Peamised tehnoloogiad transpordi digiteerimise edendamiseks

Programmi „Horisont 2020“ kaudu toetas EL arvukaid uuenduslikke teadus- ja innovatsiooniprojekte, arendades ja katsetades uusi transpordilahendusi. Toetus jätkub 2021.–2027. aasta pikaajalise eelarve rahastamisprogrammidega, rõhuasetusega kasutuselevõtul.

„Digitaaltehnoloogial on potentsiaal muuta meie liikumist põhjalikult, muutes meie liikuvuse arukamaks, tõhusamaks ja ka keskkonnahoidlikumaks.“

Transpordivolinik Adina Vălean

Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus (CAM)

Automatiseeritud sõidukite kasutuselevõtu võimaldamiseks rakendab Euroopa Komisjon nende heakskiitmiseks õigusraamistikku. Tuginedes programmi „Horisont 2020“ saavutustele (vt näide allpool), toetab komisjon teadusuuringuid ja innovatsiooni, et muuta Euroopa CAM-süsteemide ja -teenuste valdkonnas maailmas liidriks. Programmi „Euroopa horisont“ partnerlusele „Ühendatud, kooperatiivne ja automatiseeritud liikuvus“ eraldatakse 500 miljonit eurot.

Koostööl põhinevad intelligentsed transpordisüsteemid (C-ITS), mis võimaldavad vahetada teavet sõidukite vahel ning sõidukite ja maanteetaristu vahel, on CAMi kasutuselevõtuks otsustava tähtsusega. Need peaksid parandama liiklusohutust, liiklustõhusust ja mugavust. C-ITSi kasutuselevõttu toetatakse Euroopa ühendamise rahastu programmist aastatel 2021–202.

Projekt AUTOPILOT, mis kestis aastatel 2017–2020, keskendus asjade interneti seadmete kasutamise katsetamisele automatiseeritud sõiduks tegelikes tingimustes. Autopiloot avab tee uuenduslikele kommertsteenustele, mis on seotud isejuhtivate sõidukitega. Ligikaudu 20 miljoni euro suuruse investeeringuga tõsteti projektis esile digitehnoloogia tähtsust isejuhtivate sõidukite suutlikkuse parandamisel nende keskkonna paremaks mõistmiseks ja asjade interneti andurite täiendamiseks. Näiteks võib asjade interneti kasutamine parandada ohutust, avastades takistusi väljaspool silmapiiri.

5G ühenduvus

5G on oluline automatiseeritud sõidukite ja digiteeritud rongide võimaldaja. Et valmistada ette 5G -koridoride kasutuselevõttu kogu Euroopas, viiakse eri asukohtades läbi ambitsioonikaid piiriüleseid koridorikatseprojekte koos CAM-i kasutusjuhtumitega eri transpordiliikide jaoks.

2025. aastaks on ELi eesmärk tagada 5G-võrkude katkematu hõlmatus peamistel transporditeedel kogu Euroopas. Seda eesmärki toetatakse rahaliselt Euroopa ühendamise rahastu programmist ning taaste- ja vastupidavusrahastust, keskendudes piiriülestele koridoridele ja riiklikele lõikudele (taaste- ja vastupidavusrahastu ning Euroopa ühendamise rahastu). Koos erainvesteeringute ja muude avaliku sektori rahastamisallikatega aitavad need saavutada 2030. aastaks täieliku 5G katvuse, et tagada ohutu ja ühendatud reisimine kogu Euroopas.

Keskendudes Bologna-Müncheni koridorile (600 km üle kolme riigi), on programmi „Horisont 2020“rahastatud projekti 5G -CARMEN eesmärk võimendada 5G uusimaid edusamme, et aidata autotööstusel tagada ohutum, keskkonnahoidlikum ja arukam transport, mis on eesmärk võimaldada isesõitvaid autosid. Peamised uuendused on suunatud autonoomselt hallatava hübriidvõrgu arendamisele, mis ühendab lähitoimeliste sõidukitevahelise otseside (V2V) ja sõiduki ja infrastruktuuri vahelise (V2I) sidesüsteemi kaugsidevahenditega sõidukite ja võrkude vahel, tuues kokku juhtivad Euroopa autotootjad, mobiilsideoperaatorid, telekommunikatsiooniettevõtjad, teehaldajad ja uurimiskeskused.

Tehisintellekt

Tehisintellektil on lugematu arv transpordirakendusi: automatiseeritud sõidukid, elektrisõidukite optimeeritud laadimine ja akukasutus, reisijate ja kaubaveo täiustatud marsruut, toetus planeerimisele või transporditaristule ja -teenustele ning laadimisjaamade kasutuselevõtt.

2021. aasta aprillis tegi komisjon ettepaneku tehisintellekti käsitleva õigusakti kohta, milles määratakse kindlaks suure riskiga tehisintellektisüsteemid ja kehtestatakse nõuetele vastavuse nõuded. See hõlmab süsteeme, mis täidavad ohutusfunktsioone mitmes liikuvusvaldkonnas, sealhulgas autodes, tsiviillennunduses ja laevavarustuses. Seadust täiendatakse nende valdkondade erinõuetega.

ELi vahenditest on toetatud ja toetatakse mitmeid transpordivaldkonnas tehisintellekti rakendavaid teadus- ja innovatsiooniprojekte. DIGITAL, Testing and Experimentation Facilities (TEF) võimaldab uurida uudseid tehisintellektipõhiseid lahendusi reaalsetes keskkondades. Sellega seoses võiks arukate kogukondade TEFist kasu saada liikuvusega seotud lahendustest.

Pooljuhid

Nagu näitab pooljuhtide nappuse suur mõju sellistele tööstusharudele nagu autotööstus, on piisava suutlikkuse omamine elektroonika valdkonnas tarneahelate vastupidavuse ning Euroopa suveräänsuse ja konkurentsivõime jaoks keskse tähtsusega.

Komisjon võttis Euroopa kiibimääruse paketi vastu 2022. aasta veebruaris. Selle eesmärk on tugevdada Euroopa pooljuhtide ökosüsteemi ja tegeleda nappusega. Sellega luuakse atraktiivne investeerimiskeskkond, tugevdatakse Euroopa tehnoloogilist juhtpositsiooni pooljuhtide väärtusahelas ja mobiliseeritakse 2030. aastaks rohkem kui 43 miljardi euro ulatuses investeeringuid.

Protsessorite ja pooljuhttehnoloogia tööstusliit ning võimalik oluline üleeuroopalist huvi pakkuv mikroelektroonika ja ühenduvuse projekt aitavad ühendada ELi jõude.

Kiipide ühisettevõte toetab teadusuuringuid ja innovatsiooni, ühendades avaliku ja erasektori investeeringud, tuginedes oma eelkäija ECSELi saavutustele (vt näiteid allpool). Need investeeringud on suunatud ka töötlevatele tööstusharudele, nagu transpordi- ja autotööstus, eelkõige autotööstuse avatud riistvaraplatvormi käsitleva algatuse kaudu.

Ühisettevõtte ECSEL raames rahastatud projektide näited

Autodrive, mille koguinvesteering oli 68 miljonit eurot, arendas välja täiustatud tõrketeadlikud, tõrkekindlad ja tõrkekindlad elektroonilised komponendid, süsteemid ja arhitektuurid kõrg- ja täisautomaatseks juhtimiseks. See aitas muuta tulevase liikuvuse turvalisemaks, tõhusamaks, taskukohasemaks ja lõppkasutajatele vastuvõetavaks. Tulemuste hulka kuuluvad täielikult kokkupandud sõiduki prototüübid, automatiseeritud buss, täiustatud teeskannimine, uued aktiivsed ohutusfunktsioonid ning panus automatiseeritud juhtimissüsteemide standardimisse ja sertifitseerimisse.

 

Avatud Euroopa tarkvarapõhine sõidukiplatvorm

Tarkvaral on üha olulisem roll sõidukite käitamisel ja uute funktsioonide võimaldamisel. Üleminek tarkvaraga määratletud sõidukitele tekitab probleeme Euroopa autotööstuse juhtpositsioonile ja konkurentsivõimele, mis seisab silmitsi uute võimsate ülemaailmsete konkurentide ja tarkvaraarenduse probleemidega.

Komisjon on algatanud konkurentsieelse ELi-põhise koostöö sõidukitarkvara virna mitteeristavate elementide osas. Seda algatust toetavad juhtimisalane töösuund, mis hõlmab suuri ELi autotootjaid, ning peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte raames tehtavad investeeringud. See võimaldab osalejatel saavutada suuremat tõhusust ja kiiremat turulejõudmise aega, tagades samal ajal võrdsed tingimused. See on tihedalt kooskõlas autotööstuse avatud riistvaraplatvormi käsitleva algatusega. Lisateabe saamiseks vaadake spetsiaalset kontseptsioonidokumenti.

Küberturvalisus

Suurem sõltuvus digitaristutest ja liikuvusteenustest suurendab küberturvalisuse tähtsust. ELi võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi (võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiiv) eesmärk on saavutada kogu ELi elutähtsas taristus ühtne võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kõrge tase.

Läbivaadatud direktiivis, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (NIS 2), ja uues direktiivis kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta käsitletakse kriitilise tähtsusega üksuste ja võrkude, sealhulgas transporditaristu küber- ja füüsilist vastupidavust. Digivaldkond toetab küberturvalisuse taristu kasutuselevõttu, tugevdab ELi küberturvalisuse tööstust ning edendab küberturvalisuse kasutuselevõttu ja ELi õigusaktide rakendamist.

Digitehnoloogia kasutuselevõtu kiirendamine

Liikuvus- ja transpordiettevõtetele, eriti väiksematele, võib nende digiüleminek olla tõeline väljakutse. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, mida toetatakse algatuse „DIGITAL“ raames, toimivad ühtsete kontaktpunktidena, toetades ettevõtteid nende digiteerimisel. Nende eesmärk on pakkuda juurdepääsu tehnilistele eksperditeadmistele ja eksperimentidele, võimalusele „testida enne investeerimist“ ja innovatsiooniteenustele, nagu finantsnõustamine, koolitus ja oskuste arendamine. Nad tegelevad ka selliste keskkonnaküsimustega nagu energiatarbimine ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine.

Digioskused

Kuna transport ja liikuvus muutuvad oluliselt, muu hulgas tehnoloogilise ümberkujundamise ja andmetele juurdepääsu tõttu, on vaja nii tööjõu ümberõpet kui ka täiendusõpet. EL on vastu võtnud eesmärgid, käivitanud meetmed ja esitanud soovitused liikmesriikidele, et anda töötajatele vajalikud digioskused ja koolitada rohkem IKT spetsialiste. Näiteks Euroopa ühendamise rahastu raames loodud Euroopa digioskuste ja töökohtade platvormi eesmärk on saada digioskuste ainulaadseks võrdluspunktiks, mis võimaldab kõigil eurooplastel meie ühiskonna ja majanduse digiüleminekut maksimaalselt ära kasutada.