis pakuvad suuremat paindlikkust, paremat kvaliteeti ja eriteenuseid ühendatud objektidele.
Riiklike reguleerivate asutuste iga-aastased riigiaruanded avatud interneti kohta
Määruse artikli 5 kohaselt peavad riikide reguleerivad asutused tähelepanelikult jälgima ja tagama avatud internetti käsitlevate sätete järgimise. Riikide reguleerivatel asutustel palutakse avaldada aastaaruanded ning jagada neid komisjoni ja BERECiga.
Komisjon teeb riikide reguleerivatelt asutustelt saadud iga-aastased riigiaruanded kättesaadavaks avatud Internetis. Need aruanded koostasid riikide reguleerivad asutused ning need saadeti komisjonile ja BERECile.
Viimane seitsmes aruannete kogum hõlmab ajavahemikku 1. maist 2022 kuni 30. aprillini 2023.
Varasemad aruanded
- kuues aruannete kogum (1. mai 2021 – 2022. aasta aprill)
- viies aruannete kogum (1. mai 2020 – 30. aprill 2021)
- neljas aruannete kogum (1. maist 2019 kuni 30. aprillini 2020)
- kolmas aruannete kogum (1. maist 2018 kuni 30. aprillini 2019)
- teine aruannete kogum (1. maist 2017 kuni 30. aprillini 2018)
- esimesed aruanded (1. mai 2016 – 30. aprill 2017)
Komisjoni aruanne avatud internetiühenduse kohta
Komisjon esitas 30. aprillil 2019 aruande avatud internetiühendust käsitleva määruse rakendamise kohta. Aruande eesmärk oli vaadata läbi avatud internetiühendust käsitleva määruse sätted. Komisjon võrdles 2019. aasta olukorda 2015. aasta olukorraga ja jõudis järeldusele, et määruse põhimõtted on asjakohased ja tõhusad lõppkasutajate õiguste kaitsmisel ja interneti kui innovatsioonimootori edendamisel.
Praeguses etapis ei ole esitatud ühtegi ettepanekut määruse muutmiseks, et jätkata seda regulatiivse stabiilsuse perioodi ning jätkata lõppkasutajate õiguste kaitsmist ja edendada avatud juurdepääsu internetile.
Komisjon jätkab turusuundumuste jälgimist ja avaldab iga nelja aasta järel aruande avatud internetiühendust käsitleva määruse kohta.
