Meedia mitmekesisuse seire

Meedia mitmekesisuse seiret on kohandatud ja ajakohastatud, et võtta arvesse seda, kuidas digiarengud mõjutavad meedia mitmekesisust kogu Euroopas. Meedia mitmekesisuse seire on peamine teabeallikas meediavabaduse seisukohast seoses eelseisva esimese õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruandega, mis on kavas avaldada 2020. aasta septembris.

Meedia mitmekesisuse seire

Meedia mitmekesisuse seire raames hinnatakse meedia mitmekesisusega seotud riske, tuginedes 25 põhinäitajale neljas eri valdkonnas:

1. põhikaitse
2. turu mitmekesisus
3. poliitiline sõltumatus
4. sotsiaalne kaasatus.

Näitajad käsitlevad õiguslikke, majanduslikke ja sotsiaalpoliitilisi küsimusi. Monitor hõlmab nii avalikku teenistust, kommerts- kui ka kogukonnameediat;

Meedia mitmekesisuse seire on diagnostiline vahend, mille eesmärk on anda laialdane ülevaade ohtudest meedia mitmekesisusele liikmesriigis. Hindamised viiakse läbi sõltumatult ja läbipaistvalt, konsulteerides iga riigi meediaekspertidega.

Meedia mitmekesisuse seires tunnistatakse, et eri meedialiikide suhtes, olgu need siis ringhäälingu-, trüki- või digitaalmeedia, võivad kehtida eri poliitikasuunad ja regulatiivsed lähenemisviisid. Pärast ajakohastamist 2018. aastal vaadeldakse ka digiplatvormide mõju. 

Meedia mitmekesisuse seire digiajastul – MPM2021

2019. aastal eraldas Euroopa Parlament 1 000 000 euro suuruse eelarve, mille eesmärk on programmi „MPM 2020“ peenhäälestamine ja selle jätkuva rakendamise tagamine.  Euroopa Komisjon andis toetust Euroopa Ülikool-Instituudi meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskusele (CMPF). Uus toetus algas 1. märtsil 2020.

Meedia mitmekesisuse seire digiajastul – MPM2020

Euroopa Parlament eraldas 2018. aastal 750 000 euro suuruse eelarve. Selle eelarve eesmärk oli kohandada meedia mitmekesisuse seiret digikeskkonnaga ja tagada selle rakendamine.  Selleks andis Euroopa Komisjon toetust Euroopa Ülikool-Instituudi meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskusele (CMPF).

2019. aastal viis CMPF läbi uuringu näitajate kohta, mida on vaja, et hinnata riske teabe mitmekesisusele digiajastul. Hiljem rakendas ta seda 2020. aasta seireprogrammis kõigis ELi liikmesriikides ja kahes kandidaatriigis, hõlmates aastaid 2018 ja 2019. Juurdepääs MPM2020 tulemustele.

Taustteave

Algne uuring

Meedia mitmekesisuse seire põhineb 2009. aasta esialgsel uuringul, mille viis läbi kolmest akadeemilisest instituudist koosnev rühm: ICRI, Katholieke Universiteit Leuven; CMCS (Kesk-Euroopa Ülikool) ja MMTC (Jönköping International Business School) koostöös Ernst & Young Belgiumiga. Uuringuga töötati välja seirevahend meedia mitmekesisust ohustavate riskide hindamiseks ELi liikmesriikides, tuginedes stabiilsetele näitajatele.

Turu seiremehhanismi lihtsustamine ja katsetamine – 1. etapp

• 2013. aastal eraldas Euroopa Parlament 500 000 euro suuruse eelarve seiremehhanismi lihtsustamiseks ja katseliseks rakendamiseks;
• Seejärel andis Euroopa Komisjon katseprojekti rakendamiseks toetust Euroopa Ülikool-Instituudi meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskusele (CMPF);
• Meetme esimene aasta jagati kaheks tegevussuunaks, millest üks keskendus lihtsustamisele, teine üheksa liikmesriigi (Belgia, Bulgaaria, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Kreeka, Ungari, Itaalia ja Ühendkuningriik) testimisele;
• CMPF  valis need üheksa riiki järgmiste kriteeriumide alusel:
  • meedia ja poliitiliste süsteemide tüpoloogia;
  • geograafilised kriteeriumid;
  • meediaturu suurus (sealhulgas elanikkond ja territoorium);
  • olemasolevad poliitilised hinnangud meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse taseme kohta.
• Esimese etapi lõpparuanne avaldati 2015. aasta jaanuaris.

Turu seiremehhanismi lihtsustamine ja katsetamine – 2. etapp

• 2014. aastal eraldas Euroopa Parlament katsetamise jätkamiseks veel 500 000 euro suuruse eelarve, mis täiendab eelmist.
• Projekti teises etapis, mis algas 2014. aasta novembris, hindas CMPF näitajate elujõulisust ja asjakohasust. Katsetati neid 19 ELi riigis, mida esimeses katseetapis ei käsitletud (Austria, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome ja Tšehhi Vabariik).
• Tulemused on kättesaadavad.

MPM – 3. etapp

2016. aastal eraldati 500 000 eurot, et jätkata meedia mitmekesisust ohustavate riskide hindamist. See anti välja ettevalmistava meetme raames, mida toetas Euroopa Parlament. 

Kolmandas etapis, mille viis läbi ka CMPF, hindasid projekti teadlased riske kõigis ELi liikmesriikides ja kahes kandidaatriigis: Türgi ja Montenegro. Selle vooru tulemused on kättesaadavad.

MPM – 4. etapp

Euroopa Ülikool-Instituudi meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskus (CMPF) rakendas 2017. aastal meedia mitmekesisuse seiret kõigis ELi liikmesriikides, samuti Serbias ja endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis (praegu Põhja-Makedoonia).

Selleks on eraldatud 350 000 euro suurune eelarve ettevalmistavaks tegevuseks, mida toetab Euroopa Parlament. 2017. aasta tulemused avaldati 2018. aastal.