Transpordi digiteerimise põhitehnoloogiad

Programmi „Horisont 2020“ kaudu toetas EL arvukaid teadus- ja innovatsiooniprojekte, mille raames töötati välja ja katsetati uusi transpordilahendusi. See toetus on 2021.–2027. aasta pikaajalise eelarve rahastamisprogrammide raames endiselt pooleli, rõhuasetusega kasutuselevõtul.

Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus (CAM)

Automatiseeritud sõidukite kasutuselevõtu võimaldamiseksrakendab Euroopa Komisjon nende heakskiitmiseks õigusraamistiku. Tuginedes programmi „Horisont 2020“ raames saavutatud edule,eelkõige ühendatud, koostoimelise jaautomatiseeritud liikuvuse (CCAM)  valdkonnas, jätkab komisjon teadusuuringute ja innovatsiooni toetamist, et muuta Euroopa CAM-süsteemide ja -teenuste valdkonnas maailmas juhtpositsioonil olevaks.

Ühendatud, koostööl põhinev ja automatiseeritud liikuvus (CCAM) on programmi „Euroopa horisont“ partnerlus ja varasemate algatuste järeltulija. See on juba näidanud märkimisväärseid edusamme, mis näitavad automatiseeritud liikuvuse tehnoloogiate arengut. Kõnealusele partnerlusele eraldatakse 500 miljonit eurot innovatsiooni edendamiseks.

Koostoimelised intelligentsed transpordisüsteemid (C-ITS), mis võimaldavad vahetada teavet sõidukite vahel ning sõidukite ja maanteetaristu vahel, on CAMi kasutuselevõtuks üliolulised. Eeldatakse, et see parandab liiklusohutust, liikluse tõhusust ja mugavust. C-ITS-süsteemide kasutuselevõttu toetatakseaastatel 2021–2027 Euroopa ühendamise rahastu programmist.

© Autopilot">

Aastatel 2017–2020 toimunud projektis AUTOPILOTkeskenduti asjade interneti seadmete tegelikusliikluses kasutamise katsetamisele. AUTOPILOT avab tee isejuhtivate sõidukitega seotud uuenduslikele äriteenustele. Projekt, millesse investeeriti ligikaudu 20 miljonit eurot, tõi esile digitehnoloogia tähtsuse isejuhtivate sõidukite keskkonna paremaks mõistmiseks ja asjade interneti andurite täiendamiseks. Näiteks asjade interneti kasutamine võib ohutust parandada, kui tuvastatakse nägemisulatusest väljapoole jäävad takistused.

5G ühenduvus

5G on oluline tegur automatiseeritud sõidukite ja digiteeritud rongide jaoks. Selleks et valmistada ette 5G-koridoride kasutuselevõttu kogu Euroopas, viiakse eri asukohtades eri transpordiliikide jaoks läbi ambitsioonikaid piiriüleseid koridoride katseprojekte koos võimsuse jaotamise mehhanismi kasutamise juhtumitega. 2025. aastaks on ELi eesmärk tagada peamiste transporditeede katkematu 5G-ühendus kogu Euroopas. Sellest toetatakse eesmärgi saavutamist rahaliseltEuroopa ühendamise rahastu programmi ningtaaste- ja vastupidavusrahasturaames, keskendudes piiriülestele koridoridele ja riiklikele lõikudele (taaste- ja vastupidavusrahastu ning Euroopa ühendamise rahastu). Koos erainvesteeringute ja muude avaliku sektori rahastamisallikatega aitavad need saavutada 2030. aastaks 5G täieliku katvuse, et tagada turvaline ja ühendatud reisimine kogu Euroopas.

Keskendudes Bologna-Müncheni koridorile (600 km kolmes riigis), on programmi „Horisont 2020“rahastatud projekti 5G-CARMENeesmärk võimendada 5G uusimaid edusamme, et aidata autotööstusel pakkuda ohutumat, keskkonnahoidlikumat ja arukamat transporti, mille eesmärk on võimaldada isejuhtivaid autosid. Peamised uuendused keskenduvad autonoomselt hallatava hübriidvõrgu arendamisele, mis ühendab sõidukilt sõidukile (V2V) ja sõidukilt taristule (V2I) suunatud otsesuhtluse sõidukilt võrgule (V2N) suunatud kaugsuhtlusega, tuues kokku Euroopa juhtivad autotootjad, mobiilsideoperaatorid, telekommunikatsiooniteenuste osutajad, teedehaldajad ja uurimiskeskused.

© 5G-CARMEN">

Tehisintellekt

Tehisintellektil on transpordis lugematu arv rakendusi: automatiseeritud sõidukid, elektrisõidukite optimeeritud laadimine ja aku kasutamine, paremad marsruudid reisijatele ja kaubaveoks. Tehisintellekt toetab andmepõhiseid otsuseid transporditaristu ja -teenuste kavandamisel ning laadimisjaamade kasutuselevõtul, tagades, et need vastavad praegustele ja tulevastele nõudmistele. Generatiivne tehisintellekt võib neid rakendusi veelgi täiustada, luues uuenduslikke lahendusi ja parandades otsustusprotsesse (näiteks luues transpordistsenaariumide jaoks prognoosimudeleid ja simulatsioone). Tehisintellekti uute tööstuslike kasutusviiside edendamine on Euroopa Liidu prioriteet.

Tehisintellekti käsitlev õigusakt jõustus 1. augustil 2024. Selles liigitatakse tehisintellektisüsteemid erinevatesse riskitasemetesse, kusjuures suure riskiga süsteemide suhtes kohaldatakse rangeid nõudeid, et tagada ohutus ja läbipaistvus. Liikuvussektoris on suure riskiga tehisintellektisüsteemid näiteks autonoomsed juhtimistehnoloogiad ja tehisintellektil põhinevad liikluskorraldussüsteemid. See hõlmab süsteeme, mis täidavad ohutusfunktsioone mitmes liikuvusvaldkonnas, sealhulgas autod, tsiviillennundus ja mereohutusvarustus. Need süsteemid on kriitilise tähtsusega, kuna need mõjutavad otseselt avalikku julgeolekut ja peavad võimalike riskide maandamiseks järgima rangeid standardeid.

Tehisintellekti käsitlevat õigusakti täiendavad nendele sektoritele kohandatud erinõuded. Selleks et luua tugev raamistik tehisintellekti kasutuselevõtuks transpordis, rõhutatakse Euroopa tehisintellekti strateegiassektoripõhiste suuniste ja toetusmehhanismide väljatöötamist, et tagada tehisintellekti ohutu ja tõhus integreerimine kõigi liikuvusvormide puhul. Lisaks rahastab EL tehisintellektialaseid teadusuuringuid ja innovatsiooni selliste algatuste kaudu nagudigitaalse Euroopa programm (DIGITAL),mis hõlmab testimis- ja eksperimenteerimisrajatisi tehisintellektilahenduste väljatöötamiseks peaaegu reaalsetes tingimustes. Arukatele kogukondadele keskenduvad katse- ja eksperimendiraamistikud saavad kasu tehisintellekti edusammudest liikuvuses, tehisintellekti integreerimisest ühistransporti, linnaplaneerimisse ja taristu haldamisse.

Tehisintellekti arendamisetoetamiseks peab Euroopa kasutama ära andmete kasutamata potentsiaali. Euroopa jõupingutused andmetele juurdepääsu ja nende jagamise tõkete kõrvaldamiseks, eelkõige ühtse Euroopa liikuvusandmeruumi kasutuselevõtu kaudu, aitavad tugevdada Euroopa positsiooni tehisintellekti valdkonnas.

Tehisintellekt võib edendada ka kestlikke liikuvuslahendusi. Tehisintellektil põhinev ennetav hooldus võib ära hoida sõidukite rikkeid, pikendades transpordivahendite kasutusiga. Muude rakenduste hulgas võivad tehisintellektisüsteemid optimeerida elektrisõidukite ja ühistranspordi energiatarbimist, toetades ELi kestlikkuse eesmärke.

Pooljuhid

Nagu näitab pooljuhtide nappuse suur mõju sellistele tööstusharudele nagu autotootmine, on piisava suutlikkuse olemasolu elektroonika valdkonnas tarneahelate vastupanuvõime ning Euroopa suveräänsuse ja konkurentsivõime jaoks keskse tähtsusega.

Komisjon võttis Euroopa kiibimääruse paketi vastu 2022. aasta veebruaris. Selle eesmärk on tugevdada Euroopa pooljuhiökosüsteemi ja tegeleda nappusega. Sellega luuakse atraktiivne investeerimiskeskkond, tugevdatakse Euroopa tehnoloogilist juhtpositsiooni pooljuhtide väärtusahelas ja kaasatakse 2030. aastaks rohkem kui 43 miljardi euro väärtuses investeeringuid.

Kiipideühisettevõte toetab teadusuuringuid ja innovatsiooni, ühendades avaliku ja erasektori investeeringud, tuginedes oma eelkäija ECSELi saavutustele (vt näited allpool). Need investeeringud on suunatud ka töötlevale tööstusele, nagu transpordi- ja autotööstus, eelkõige autotööstuse avatud riistvaraplatvormi algatuse kaudu.

Avatud Euroopa tarkvarapõhine sõidukiplatvorm

Tarkvara mängib üha olulisemat rolli sõidukite käitamise haldamisel ja uute funktsioonide võimaldamisel. Üleminek tarkvarapõhistele sõidukitele tekitab probleeme Euroopa autotööstuse juhtpositsioonile ja konkurentsivõimele, mis seisab silmitsi uute võimsate ülemaailmsete konkurentidega ja tarkvaraarenduse probleemidega.

Komisjon on algatanud konkurentsieelse ELi-põhise koostöö sõidukitarkvara mitteeristavate elementide valdkonnas. Algatust toetab juhtimise töösuund, mis hõlmab suuri ELi autotööstusettevõtteid, ja kiipide ühisettevõtteraames tehtavad investeeringud. See võimaldab osalejatel saavutada suuremat tõhusust ja kiiremat turulejõudmise aega, tagades samal ajal võrdsed tingimused. See on tihedalt seotud autotööstuse avatud riistvaraplatvormi algatusega. Lisateabe saamiseks tutvuge vastava kontseptsioonidokumendiga.

Küberturvalisus

Suurem sõltuvus digitaalsetest taristutest ja liikuvusteenustest suurendab küberturvalisuse tähtsust. ELi võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi (küberturvalisuse direktiiv) eesmärk on saavutada ühise võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kõrge tase kogu ELi elutähtsas taristus. Läbivaadatud direktiivis, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (küberturvalisuse2.direktiiv), ja uues direktiiviskriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta käsitletakse nii kriitilise tähtsusega üksuste ja võrkude, sealhulgas transporditaristu küber- kui ka füüsilist vastupidavusvõimet. Digitaalse Euroopa programmiga (DIGITAL) toetatakse küberturvalisuse taristu kasutuselevõttu, tugevdatakse ELi küberturvalisuse tööstust ning edendatakse küberturvalisuse kasutuselevõttu ja ELi õigusaktide rakendamist.

Pilv- ja servtöötlus

Euroopa Komisjon toetab järgmise põlvkonna pilvetaristute ja-teenuste teadus- ja arendustegevustning ulatuslikku kasutuselevõttu kogu ELis, mis on peamine tegur liikuvuse digiteerimisel jaliikuvusandmete potentsiaali ärakasutamisel.   

Programmi „Digitaalne Euroopa“ (DIGITAL) raames võetakse kasutusele Euroopa pilv- ja servtöötlustaristute liit, mis toob kasu transpordisektorile, toetades usaldusväärseid liikuvusteenuseid ja andmevahetust autotootmise ökosüsteemis. Programmist „Euroopa horisont“ rahastatakse 150 miljoni euro suurust pilvandmetöötluse ja asjade interneti algatust, kusjuures EL rahastab eri programmide kaudu kuni 2 miljardi euro ulatuses pilvandmetöötlust ja liikmesriigid täiendavad neid investeeringuid. Mitmed käimasolevad projektid hõlmavad kasutusjuhtumeid, mis keskenduvad liikuvusele, näiteks jalakäijate automaatne avariipidurdus ja arukas logistika terminalides.

Investeerimistegevuse koordineerimiseks, strateegiliste partnerluste edendamiseks ja peamiste Euroopa tööstuses osalejate kaasamiseks loodi 2021. aasta juulis Euroopatööstusandmete, serva- ja pilvandmetöötluse liit, mis ühendab paljusid era- ja avaliku sektori sidusrühmi. See sillutab teedüleeuroopalist huvi pakkuvale tähtsale projektile järgmise põlvkonna pilvetaristu ja -teenuste valdkonnas. 

Digitehnoloogia kasutuselevõtu kiirendamine

Liikuvus- ja transpordiettevõtjate, eriti väiksemate ettevõtjatejaoks võib digiülemineku õnnestumine olla tõeline väljakutse. Programmi „Digitaalne Euroopa“ raames toetatavad Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused toimivad ühtsete kontaktpunktidena, toetades ettevõtjaid nende digiüleminekul. Nende eesmärk on pakkuda juurdepääsu tehnilistele eksperditeadmistele ja eksperimentidele, võimalust testida enne investeerimist ja innovatsiooniteenuseid, nagu finantsnõustamine, koolitus ja oskuste arendamine. Nad tegelevad ka keskkonnaküsimustega, nagu energiatarbimine ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine.

Digioskused

Kuna transpordis ja liikuvuses toimuvad märkimisväärsed muutused, muu hulgas tehnoloogiliste muutuste ja andmetele juurdepääsu tõttu, on vaja nii tööjõu ümberõpet kui ka oskuste täiendamist. EL on võtnud vastu eesmärgid, algatanud meetmed ja esitanud liikmesriikidele soovitused, et anda töötajatele vajalikud digioskused ja koolitada rohkem IKT-spetsialiste. Näiteks Euroopaühendamiserahastu programmialla kuuluva  Euroopa digioskuste ja töökohtade platvormi eesmärk on saada digioskuste ainulaadseks võrdluspunktiks, mis võimaldab kõigil eurooplastel meie ühiskonna ja majanduse digiüleminekust võimalikult palju kasu saada.