Vajad abi? 112 on sinu elupäästev number! 112 on Euroopa hädaabinumber, mis on kõikjal ELis tasuta kättesaadav.
Kuidas see töötab?
- Hädaabiteenistusega saab ühendust võtta tava- ja mobiiltelefonilt numbril 112: kiirabi, tuletõrje või politsei.
- Eriväljaõppe saanud operaator vastab kõigile hädaabinumbril 112 tehtud kõnedele. Operaator tegeleb taotlusega kas otse või edastab kõne kõige sobivamale hädaabiteenistusele, sõltuvalt riiklikust hädaabiteenistuste korraldusest.
- Paljude riikide operaatorid saavad kõnedele vastata mitte ainult oma riigikeeles, vaid ka inglise või prantsuse keeles. Kui helistaja ei tea, kus ta on, teeb operaator kindlaks, kus kõnet tegev isik füüsiliselt asub, ja edastab selle hädaabiasutustele, et need saaksid kohe aidata.
- Numbrit 112 kasutatakse ka mõnes väljaspool ELi asuvas riigis, näiteks Šveitsis ja Lõuna-Aafrikas, ning see on GSM-mobiilsidevõrkudes kättesaadav kogu maailmas.
Pea meeles
- 112 toimib kõrvuti olemasolevate riiklike hädaabinumbritega. Taani, Eesti, Soome, Malta, Madalmaad, Portugal, Rumeenia ja Rootsi on valinud oma ainsaks riigisiseseks hädaabinumbriks numbri 112.
- 112 operaatorit reageerivad ainult tegelikele hädaolukordadele. Nad ei anna liiklus- ja ilmateateid, üldist teavet ega vastuseid päringutele.
- Hädaabikõned numbrile 112 on hädaabioperaatorite aja- ja raharaiskamine ning võivad enamikus riikides olla ka ohtlikud ja kuriteod.
eCall
Uued autod on varustatud eCall-tehnoloogiaga, mis valib raske liiklusõnnetuse korral automaatselt numbri 112 ja teatab sõiduki asukoha hädaabiteenistustele.
ELi eeskirjad numbri 112 kohta
112 sai 1991. aastal Euroopa ühtseks hädaabinumbriks. Euroopa elektroonilise side seadustikuga tagatakse, et eurooplased saavad helistada Euroopa hädaabinumbrile 112 kõikjal Euroopas, tagades:
- Euroopa kodanikud saavad uue tehnoloogia abil parema juurdepääsu hädaabinumbrile 112
- operaatorid annavad hädaabiasutustele teavet helistaja asukoha kohta
- puuetega inimeste parem juurdepääs numbrile 112
Rändlusteenuse määrusega kohustatakse rändlusteenuse osutajaid saatma teise ELi riiki reisivatele inimestele SMSi teabega Euroopa hädaabinumbri 112 kohta.
Euroopa Komisjon avaldab korrapäraselt aruandeid Euroopa hädaabinumbri rakendamise kohta ELi liikmesriikides ning alates 2020. aastast esitab komisjon aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta järel.
112. päev: teadlikkuse suurendamine ELi ühtsest hädaabinumbrist
11. veebruar on Euroopa 112 päev. Sel päeval korraldatakse kogu ELis erinevaid teadlikkuse suurendamise ja võrgustike loomise üritusi, et edendada Euroopa ühtse hädaabinumbri olemasolu ja kasutamist.
Komisjon võtab vastu delegeeritud määruse
Komisjon võttis vastu delegeeritud määruse, et parandada hädaolukorra sidet, et toetada tõhusat ja kiiret reageerimist hädaabinumbri 112 kaudu. Delegeeritud määrus tugineb nendele liikmesriikide kohustustele ja täiendab neid, et tagada tõhus hädaolukorra side tehnoloogilise rände kontekstis. Seepärast delegeeritud määrus:
- Määratleb tõhusa hädaolukorra side kui õigeaegse teabevahetuse hädaolukorras abi otsiva isiku ja kõige sobivama häirekeskuse vahel, samuti isiku edastatud või automaatselt seadmest või võrgust saadud teabe edastamise, mis on määratletud kontekstipõhise teabena.
- Määrab kindlaks parameetrid, mille alusel riiklikud ametiasutused peavad kehtestama kriteeriumid täpse ja usaldusväärse teabe saamiseks helistaja asukoha kohta. Kriteeriumid peaksid tagama, et helistaja asukoht on piisavalt täpne, et hädaabiteenistused saaksid tõhusalt sekkuda.
- Kehtestatakse nõuded, et tagada ühine arusaam võrdsest juurdepääsust puuetega kasutajatele. Hädaabikõned puuetega inimestele (kõnede alternatiivsed lahendused, nt vestluse kogutekst reaalajas, SMS jne) peaksid olema hädaabiteenustele juurdepääsul sama tõhusad kui hädaabikõned.
- Sätestatakse nõue suunata hädaabikõned ja -side viivitamata kõige asjakohasemale ja tehniliselt võimekamale häirekeskusele. Delegeeritud määruses on sätestatud ka nõue, et liikmesriigid koostaksid ja teavitaksid komisjoni oma tegevuskavast, mille eesmärk on ajakohastada riiklikku häirekeskuste süsteemi nii, et see hõlmaks kogu IP-sidet. Häirekeskuste süsteemid peaksid olema valmis kasutama hääl-, teksti- või videopõhist hädaolukorra sidet, mis on puuetega inimeste jaoks alternatiivsete hädaolukorra sidelahenduste jaoks väga oluline.
- Määruses kutsutakse liikmesriike üles tegema komisjoniga koostööd, et määrata kindlaks hädaolukorra siderakenduste ühised koostalitlusvõime nõuded. Sel viisil suunatakse hädaolukorra side rakenduste kaudu kõige sobivamasse häirekeskusesse. Rakendused võivad võimaldada elupäästvat hädaolukorra sidet ja pakkuda olulist kontekstiteavet
Liikmesriigid peavad komisjonile aru andma ja esitama ajakohastatud teavet delegeeritud määrusega kehtestatud kohustuste kohta. Delegeeritud määrus on siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
