112: ELi hädaabinumber

Kuidas see töötab?

• Helistage numbrile 112 tava- ja mobiiltelefonilt, et võtta ühendust mis tahes hädaabiteenusega: kiirabi, tuletõrje või politsei.
• Spetsiaalselt koolitatud operaator vastab mis tahes 112-kõnele. Operaator kas menetleb taotlust otse või edastab kõne kõige asjakohasemale hädaabiteenistusele sõltuvalt riiklikust hädaabiteenistuste organisatsioonist.
• Paljudes riikides saavad ettevõtjad kõnedele vastata mitte ainult oma riigikeeles, vaid ka inglise või prantsuse keeles. Kui helistaja ei tea, kus ta asub, teeb operaator kindlaks, kus asub helistaja füüsiline asukoht, ja edastab selle hädaabiteenistustele, et need saaksid kohe aidata.
• Hädaabinumbrit 112 kasutatakse ka mõnes väljaspool ELi asuvas riigis, näiteks Šveitsis ja Lõuna-Aafrikas, ning see on kättesaadav GSMi mobiilsidevõrkudes kogu maailmas.

Pea meeles

• 112 toimib koos olemasolevate riiklike hädaabinumbritega. Taani, Eesti, Soome, Malta, Madalmaad, Portugal, Rumeenia ja Rootsi on valinud oma ainsaks riiklikuks hädaabinumbriks 112.
• 112 operaatorid reageerivad ainult tegelikele hädaolukordadele. Nad ei anna liiklus- ja ilmateateid, üldist teavet ega vastuseid päringutele.
• Hädaabinumbrile 112 helistamine on hädaolukorras tegutsejate aja ja raha raiskamine ning enamikus riikides võib see olla ohtlik ja kuritegu.

automaatne hädaabikõne

Uued autod on varustatud eCall- tehnoloogiaga, mis valib tõsise liiklusõnnetuse korral automaatselt numbri 112 ja edastab sõiduki asukoha hädaabiteenistustele.

ELi eeskirjad 112 kohta

112 sai Euroopa ühtseks hädaabinumbriks 1991. aastal. Euroopa elektroonilise side seadustikuga tagatakse, et eurooplased saavad helistada Euroopa hädaabinumbrile 112, olenemata nende asukohast Euroopas, tagades:

• Euroopa kodanikud saavad uue tehnoloogia abil parema juurdepääsu numbrile 112
• operaatorid annavad hädaabiasutustele teavet helistaja asukoha kohta
• puuetega inimeste parem juurdepääs hädaabinumbrile 112

Rändlusteenuse määrusega kohustatakse rändlusteenuse osutajaid saatma SMSi inimestele, kes reisivad mõnda teise ELi liikmesriiki, andes teavet Euroopa hädaabinumbri 112 kohta.

Euroopa Komisjon avaldab korrapäraselt aruandeid Euroopa hädaabinumbri rakendamise kohta ELi riikides ning alates 2020. aastast esitab komisjon aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta tagant.

112 päeva: teadlikkuse suurendamine ELi ühtsest hädaabinumbrist

11. veebruar on Euroopa 112 päeva. Sel päeval korraldatakse kogu ELis erinevaid teadlikkuse suurendamise ja võrgustike loomise meetmeid, et edendada Euroopa ühtse hädaabinumbri olemasolu ja kasutamist.

Komisjon võtab vastu delegeeritud määruse

Komisjon võttis vastu delegeeritud määruse, et parandada hädaolukorra sidet, et toetada hädaabinumbri 112 kaudu tõhusat ja kiiret reageerimist hädaolukordadele. Delegeeritud määrus tugineb nendele liikmesriikide kohustustele ja täiendab neid, eesmärgiga tagada tõhus hädaolukorra side tehnoloogilise rände kontekstis. Seetõttu on delegeeritud määruses järgmised:

• Määratleb tõhusa hädaolukorra side kui õigeaegse teabevahetuse hädaolukorras abi otsiva isiku ja kõige asjakohasema reageerimispunkti vahel, samuti isiku edastatud või seadmest või võrgust automaatselt saadud teabe edastamise, mida määratletakse kontekstipõhise teabena.
• Määrab kindlaks parameetrid, mille alusel riiklikud ametiasutused peavad kehtestama helistaja asukoha täpse ja usaldusväärse teabe kriteeriumid. Kriteeriumidega tuleks tagada, et helistaja asukoht on piisavalt täpne, et hädaabiteenistustel oleks võimalik tõhusalt sekkuda.
• Kehtestatakse nõuded, et tagada puuetega kasutajatele ühesugune arusaam võrdsest juurdepääsust. Hädaabikõned puuetega inimestele (alternatiivsed lahendused kõnedele, nt kogu vestlus reaalajas, SMS jne) peaksid olema hädaabiteenustele juurdepääsul sama tõhusad kui hädaabikõned
• Sätestatakse nõue suunata viivitamata hädaabikõned ja side kõige asjakohasema ja tehniliselt sobivama häirekeskuseni. Delegeeritud määruses sätestatakse ka nõue, et liikmesriigid valmistaksid ette ja teavitaksid komisjoni oma tegevuskavast riikliku häirekeskuste süsteemi ajakohastamiseks kogu IP-side jaoks. Häirekeskuste süsteemid peaksid olema valmis võtma kasutusele hääl-, teksti- või videopõhist hädaolukorra sidet, mis on puuetega inimeste jaoks alternatiivsete hädaolukorra sidelahenduste jaoks väga oluline.
• Samuti kutsutakse määruses liikmesriike üles tegema komisjoniga koostööd, et määrata kindlaks hädaolukorra siderakenduste ühised koostalitlusvõime nõuded. Sel viisil suunatakse hädaolukorra side rakenduste kaudu kõige sobivamasse häirekeskusesse. Rakendused võivad võimaldada elupäästvat hädaolukorra sidet ja pakkuda olulist kontekstipõhist teavet

Liikmesriigidpeavad komisjonile aru andma ja esitama ajakohastatud andmed delegeeritud määrusega kehtestatud kohustuste kohta. Delegeeritud määrus on siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.