Skip to main content
Shaping Europe’s digital future

Tehisintellekti käsitlev õigusakt

Komisjon teeb ettepaneku tehisintellekti käsitleva esimese õigusraamistiku kohta, milles käsitletakse tehisintellektiga seotud riske ja seatakse Euroopale juhtroll kogu maailmas.

    mees ja naine, kes töötavad kõrgtehnoloogilisel ekraanil

© gorodenkoff - iStock Getty Images Plus

Tehisintellekti käsitleva õigusakti eesmärk on pakkuda tehisintellekti arendajatele, juurutajatele ja kasutajatele selgeid nõudeid ja kohustusi seoses tehisintellekti konkreetsete kasutusviisidega. Samal ajal püütakse määrusega vähendada ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) haldus- ja finantskoormust.

Tehisintellekt on osa laiemast tehisintellekti paketist, mis hõlmab ka tehisintellekti ajakohastatud koordineeritud kava. Õigusraamistik ja kooskõlastatud kava tagavad üheskoos inimeste ja ettevõtjate ohutuse ja põhiõigused tehisintellekti valdkonnas. Need tugevdavad tehisintellekti kasutuselevõttu, investeerimist ja innovatsiooni kogu ELis.

Tehisintellekti käsitlev õigusakt on esimene terviklik õigusraamistik tehisintellekti kohta kogu maailmas. Uute normide eesmärk on edendada usaldusväärset tehisintellekti Euroopas ja mujal, tagades, et tehisintellektisüsteemid austavad põhiõigusi, ohutust ja eetikapõhimõtteid. Tehisintellekti õigusakt on suunatud üldotstarbelisele tehisintellektile, mida tuntakse ka sihtmudelite või täiustatud generatiivse tehisintellektina. Need tehisintellektisüsteemid võivad täita mitmesuguseid funktsioone ja kohaneda erinevate ülesannetega. Tulevikus võivad need suurendada majanduslikku ja ühiskondlikku tähtsust ning seetõttu tuleb neid reguleerida nõuetekohaste kaitsemeetmetega, nagu inimjärelevalve, läbipaistvus ja vastutus.

Miks on vaja tehisintellekti käsitlevaid eeskirju?

Tehisintellekti käsitlev õigusakt tagab, et eurooplased saavad usaldada seda, mida tehisintellekt pakub. Kuigi enamik tehisintellektisüsteeme ei kujuta endast riski ja võivad aidata lahendada paljusid ühiskondlikke probleeme, tekitavad teatavad tehisintellektisüsteemid riske, millega peame tegelema, et vältida soovimatuid tulemusi.

Näiteks ei ole sageli võimalik välja selgitada, miks tehisintellektisüsteem on teinud otsuse või prognoosi ja võtnud konkreetse meetme. Seega võib osutuda keeruliseks hinnata, kas keegi on olnud ebaõiglaselt ebasoodsamas olukorras, näiteks töölevõtmisotsuses või avalikes huvides tegutsemise taotluses.

Kuigi kehtivad õigusaktid pakuvad teatavat kaitset, ei ole need piisavad konkreetsete probleemide lahendamiseks, mida tehisintellektisüsteemid võivad põhjustada.

Kavandatavad eeskirjad:

  • käsitleda konkreetselt tehisintellekti rakendustest tulenevaid riske;
  • esitada suure riskiga taotluste loetelu;
  • kehtestada tehisintellektisüsteemidele selged nõuded suure riskiga rakenduste jaoks;
  • määrata kindlaks tehisintellekti kasutajate ja suure riskiga rakenduste pakkujate erikohustused;
  • teha ettepanek vastavushindamiseks enne tehisintellektisüsteemi kasutuselevõttu või turule laskmist;
  • teeb ettepaneku täitmise tagamiseks pärast sellise tehisintellektisüsteemi turule laskmist;
  • teha ettepanek juhtimisstruktuuri loomiseks Euroopa ja riiklikul tasandil.

Riskipõhine lähenemisviis

Õigusraamistikus määratletakse tehisintellekti neli riskitaset:

püramiid, mis näitab nelja riskitaset: Vastuvõetamatu risk; Kõrge riskitasemega; piiratud risk, minimaalne või olematu risk

 

Kõik tehisintellektisüsteemid, mida peetakse ilmseks ohuks inimeste ohutusele, elatusvahenditele ja õigustele, keelatakse valitsustel sotsiaalsest hindamisest kuni mänguasjadeni, mille puhul kasutatakse häälabi, mis soodustab ohtlikku käitumist.

Suur risk

Suure riskiga tehisintellektisüsteemid hõlmavad tehisintellektitehnoloogiat, mida kasutatakse:

  • elutähtsad infrastruktuurid (nt transport), mis võivad ohustada kodanike elu ja tervist;
  • haridus- või kutseõpe, mis võib määrata inimese juurdepääsu haridusele ja kutsealasele kursusele (nt eksamite hindamine);
  • toodete ohutusseadised (nt tehisintellekti kasutamine robotkirurgias);
  • tööhõive, töötajate juhtimine ja juurdepääs füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele (nt CV-sortimise tarkvara värbamismenetluste jaoks);
  • olulised era- ja avalikud teenused (nt krediidipunktide andmine, mis ei võimalda kodanikel laenu saada);
  • õiguskaitse, mis võib mõjutada inimeste põhiõigusi (nt tõendite usaldusväärsuse hindamine);
  • rände-, varjupaiga- ja piirikontrolli haldamine (nt reisidokumentide autentsuse kontrollimine);
  • õigusemõistmine ja demokraatlikud protsessid (nt õiguse kohaldamine konkreetsete faktide suhtes).

Suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse enne nende turule laskmist rangeid kohustusi:

  • piisavad riskihindamis- ja -vähendamissüsteemid;
  • süsteemi aluseks olevate andmekogumite kõrge kvaliteet, et minimeerida riske ja diskrimineerivaid tulemusi;
  • tegevuse logimine tulemuste jälgitavuse tagamiseks;
  • üksikasjalikud dokumendid, milles esitatakse kogu teave süsteemi ja selle eesmärgi kohta, mida ametiasutused vajavad süsteemi nõuetele vastavuse hindamiseks;
  • selge ja piisav teave kasutajale;
  • asjakohased inimjärelevalvemeetmed riski minimeerimiseks;
  • töökindluse, turvalisuse ja täpsuse kõrge tase.

Kõiki biomeetrilise kaugtuvastuse süsteeme peetakse suureks ohuks ja nende suhtes kohaldatakse rangeid nõudeid. Biomeetrilise kaugtuvastuse kasutamine avalikult juurdepääsetavates ruumides õiguskaitse eesmärgil on põhimõtteliselt keelatud.

Kitsad erandid on rangelt määratletud ja reguleeritud, näiteks kui see on vajalik kadunud lapse otsimiseks, konkreetse ja vahetu terrorismiohu ennetamiseks või raske kuriteo toimepanija või kahtlustatava avastamiseks, asukoha kindlakstegemiseks, tuvastamiseks või vastutusele võtmiseks.

Selliseks kasutuseks on vaja kohtu või muu sõltumatu asutuse luba ning asjakohaseid ajalisi piiranguid, geograafilist ulatust ja otsitavaid andmebaase.

Piiratud risk

Piiratud risk viitab tehisintellektisüsteemidele, millel on konkreetsed läbipaistvuskohustused. Tehisintellektisüsteemide, näiteks juturobotite kasutamisel peaksid kasutajad olema teadlikud, et nad suhtlevad masinaga, et nad saaksid teha teadliku otsuse jätkata või astuda tagasi.

Risk on minimaalne või puudub

Tehisintellekti käsitlev õigusakt võimaldab minimaalse riskiga tehisintellekti tasuta kasutada. See hõlmab selliseid rakendusi nagu tehisintellektil põhinevad videomängud või rämpspostifiltrid. Enamik praegu ELis kasutatavaid tehisintellektisüsteeme kuulub sellesse kategooriasse.

järkjärguline vastavusdeklaratsiooni menetlus
How does it all work in practice for providers of high risk AI systems?

Kui tehisintellektisüsteem on turul, vastutavad turujärelevalve eest ametiasutused, kasutajad tagavad inimeste järelevalve ja järelevalve ning pakkujatel on turustamisjärgse järelevalve süsteem. Teenuseosutajad ja kasutajad teatavad ka tõsistest vahejuhtumitest ja talitlushäiretest.

Tulevikukindlad õigusaktid

Kuna tehisintellekt on kiiresti arenev tehnoloogia, on ettepanekus tulevikukindel lähenemisviis, mis võimaldab eeskirjadel kohaneda tehnoloogiliste muutustega. Tehisintellekti rakendused peaksid jääma usaldusväärseks ka pärast nende turule laskmist. See nõuab pidevat kvaliteeti ja riskijuhtimist teenuseosutajate poolt.

Jõustamine ja rakendamine

2024. aasta veebruaris komisjonis loodud Euroopa tehisintellektiamet jälgib tehisintellekti käsitleva õigusakti jõustamist ja rakendamist koos liikmesriikidega. Selle eesmärk on luua keskkond, kus tehisintellekti tehnoloogiad austavad inimväärikust, õigusi ja usaldust. Samuti edendab see eri sidusrühmade koostööd, innovatsiooni ja teadusuuringuid tehisintellekti valdkonnas. Lisaks osaleb ta tehisintellektiga seotud küsimustes rahvusvahelises dialoogis ja koostöös, tunnistades vajadust tehisintellekti juhtimise ülemaailmse ühtlustamise järele. Nende jõupingutustega püüab Euroopa tehisintellektiamet anda Euroopale juhtpositsiooni tehisintellekti tehnoloogiate eetilises ja kestlikus arengus.

Järgmised sammud

Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid 9. detsembril 2023 tehisintellekti käsitleva õigusakti suhtes poliitilisele kokkuleppele. tehisintellekti käsitlev õigusakt jõustub 20 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja seda hakatakse täielikult kohaldama kaks aastat hiljem, välja arvatud mõned erandid: Teatavad keelud jõustuvad kuue kuu pärast ning üldotstarbelist tehisintellekti käsitlevad sätted jõustatakse ühe aasta pärast. Selleks et hõlbustada üleminekut uuele õigusraamistikule, on komisjon käivitanud tehisintellektipakti, mis on vabatahtlik algatus, millega kutsutakse tehisintellekti arendajaid Euroopast ja mujalt üles täitma tehisintellekti käsitlevas õigusaktis sätestatud põhikohustusi enne tähtaega.

Tehisintellekti käsitleva valge raamatu täiendava regulatiivse dokumendina võeti 28. septembril 2022 vastu kavandatav tehisintellekti vastutuse direktiiv.

Viimased uudised

EL investeerib 216 miljonit eurot pooljuhtidega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni edendamisse

Pooljuhtide ühisettevõte (kiibi ühisettevõte) teatas täna 216 miljoni euro suuruse projektikonkursi käivitamisest, et toetada teadus- ja innovatsioonialgatusi pooljuhtide, mikroelektroonika ja fotoonika valdkonnas. See teadaanne järgneb 2023. aasta novembris välja kuulutatud uuenduslike katseliinide projektikonkursside esimesele voorule, millega tagati 1,67 miljardi euro suurune ELi rahastus.

Seotud sisu

Üldpilt

Euroopa lähenemisviis tehisintellektile

ELi lähenemisviis tehisintellekti tipp- ja usalduskeskustele, mille eesmärk on edendada teadusuuringuid ja tööstussuutlikkust, tagades samal ajal ohutuse ja põhiõigused.

Mine süvitsi

Tehisintellekti pakt

Tehisintellekti pakt julgustab ja toetab ettevõtjaid tehisintellekti käsitlevas õigusaktis sätestatud meetmete kavandamisel.

Vaata lisaks

Tehisintellekti käsitlev kooskõlastatud kava

Tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava eesmärk on kiirendada investeerimist tehisintellekti, rakendada tehisintellekti strateegiaid ja programme ning ühtlustada tehisintellektipoliitikat, et vältida killustatust Euroopas.

Euroopa tehisintellekti liit

Euroopa tehisintellekti liit on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on luua avatud poliitiline dialoog tehisintellekti teemal. Alates selle loomisest 2018. aastal on tehisintellekti liit kaasanud ligikaudu 6000 sidusrühma korrapäraste ürituste, avalike konsultatsioonide ja...