Skip to main content
Shaping Europe’s digital future

Tehisintellekti käsitlev õigusakt

Tehisintellektimäärus on esimene tehisintellekti käsitlev õigusraamistik, milles käsitletakse tehisintellektiga seotud riske ja antakse Euroopale ülemaailmne juhtroll.

Tehisintellekti käsitlev õigusakt (määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid) on esimene terviklik tehisintellekti käsitlev õigusraamistik kogu maailmas. Eeskirjade eesmärk on edendada usaldusväärset tehisintellekti Euroopas. Tehisintellekti käsitleva õigusaktiga seotud küsimuste korral tutvuge tehisintellekti käsitleva õigusakti ühtse teabeplatvormiga.

Tehisintellektimääruses on sätestatud tehisintellekti arendajatele ja juurutajatele riskipõhised normid tehisintellekti konkreetsete kasutusviiside kohta. See on osa usaldusväärse tehisintellekti arendamist toetavast laiemast poliitikameetmete paketist, mis hõlmab tehisintellekti Euroopa tegevuskava, tehisintellekti innovatsioonipaketti ja tehisintellektivabrikute käivitamist. Üheskoos tagavad need meetmed ohutuse, põhiõigused ja inimkeskse tehisintellekti ning tugevdavad tehisintellekti kasutuselevõttu, investeeringuid ja innovatsiooni kogu ELis.

Selleks et hõlbustada üleminekut uuele õigusraamistikule, on komisjon käivitanud tehisintellekti pakti, mis on vabatahtlik algatus, mille eesmärk on toetada tulevast rakendamist, suhelda sidusrühmadega ning kutsuda tehisintellekti pakkujaid ja juurutajaid Euroopast ja mujalt täitma tehisintellektimääruse peamisi kohustusi. Samal ajal pakub tehisintellektimääruse kasutajatugi teavet ja tuge tehisintellektimääruse sujuvaks ja tõhusaks rakendamiseks kogu ELis.

Miks on vaja tehisintellekti käsitlevaid eeskirju?

Tehisintellektimäärusega tagatakse, et eurooplased saavad usaldada seda, mida tehisintellekt pakub. Kuigi enamik tehisintellektisüsteeme ei kujuta endast riski ja võivad aidata lahendada paljusid ühiskondlikke probleeme, tekitavad teatavad tehisintellektisüsteemid riske, millega peame tegelema, et vältida soovimatuid tulemusi.

Näiteks ei ole sageli võimalik välja selgitada, miks tehisintellektisüsteem on teinud otsuse või prognoosi ja võtnud konkreetse meetme. Seega võib osutuda keeruliseks hinnata, kas keegi on ebaõiglaselt ebasoodsas olukorras, näiteks töölevõtmisotsuses või avalikes huvides tegutsemise kava taotluses.

Kuigi kehtivad õigusaktid pakuvad mõningast kaitset, ei ole need piisavad tehisintellektisüsteemidega kaasneda võivate konkreetsete probleemide lahendamiseks.

Riskipõhine lähenemisviis

Tehisintellektimääruses on kindlaks määratud tehisintellektisüsteemide neli riskitaset:

püramiid, mis näitab nelja riskitaset: vastuvõetamatu risk; suure riskiga; piiratud risk, minimaalne risk või riski puudumine

Vastuvõetamatu risk

Keelatud on kõik tehisintellektisüsteemid, mida peetakse ilmseks ohuks inimeste ohutusele, elatusvahenditele ja õigustele. Tehisintellektimäärusega on keelatud üheksa tava, nimelt:

  1. kahjulik tehisintellektil põhinev manipuleerimine ja pettus
  2. haavatavuste kahjulik tehisintellektipõhine ärakasutamine
  3. sotsiaalne hindamine
  4. Individuaalne kuriteoriski hindamine või prognoosimine
  5. interneti või videovalve materjali sihipäratu kraapimine näotuvastuse andmebaaside loomiseks või laiendamiseks;
  6. emotsioonide äratundmine töökohtadel ja haridusasutustes
  7. biomeetriline liigitamine teatavate kaitstud omaduste tuletamiseks
  8. reaalajas toimuv biomeetriline kaugtuvastamine õiguskaitse eesmärgil avalikult juurdepääsetavas ruumis
  9. tehisintellektisüsteemid, mis loovad nõusolekuta ühemõttelist ja intiimset seksuaalset sisu või laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali, näiteks tehisintellekti n-ö alastuse rakendused; 

Keelud 1–8 jõustusid 2025. aasta veebruaris. Keelatud tavade praktilise kohaldamise toetamiseks avaldas komisjon kaks põhidokumenti:

Keeld nr 9 jõustub 2026. aasta detsembris ja see kehtestati tehisintellekti käsitleva koondõigusakti osana.

Suur risk

Tehisintellekti kasutusjuhud, mis võivad kujutada endast tõsist ohtu tervisele, ohutusele või põhiõigustele, liigitatakse suure riskiga juhtumiteks. Need suure riskiga kasutusjuhud hõlmavad järgmist:

  • Tehisintellekti ohutuskomponendid elutähtsates taristutes (nt transport), mille rike võib ohustada kodanike elu ja tervist
  • Haridusasutustes kasutatavad tehisintellektilahendused, mis võivad määrata juurdepääsu haridusele ja kellegi tööelu kulgu (nt eksamite hindamine)
  • Tehisintellektipõhised toodete ohutuskomponendid (nt tehisintellekti kasutamine robotkirurgias)
  • Tehisintellekti vahendid tööhõiveks, töötajate juhtimiseks ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks (nt CVde sortimise tarkvara värbamiseks)
  • Teatavad tehisintellekti kasutusjuhtumid, mida kasutatakse juurdepääsu andmiseks olulistele era- ja avalikele teenustele (nt krediidihindamine, millega jäetakse kodanikud ilma võimalusest laenu saada)
  • Tehisintellektisüsteemid, mida kasutatakse biomeetriliseks kaugtuvastamiseks, emotsioonide tuvastamiseks ja biomeetriliseks liigitamiseks (nt tehisintellektisüsteem poevarga tagasiulatuvaks tuvastamiseks)
  • Tehisintellekti õiguskaitses kasutamise juhtumid, mis võivad mõjutada inimeste põhiõigusi (nt tõendite usaldusväärsuse hindamine)
  • Tehisintellekti kasutusjuhud rände-, varjupaiga- ja piirikontrollihalduses (nt viisataotluste automaatne läbivaatamine)
  • Tehisintellektilahendused, mida kasutatakse õigusemõistmises ja demokraatlikes protsessides (nt tehisintellektilahendused kohtuotsuste ettevalmistamiseks)

Alates 2. detsembrist 2027 kohaldatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide suhtes rangeid kohustusi, enne kui neid saab turule lasta:

  • piisavad riskihindamis- ja riskivähendamissüsteemid
  • kvaliteetsed andmekogumid, mis toetavad süsteemi, et minimeerida diskrimineerivate tulemuste ohtu;
  • tegevuste logimine tulemuste jälgitavuse tagamiseks
  • üksikasjalik dokumentatsioon, mis sisaldab kogu vajalikku teavet süsteemi ja selle eesmärgi kohta, et ametiasutused saaksid hinnata selle vastavust
  • selge ja piisav teave juurutajale
  • asjakohased inimjärelevalve meetmed
  • töökindluse, küberturvalisuse ja täpsuse kõrge tase

Läbipaistvusrisk

See viitab riskidele, mis on seotud tehisintellekti kasutamise läbipaistvuse vajadusega. Tehisintellektimäärusega kehtestatakse konkreetsed avalikustamiskohustused, et tagada inimeste teavitamine, kui see on vajalik usalduse säilitamiseks. Näiteks tehisintellektisüsteemide, näiteks juturobotite kasutamisel tuleks inimesi teavitada sellest, et nad suhtlevad masinaga, et nad saaksid teha teadliku otsuse.

Lisaks peavad generatiivse tehisintellekti pakkujad tagama, et tehisintellekti loodud sisu on tuvastatav. Lisaks tuleks teatav tehisintellekti loodud sisu selgelt ja nähtavalt märgistada, nimelt süvavõltsingud ja tekst, mis avaldatakse eesmärgiga teavitada üldsust avalikku huvi pakkuvatest küsimustest.

Tehisintellektimääruse läbipaistvuseeskirjad jõustuvad 2026. aasta augustis.

Minimaalne risk või riski puudumine

Tehisintellektimäärusega ei kehtestata õigusnorme tehisintellekti kohta, mida peetakse minimaalseks või riskivabaks. Valdav enamik praegu ELis kasutatavatest tehisintellektisüsteemidest kuulub sellesse kategooriasse. See hõlmab selliseid rakendusi nagu tehisintellektil põhinevad videomängud või rämpsposti filtrid.

Kuidas see kõik suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate jaoks praktikas toimib?

Järkjärguline vastavusdeklaratsiooni menetlus

Kui tehisintellektisüsteem on turule lastud, vastutavad turujärelevalve eest ametiasutused, juurutajad tagavad inimjärelevalve ja -seire ning pakkujatel on olemas turustamisjärgse seire süsteem. Pakkujad ja juurutajad teatavad ka tõsistest intsidentidest ja talitlushäiretest.

Millised on üldotstarbeliste tehisintellektimudelite eeskirjad?

Üldotstarbelised tehisintellektimudelid võivad täita mitmesuguseid ülesandeid ja neist on saamas paljude ELi tehisintellektisüsteemide alus. Mõnega neist mudelitest võivad kaasneda süsteemsed riskid, kui need on väga võimekad või laialdaselt kasutatavad. Ohutu ja usaldusväärse tehisintellekti tagamiseks kehtestatakse tehisintellektimäärusega GPAI mudelite pakkujatele eeskirjad, nt läbipaistvuse ja autoriõiguse kohta. Selliste GPAI mudelite puhul, millega võivad kaasneda süsteemsed riskid, peaksid pakkujad neid riske hindama ja maandama. Tehisintellektimääruse eeskirjad GPAI kohta jõustusid 2025. aasta augustis.

Nõuete täitmise toetamine

2025. aasta juulis avaldas komisjon kolm vahendit, et toetada GPAI mudelite vastutustundlikku väljatöötamist ja kasutuselevõttu:

  • Suunistes GPAI mudelite pakkujate kohustuste ulatuse kohta selgitatakse tehisintellekti käsitlevast õigusaktist tulenevate GPAI kohustuste ulatust, aidates tehisintellekti väärtusahelas osalejatel mõista, kes peavad neid kohustusi täitma.
  • GPAI tegevusjuhend on sõltumatute ekspertide poolt komisjonile esitatud vabatahtlik nõuete täitmise vahend, mis pakub praktilisi juhiseid, et aidata pakkujatel täita tehisintellekti käsitlevast õigusaktist tulenevaid kohustusi, mis on seotud läbipaistvuse, autoriõiguse ja ohutusega & turbega.
  • GPAI mudelite koolitussisu avaliku kokkuvõtte vormi kohaselt peavad pakkujad andma ülevaate oma mudelite koolitamiseks kasutatud andmetest. See hõlmab allikaid, kust andmed saadi (suured andmekogumid ja tippdomeeninimed). Vormil nõutakse ka teavet andmetöötlusaspektide kohta, et õigustatud huvidega isikud saaksid kasutada oma ELi õigusest tulenevaid õigusi.

Need tööriistad on loodud töötama käsikäes. Üheskoos pakuvad need GPAI mudelite pakkujatele selget ja toimivat raamistikku tehisintellektimääruse järgimiseks, halduskoormuse vähendamiseks ja innovatsiooni edendamiseks, kaitstes samal ajal põhiõigusi ja üldsuse usaldust.

Komisjon on välja töötanud ka muud suunised, et toetada tehisintellekti käsitleva õigusakti läbipaistvuseeskirjade järgimist:

Lisateave muude tehisintellektimääruse rakendamist toetavate suuniste kohta.

Juhtimine ja jõustamine

Alates 2. augustist 2026 vastutavad tehisintellektiamet ja liikmesriikide ametiasutused tehisintellektimääruse rakendamise, järelevalve ja täitmise tagamise eest. Tehisintellektiametil on GPAI mudelite suhtes jõustamisvolitused. Ta võib nõuda tehnilist dokumentatsiooni, hinnata mudeleid, nõuda parandusmeetmeid ja määrata mittevastavuse eest trahve.

Jõustamise toetamiseks juhivad ja nõustavad tehisintellekti käsitleva õigusakti juhtimist tehisintellekti nõukoda, teaduskomisjon ja nõuandev kogu.

2026. aasta juuli küberturvalisuse ja tehisintellekti tegevuskavas on sätestatud koordineeritud lähenemisviis, et aidata liikmesriikidel, ettevõtjatel ja avaliku sektori asutustel lahendada kõige arenenumatest tehisintellektimudelitest tulenevaid küberturvalisuse ja vastupanuvõimega seotud probleeme. Komisjon kuulutab välja üleskutse suurendada tehisintellektimudelite ELi hindamissuutlikkust enne nende ELi turule laskmist. See peaks hakkama toimima 2027. aastal, tugevdades tehisintellekti suutlikkuse ja riskide hindamist kolmandate isikute poolt ning aidates kaasa tehisintellektiameti regulatiivsele funktsioonile.

Komisjon ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA) koostavad ka kava, et tagada küberturvalisuse eesmärgil turvaline juurdepääs kõrgetasemelistele tehisintellektisüsteemidele, ning loovad turvalise testimisplatvormi, et aidata kriitilise tähtsusega sektorite (nt energeetika, transport, tervishoid, rahandus ja avalik haldus) organisatsioonidel tehisintellektilahendusi ohutult testida ja kasutusele võtta.

Taotluse esitamise ajakava

Tehisintellekti käsitlev õigusakt jõustus 1. augustil 2024 ja seda hakati kohaldama 2. augustil 2026, välja arvatud mõned erandid:

  • keelatud tehisintellektitavasid ja tehisintellektipädevusega seotud kohustusi hakati kohaldama alates 2. veebruarist 2025
  • GPAI mudelite juhtimiseeskirju ja kohustusi hakati kohaldama 2. augustil 2025
  • reguleeritud toodetesse integreeritud suure riskiga tehisintellektisüsteeme käsitlevate normide (I lisa) üleminekuperioodi on pikendatud 2. augustini 2028 ning teatavates tundlikes valdkondades suure riskiga kasutusjuhtumeid käsitlevaid norme (III lisa) on pikendatud 2. detsembrini 2027 tulenevalt poliitilisest kokkuleppest ettepaneku suhtes lihtsustada tehisintellekti käsitlevat õigusakti –tehisintellekti käsitlev koondõigusakt

Kuidas on komisjon lihtsustanud tehisintellekti käsitleva õigusakti rakendamist?

Lihtsustamise digipaketis esitati muudatusettepanekud, et lihtsustada tehisintellekti käsitleva õigusakti rakendamist ning tagada, et eeskirjad oleksid selged, lihtsad ja innovatsioonisõbralikud. See seadusandlik ettepanek (mis dubleeriti tehisintellekti käsitleva koondõigusaktiga) võeti vastu 19. novembril 2025, poliitiline kokkulepe saavutati 7. mail 2026 ja see jõustus 27. juulil 2026. Tehisintellekti käsitleva koondmääruse lõplik tekst.

Selle tulemusena on suure riskiga tehisintellektisüsteeme reguleerivate normide rakendamiseks kehtestatud selge ajakava:

  • Teatavates suure riskiga valdkondades (sealhulgas biomeetria, elutähtis taristu, haridus, tööhõive, ränne, varjupaik ja piirikontroll) kasutatavaid süsteeme käsitlevaid eeskirju kohaldatakse alates 2. detsembrist 2027.
  • Sellistesse toodetesse nagu liftid või mänguasjad integreeritud süsteemide suhtes kohaldatakse eeskirju alates 2. augustist 2028.

See tagab, et eeskirju kohaldatakse siis, kui ettevõtjatel on rakendamise hõlbustamiseks õiged toetusvahendid, näiteks standardid.

Need muudatused lisati ka tehisintellekti käsitlevasse õigusakti:

  • Keeld kasutada tehisintellektisüsteeme, mis loovad nõusolekuta ühemõttelist ja intiimset seksuaalset sisu või laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali, näiteks tehisintellekti n-ö alastirakendusi
  • Tugevdada tehisintellektiameti volitusi ja tsentraliseerida GPAI mudelitel põhinevate tehisintellektisüsteemide järelevalvet, vähendades juhtimise killustatust
  • Teatavaid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele kehtestatud lihtsustatud nõudeid, sealhulgas lihtsustatud tehnilise dokumentatsiooni nõudeid, laiendatakse väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele (VKEd ja väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad).
  • Rohkem novaatoreid saab juurdepääsu reguleeritud testimiskeskkondadele, sealhulgas ELi tasandi testimiskeskkonnale, et katsetada oma tehisintellektilahendusi tegelikes tingimustes
  • Tehisintellekti käsitleva õigusakti ja ELi tooteohutusalaste õigusaktide, eelkõige masinamääruse koostoimet selgitatakse, vältides valdkondlike ja tehisintellekti käsitlevate õigusnormide dubleerimist.

Kõik see täiendab tehisintellektiameti juba võetud meetmeid, et tagada selgus ettevõtjatele ja riiklikele ametiasutustele. Näiteks suuniste, tegevusjuhendite ja tehisintellekti käsitleva õigusakti kasutajatoe kaudu.

Last update

19 oktoober 2026