Tehisintellekti käsitlev kooskõlastatud kava

Tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava eesmärk on kiirendada investeeringuid tehisintellekti, rakendada tehisintellekti strateegiaid ja programme ning ühtlustada tehisintellektipoliitikat, et vältida killustatust Euroopas.

Tehisintellektikäsitlev kooskõlastatud kava avaldati 2018. aastal. See on komisjoni, ELi liikmesriikide, Norra ja Šveitsi ühine kohustus maksimeerida Euroopa üleilmse konkurentsivõime potentsiaali. Esialgses kavas määrati kindlaks meetmed ja rahastamisvahendid tehisintellekti kasutuselevõtuks ja arendamiseks eri sektorites. Samal ajal julgustati liikmesriike töötama välja oma riiklikud strateegiad.

Kava viimane ajakohastatud versioon avaldati 2021. aastal. See näitab Euroopa pühendumust ülemaailmse juhtpositsiooni loomisele usaldusväärse tehisintellekti valdkonnas. 2021. aasta kava on tihedalt kooskõlas ka komisjoni digi- ja roheprioriteetideganing Euroopa reageerimisega COVID-19 pandeemiale.

2021. aasta kooskõlastatud kava eesmärk on muuta strateegia tegudeks, innustades:

• kiirendada investeeringuid tehisintellekti tehnoloogiatesse, et edendada vastupidavat majanduslikku ja sotsiaalset taastumist, mida toetab uute digilahenduste kasutuselevõtt
• täielikult ja viivitamata rakendama tehisintellekti strateegiaid ja programme, tagamaks, et EL maksimeerib varajase kasutuselevõtu eelised.
• viia tehisintellektipoliitika kooskõlla, et kõrvaldada killustatus ja lahendada üleilmseid probleeme.

Sellesaavutamiseks kehtestatakse ajakohastatud kavas neli peamist poliitikaeesmärkide kogumit, mida toetavad konkreetsed meetmed. Selles osutatakse ka võimalikule rahastamismehhanismile ja kehtestatakse ajakava, et:

• luua soodsad tingimused tehisintellekti arendamiseks ja kasutuselevõtuks ELis
• muuta EL kohaks, kus tipptase laborist turule jõudsalt areneb
• tagada, et tehisintellekti tehnoloogiad töötaksid inimeste heaks
• saavutada strateegiline juhtpositsioon suure mõjuga sektorites

2024. aasta teatis idufirmade ja innovatsiooni edendamise kohta usaldusväärse tehisintellekti valdkonnas tugineb nii 2018. kui ka 2021. aasta tehisintellekti käsitlevatele kooskõlastatud tegevuskavadele. See näitab poliitilist nihet Generatiivse tehisintellekti suunas, et reageerida uusimatele tehnoloogilistele arengutele. Samuti sisaldab tehisintellekti käsitlev õigusaktsätteid geneetilise tehisintellekti kohta. Need normid täiendavad komisjoni 2021. aasta algset ettepanekut,mille eesmärk oli luua usaldusväärne tehisintellekti ökosüsteem nii praegu kui ka tulevikus.

2024. aasta teatises tehakse järgmised ettepanekud:

• strateegiline investeerimisraamistik, et võimendada ELi varasid, näiteks superandmetöötlustaristut, et edendada uuenduslikku Euroopa tehisintellekti ökosüsteemi.
• idufirmade, novaatorite ja tööstuskasutajate koostöö, mille eesmärk on meelitada ELi investeeringuid ja pakkuda juurdepääsu peamistele tehisintellekti komponentidele, nagu andmed, andmetöötlusvõimsus, algoritmid ja talendid.
• meetmed ja investeeringud, millega toetatakse idufirmasid ja tööstust Euroopas, et saada usaldusväärsete kõrgtehnoloogiliste tehisintellektimudelite, -süsteemide ja -rakenduste valdkonnas ülemaailmseks liidriks.
• meetmepakett (GenAI4EU raames), et toetada Euroopa idufirmasid ja VKEsid usaldusväärse tehisintellekti arendamisel, mis järgib ELi väärtusi ja eeskirju, sealhulgas eraelu puutumatuse ja andmekaitse eeskirju.

Investeeringud

Komisjon tegi ettepaneku investeerida programmidest „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ tehisintellekti vähemalt 1 miljard eurot aastas, mis saavutati 2021. ja 2022. aastaks. Tehisintellekti ELi-poolse rahastamise eesmärk on kaasata ja konsolideerida investeeringuid, edendades liikmesriikidevahelist koostööd, et maksimeerida selle mõju.

Taaste-ja vastupidavusrahastu  annab enneolematu võimaluse tehisintellekti ajakohastada ja sellesse investeerida. Selle kaudu võib EL saada ülemaailmseks liidriks inimkesksete, usaldusväärsete, turvaliste ja kestlike tehisintellektitehnoloogiate arendamisel ja kasutuselevõtul. 2023. aasta septembriksoli ta tehisintellekti investeerinud juba 4,4 miljardit eurot. Lisateavet leiab aruandest „Mapping EU level funding instruments to Digital Decade targets“ (ELi tasandi rahastamisvahendite kaardistamine digikümnendi eesmärkide saavutamiseks).

Kavades kirjeldatud meetmeid on aktiivselt rakendanud nii komisjon kui ka liikmesriigid ning edusamme on tehtud kõigis peatükkides. Eelkõige edendab EL kriitilise tähtsusega andmetöötlusvõimsust mitme eduka meetme kaudu:

1. Kiibimäärusega  luuakse õiguslik alus pooljuhtide tööstuse vastupanuvõime suurendamiseks.
2. Kiipide ühisettevõte (edaspidi „kiipide ühisettevõte“) kiirendab pooljuhitehnoloogiate kasutuselevõttu Euroopas.
3. Ühisettevõte EuroHPC arendab kõrgtasemel andmetöötlussuutlikkust, mis on kättesaadav Euroopa VKEdele.
4. Testimis- ja eksperimenteerimisrajatised toetavad tehisintellekti tehnoloogia arendamist servatehisintellekti komponentide ja süsteemide jaoks.
5. Üleeuroopalist huvi pakkuvatetähtsate projektidega edendatakse liikmesriikide koostööd tipptasemel mikroelektroonika ja kommunikatsiooniprojektide valdkonnas.

Üheskoos loovad need algatused sünergilise ökosüsteemi mikroelektroonika ja andmetöötlusvõimsuse edendamiseks Euroopas. Komisjon jälgib ja hindab ka nende meetmete edenemist ning esitab 2024. aastal koostöös liikmesriikidega järelevalve kohta aruande.

Taustteave

Liikmesriigid ja komisjon on teinud tihedat koostööd ja kohtunud korrapäraselt, et töötada välja eri kavade kohased meetmed. Nad tegid edusamme kõigis kava valdkondades, sealhulgas tegid ettepaneku andmestrateegia kohta, toetasid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning lõid tingimused tipptasemel teadus- ja arendustegevuseks ning tehisintellekti kasutuselevõtuksEuroopas.

Üldiselt kinnitasid rakendamise esimesed kaks aastat, et ühismeetmed ning liikmesriikide ja komisjoni vaheline struktureeritud koostöö on keskse tähtsusega ELi ülemaailmse konkurentsivõime ja juhtpositsiooni jaoks tehisintellekti arendamisel ja kasutuselevõtul. Enamik liikmesriike on vastu võtnud riiklikud tehisintellekti strateegiad ja hakanud neid rakendama. Investeeringud tehisintellekti on suurenenud ja EL suutis mobiliseerida kriitilise tähtsusega ressursse nende protsesside toetamiseks.