Transpordi digitaliseerimine – peamised tehnoloogiad

Programmi „Horisont 2020“ kaudu toetas EL paljusid teadus- ja innovatsiooniprojekte, töötades välja ja katsetades uusi transpordilahendusi. See toetus jätkub 2021.–2027. aasta pikaajalise eelarve rahastamisprogrammide raames, keskendudes kasutuselevõtule.

Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus (CAM)

Automatiseeritud sõidukite kasutuselevõtu võimaldamiseks rakendab Euroopa Komisjon õigusraamistikku nende heakskiitmiseks. Tuginedes programmi „Horisont 2020“ saavutustele, eelkõige ühendatud, koostööl põhineva ja automatiseeritud liikuvuse valdkonnas,jätkab komisjon teadusuuringute ja innovatsiooni toetamist, et muuta Euroopa ühendatud, koostööl põhineva ja automatiseeritud liikuvuse  süsteemide ja teenuste valdkonnas maailmas juhtivaks jõuks.

Ühendatud, koostööl põhinev ja automatiseeritud liikuvus on programmi „Euroopa horisont“ partnerlus ja varasemate algatuste järglane. See on juba näidanud märkimisväärseid edusamme automatiseeritud liikuvustehnoloogiate valdkonnas. Partnerlusele eraldatakse 500 miljonit eurot innovatsiooni edendamiseks.

Koostoimivad intelligentsed transpordisüsteemid (C-ITS), mis võimaldavad teabevahetust sõidukite vahel ning sõidukite ja maanteetaristu vahel, on kriitilise tähtsusega CAMi kasutuselevõtuks. Eeldatakse, et see parandab liiklusohutust, liiklustõhusust ja mugavust. C-ITS-süsteemide kasutuselevõtule antakse alates 2021.–2027. aastasttoetust Euroopa ühendamise rahastu programmist.

© Autopilot">

Projektis AUTOPILOT,mis kestis 2017.–2020. aastani, keskenduti asjade interneti seadmete kasutamise katsetamiseleautomatiseeritud sõidukijuhtimiseks tegelikes tingimustes. AUTOPILOT avab tee isejuhtivate sõidukitega seotud uuenduslikele kommertsteenustele. Projekt, millesse investeeriti ligikaudu 20 miljonit eurot, rõhutas digitehnoloogia tähtsust isejuhtivate sõidukite võimete parandamisel nende keskkonna paremaks mõistmiseks ja asjade interneti andurite täiendamisel. Näiteks võib asjade interneti kasutamine parandada ohutust, tuvastades nägemisulatusest kaugemale ulatuvaid takistusi.

5G ühenduvus

5G on automatiseeritud sõidukite ja digiteeritud rongide oluline võimaldaja. 5G-koridoride kasutuselevõtu ettevalmistamiseks kogu Euroopas viiakse eri transpordiliikide jaoks eri kohtades läbi ambitsioonikaid piiriüleste koridoride katseprojekte koos CAM-lahenduste kasutusjuhtumitega. 2025. aastaks on ELi eesmärk tagada peamiste transpordimarsruutide katkematu 5G-ühendus kogu Euroopas. Sellest toetatakse rahaliseltEuroopa ühendamise rahastu programmi ningtaaste-ja vastupidavusrahastu eesmärki,keskendudes piiriülestele koridoridele ja riiklikele lõikudele (taaste- ja vastupidavusrahastu ning Euroopa ühendamise rahastu). Koos erainvesteeringute ja muude avaliku sektori rahastamisallikatega aitavad need saavutada 2030. aastaks täieliku 5G katvuse, et tagada ohutu ja ühendatud reisimine kogu Euroopas.

Keskendudes Bologna-Müncheni koridorile (600 km kolmes riigis), on programmi „Horisont 2020“rahastatud projekti 5G-CARMENeesmärk võimendada 5G uusimaid edusamme, et aidata autotööstusel pakkuda ohutumat, keskkonnahoidlikumat ja arukamat transporti, mis on eesmärk võimaldada isejuhtivaid autosid. Peamised uuendused keskenduvad autonoomselt hallatava hübriidvõrgu arendamisele, mis ühendab sõidukitevahelise lähitoimeside (V2V) ja sõidukitevahelise taristu (V2I) ning sõidukite ja võrkude vahelise kaugside (V2N), tuues kokku Euroopa juhtivad autotootjad, mobiilsideoperaatorid, telekommunikatsioonimüüjad, teedehaldajad ja uurimiskeskused.

© 5G-CARMEN">

Tehisintellekt

Tehisintellektil ontranspordis lugematu arv rakendusi: automatiseeritud sõidukid, elektrisõidukite optimeeritud laadimine ja akukasutus, reisijate- ja kaubaveo täiustatud marsruudid. Tehisintellekt toetab andmepõhiseid otsuseid transporditaristu ja -teenuste kavandamisel ning laadimisjaamade kasutuselevõtul, tagades, et need vastavad praegustele ja tulevastele nõudmistele. Generatiivne tehisintellekt võib neid rakendusi veelgi täiustada, luues uuenduslikke lahendusi ja parandades otsustusprotsesse (näiteks luues prognoosimudeleid ja simulatsioone transpordistsenaariumide jaoks). Tehisintellekti uute tööstuslike kasutusviiside edendamine on Euroopa Liidu prioriteet.

Tehisintellektimäärus jõustus 1. augustil 2024. Selles liigitatakse tehisintellektisüsteemid erinevatesse riskitasemetesse, kusjuures suure riskiga süsteemide suhtes kohaldatakse rangeid nõudeid, et tagada ohutus ja läbipaistvus. Liikuvussektoris kuuluvad suure riskiga tehisintellektisüsteemide hulka näiteks autonoomsed juhtimistehnoloogiad ja tehisintellektil põhinevad liikluskorraldussüsteemid. See hõlmab süsteeme, mis täidavad ohutusfunktsioone mitmes liikuvusvaldkonnas, sealhulgas autodes, tsiviillennunduses ja mereohutusseadmetes. Need süsteemid on kriitilise tähtsusega, kuna need mõjutavad otseselt avalikku ohutust ja peavad võimalike riskide maandamiseks järgima rangeid standardeid.

Tehisintellekti käsitlevat õigusakti täiendavad nendele sektoritele kohandatud erinõuded. Selleks et luua tugev raamistik tehisintellekti kasutuselevõtuks transpordisektoris, rõhutatakse Euroopa tehisintellekti strateegiassektoripõhiste suuniste ja toetusmehhanismide väljatöötamist, et tagada tehisintellekti ohutu ja tõhus integreerimine kõigisse liikuvusvormidesse. Lisaks rahastab EL tehisintellektiga seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni selliste algatuste kaudu nagu digitaalse Euroopa programm (DIGITAL),mis hõlmab testimis- ja eksperimenteerimisrajatisi tehisintellektilahenduste väljatöötamiseks peaaegu tegelikes tingimustes. Arukatele kogukondadele keskenduvad TEFid saavad kasu tehisintellekti edusammudest liikuvuses, integreerides tehisintellekti ühistranspordisse, linnaplaneerimisse ja taristu haldamisse.

Tehisintellekti arendamise toetamiseks peab Euroopa ära kasutama andmete kasutamata potentsiaali. Euroopa jõupingutused andmetele juurdepääsu ja nende jagamise takistuste kõrvaldamiseks, eelkõige ühtse Euroopa liikuvusandmeruumi kasutuselevõtu kaudu, aitavad tugevdada Euroopa positsiooni tehisintellekti valdkonnas.

Tehisintellekt võib edendada ka kestlikke liikuvuslahendusi. Tehisintellekti toel tehtav prognoosiv hooldus võib ära hoida sõidukite rikkeid, pikendades transpordivahendite kasutusiga. Muude rakenduste hulgas võivad tehisintellektisüsteemid optimeerida elektrisõidukite ja ühistranspordi energiatarbimist, toetades ELi kestlikkuse eesmärke.

Pooljuhid

Nagu näitab pooljuhtide nappuse suur mõju sellistele tööstusharudele nagu autotootmine, on piisav suutlikkus elektroonika valdkonnas tarneahelate vastupanuvõime ning Euroopa suveräänsuse ja konkurentsivõime jaoks keskse tähtsusega.

Komisjon võttis 2022. aasta veebruaris vastu Euroopa kiibimääruse paketi. Selle eesmärk on tugevdada Euroopa pooljuhiökosüsteemi ja tegeleda nappusega. See loob atraktiivse investeerimiskeskkonna, tugevdab Euroopa tehnoloogilist juhtpositsiooni pooljuhtide väärtusahelas ja kaasab 2030. aastaks rohkem kui 43 miljardi euro ulatuses investeeringuid.

Kiipide ühisettevõte toetab teadusuuringuid ja innovatsiooni, koondades avaliku ja erasektori investeeringud, tuginedes oma eelkäija ECSELi saavutustele (vt näited allpool). Need investeeringud on suunatud ka kasutajatööstustele, nagu transpordi- ja autotööstus, eelkõige avatud autotööstuse riistvaraplatvormi algatuse kaudu.

Avatud Euroopa tarkvarapõhine sõidukiplatvorm

Tarkvara mängib üha olulisemat rolli sõidukite käitamise haldamisel ja uute funktsioonide võimaldamisel. Üleminek tarkvarapõhistele sõidukitele tekitab probleeme Euroopa autotööstuse juhtpositsioonile ja konkurentsivõimele, mis seisab silmitsi uute võimsate ülemaailmsete konkurentide ja tarkvaraarenduse probleemidega.

Komisjon on algatanud konkurentsieelse ELi juhitava koostöö sõidukitarkvara kogumi mitteeristavate elementide valdkonnas. Algatust toetab juhtimisalane töösuund, millesse on kaasatud suured ELi autotootjad, ning kiipide ühisettevõtteraames tehtavad investeeringud. See võimaldab osalejatel saavutada suuremat tõhusust ja kiiremat turulejõudmise aega, tagades samal ajal võrdsed tingimused. See on tihedalt kooskõlas algatusega, mis käsitleb avatud autotööstuse riistvaraplatvormi. Lisateave on teemakohases kontseptsioonidokumendis.

Küberturvalisus

Suurem sõltuvus digitaalsetest taristutest ja liikuvusteenustest suurendab küberturvalisuse tähtsust. ELi võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi (küberturvalisuse direktiiv) eesmärk on saavutada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kõrge tase kogu ELi elutähtsas taristus. Läbivaadatud direktiivis, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (küberturvalisuse2.direktiiv),ja uues direktiivis kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohtakäsitletakse nii kriitilise tähtsusega üksuste ja võrkude, sealhulgas transporditaristu küber- kui ka füüsilist vastupidavusvõimet. Digitaalse Euroopa programmiga (DIGITAL) toetatakse küberturvalisuse taristu kasutuselevõttu, tugevdatakse ELi küberturvalisuse tööstust ning edendatakse küberturvalisuse kasutuselevõttu ja ELi õigusaktide rakendamist.

Pilve- ja servtöötlus

Euroopa Komisjon toetab järgmise põlvkonna pilvetaristute ja-teenuste teadus- ja arendustegevustning ulatuslikku kasutuselevõttu kogu ELis, mis on peamine liikuvuse digitaliseerimise võimaldaja jaliikuvusandmetepotentsiaali vallandaja. 

Digitaalse Euroopa programmiga (DIGITAL) võetakse kasutusele Euroopa pilv- ja servtöötlustaristute föderatsioon, mis toob kasu transpordisektorile, toetades usaldusväärseid liikuvusteenuseid ja andmevahetust autotööstuse tootmise ökosüsteemis. Programmist „Euroopa horisont“ rahastatakse 150 miljoni euro suurust algatust, mis käsitleb pilvandmetöötlust taristust taristusse, kusjuures EL rahastab eri programmide kaudu pilvandmetöötlust kuni 2 miljardi euroga ja liikmesriigid täiendavad neid investeeringuid. Mitmed käimasolevad projektid hõlmavad liikuvusele keskenduvaid kasutusjuhtumeid, näiteks jalakäijate automaatne hädaseiskamine ja arukas logistika terminalijaamades.

Selleks et koordineerida investeerimispüüdlusi, edendada strateegilisi partnerlusi ja kaasata peamisi Euroopa tööstuses osalejaid, loodi 2021. aasta juulis Euroopa tööstusandmete, serva- ja pilvetehnoloogia liit,mis koondab paljusid era- ja avaliku sektori sidusrühmi. See sillutab teedjärgmise põlvkonna pilvetaristut ja -teenuseid käsitlevale üleeuroopalist huvi pakkuvale tähtsaleprojektile. 

Digitehnoloogia kasutuselevõtu kiirendamine

Liikuvus- ja transpordiettevõtetele, eriti väiksematele, võib digiülemineku õnnestumine olla tõeline väljakutse. Programmist „Digitaalne Euroopa“ toetatavad Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused toimivad ühtsete kontaktpunktidena, toetades ettevõtjaid nende digiüleminekul. Nende eesmärk on pakkuda juurdepääsu tehnilistele eksperditeadmistele ja eksperimentidele, võimalust katsetada enne investeerimist ning innovatsiooniteenuseid, nagu finantsnõustamine, koolitus ja oskuste arendamine. Nad tegelevad ka selliste keskkonnaküsimustega nagu energiatarbimine ja CO2-heite vähendamine.

Digioskused

Kuna transpordis ja liikuvuses toimuvad märkimisväärsed muutused, muu hulgas tehnoloogiliste muutuste ja andmetele juurdepääsu tõttu, on vaja nii tööjõu ümber- kui ka täiendusõpet. EL on võtnud vastu eesmärgid, käivitanud meetmed ja esitanud liikmesriikidele soovitused, et anda töötajatele vajalikud digioskused ja koolitada rohkem IKT-spetsialiste. Näiteks Euroopaühendamiserahastu programmialla kuuluva  Euroopa digioskuste ja töökohtade platvormi eesmärk on saada digioskuste ainulaadseks võrdluspunktiks, mis võimaldab kõigil eurooplastel meie ühiskonna ja majanduse digiüleminekut maksimaalselt ära kasutada.