ELi eeskirjades on sätestatud avatud internetiühenduse põhimõte: internetiliiklust käsitletakse ilma diskrimineerimise, blokeerimise, piiramise või prioriseerimiseta.
Meie pühendumus avatud internetiühendusele
Avatud internetiühendust käsitleva ELi määrusega antakse lõppkasutajatele otsekohalduv õigus pääseda juurde oma valitud seaduslikule sisule ja teenustele ning neid internetiühenduse teenuse kaudu levitada. Määruses on sätestatud ka võrguliikluse mittediskrimineeriva haldamise põhimõte. Samal ajal võimaldab see mõistlikku andmeedastuse haldamist ja vajalike kaitsemeetmetega eriteenuseid.
Alates 2016. aastast kohaldatav määrus (2015/2120) on Euroopa digistrateegia oluline saavutus. Avatud internetiühendust käsitlevate ühiste ELi eeskirjadega tagatakse, et samu sätteid kohaldatakse kogu Euroopas.
Avatud internetiühenduse eeskirjade jõustamine on oluline ülesanne riikide reguleerivatele asutustele, kes peaksid võtma täiel määral arvesse BERECi läbivaadatud suuniseid (.pdf) avatud internetiühenduse määruse rakendamise kohta, mille BEREC võttis vastu 2020. aasta juunis ja millega muudetakse 30. augusti 2016. aasta suuniseid. Komisjon jätkab määruse kohaldamise tähelepanelikku jälgimist.
Nende eeskirjade kohaselt ei ole internetiliikluse blokeerimine, piiramine ja diskrimineerimine internetiteenuse osutajate poolt ELis lubatud. On kolm erandit: juriidiliste kohustuste täitmine; võrgu terviklikkus; ülekoormuse juhtimine erandlikes ja ajutistes olukordades.
Kogu liiklust tuleb kohelda võrdselt. Näiteks ei saa internetiühenduse teenuses liiklust tähtsuse järjekorda seada. Võrdne kohtlemine võimaldab siiski mõistlikku igapäevast liikluskorraldust vastavalt objektiivselt põhjendatud tehnilistele nõuetele, mis peavad olema sõltumatud liikluse lähte- või sihtkohast ning mis tahes ärilistest kaalutlustest.
Määruses selgitatakse nõudeid, mis on seotud konkreetsete kvaliteedinõuetega eriteenuste osutamisega internetiühenduse pakkujate ning sisu ja rakenduste pakkujate poolt. Nad peavad järgima teatavaid kaitsemeetmeid tagamaks, et nende teenuste osutamine ei mõjuta negatiivselt avatud internetti.
Eriteenused ei saa asendada internetiühenduse teenuseid; neid saab pakkuda üksnes juhul, kui on olemas piisav võrguvõimsus, et pakkuda neid lisaks mis tahes internetiühenduse teenusele. Samuti ei tohi need kahjustada internetiühenduse teenuste kättesaadavust või üldist kvaliteeti lõppkasutajate jaoks.
Reguleerivate asutuste roll ja BERECi suunised
Riikide reguleerivad asutused peavad jälgima turusuundumusi. Neil on volitused ja kohustus hinnata andmeedastuse haldamist, kaubandustavasid ja kokkuleppeid ning määrust tõhusalt jõustada.
Riikide reguleerivad asutused peavad samuti tagama, et internetiühenduse teenuse kvaliteet kajastab tehnoloogia arengut. Neil on õigus kehtestada internetiühenduse pakkujatele teenuse kvaliteedi miinimumnõuded ja muud asjakohased meetmed, et tagada kõigile lõppkasutajatele kvaliteetne avatud internetiühenduse teenus.
30. augustil 2016 andis Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (BEREC) tihedas koostöös komisjoniga ja pärast sidusrühmadega konsulteerimist välja suunised riikide reguleerivate asutuste kohustuste rakendamiseks (.pdf), et aidata kaasa käesoleva määruse järjepidevale kohaldamisele. Suunised aitavad riikide reguleerivatel asutustel hinnata kokkuleppeid ja kaubandustavasid ning eriteenuseid ühise võrdlusaluse alusel, et jõuda järjepidevate otsuste ja täitemeetmeteni jne.
BEREC vaatas 16. juunil 2020 läbi ja avaldas ajakohastatud suunised avatud internetiühenduse määruse rakendamiseks.
Käesolevate suuniste uues versioonis on esitatud selge teave diferentseeritud hinnakujunduse või erineva kvaliteediga kaubanduslike pakkumiste kohta. Suunised koostati riiklike reguleerivate asutuste ja komisjoni viimase nelja aasta kogemuste põhjal. Neid kohandatakse nii, et need sobiksid paremini tulevaste 5G kasutusviisidega, mis pakuvad ühendatud objektide jaoks suuremat paindlikkust, paremat kvaliteeti ja eriteenuseid.
Riikide reguleerivate asutuste iga-aastased aruanded avatud interneti kohta
Määruse artikli 5 kohaselt peavad riikide reguleerivad asutused avatud internetti käsitlevate sätete järgimist tähelepanelikult jälgima ja tagama. Riikide reguleerivatel asutustel palutakse avaldada aastaaruanded ning jagada neid komisjoni ja BERECiga.
Komisjon teeb riikide reguleerivatelt asutustelt saadud iga-aastased riigiaruanded kättesaadavaks avatud Internetis. Need aruanded koostasid riikide reguleerivad asutused ning need saadeti komisjonile ja BERECile.
Viimane seitsmes aruannete kogum hõlmab ajavahemikku 1. maist 2022 kuni 30. aprillini 2023.
Varasemad aruanded
- kuues aruanne (1. maist 2021 kuni 2022. aasta aprillini)
- viies aruanne (1. maist 2020 kuni 30. aprillini 2021)
- neljas aruanne (1. maist 2019 kuni 30. aprillini 2020)
- kolmas aruannete kogum (1. mai 2018 kuni 30. aprill 2019)
- teine aruannete kogum (1. mai 2017 kuni 30. aprill 2018)
- esimesed aruanded (1. maist 2016 kuni 30. aprillini 2017)
Komisjoni aruanne avatud internetiühenduse kohta
Komisjon avaldas 30. aprillil 2019 aruande avatud internetiühenduse määruse rakendamise kohta. Aruande eesmärk oli vaadata läbi avatud internetiühendust käsitleva määruse sätted. Komisjon võrdles 2019. aasta olukorda 2015. aasta olukorraga ja jõudis järeldusele, et määruse põhimõtted on asjakohased ja tõhusad lõppkasutajate õiguste kaitsmisel ja interneti kui innovatsiooni mootori edendamisel.
Praeguses etapis ei esitatud määruse kohta muudatusettepanekuid, et jätkata selle regulatiivse stabiilsuse perioodiga ning kaitsta jätkuvalt lõppkasutajate õigusi ja edendada avatud juurdepääsu internetile.
Komisjon jätkab turu arengu jälgimist ja avaldab iga nelja aasta järel aruande avatud internetiühendust käsitleva määruse kohta.
