Projekt „Euroopa videomängude ühiskonna väärtuse mõistmine“ annab ülevaate videomängude paljudest majanduslikest, kultuurilistest, rahalistest ja sotsiaalsetest mõjudest meie ühiskonnale ning sellest, kuidas see tööstus mõjutab mitmeid poliitikavaldkondi.
Euroopa Parlament algatas katseprojektina 2022. aasta jaanuaris projekti European Video Games Society, mida viivad 2022. aasta jooksul ellu ECORYS Europe’i juhitavad konsortsiumid. Projekti eesmärk on aidata Euroopa Komisjonil paremini mõista videomängude sektorit, selle mõju mitmesugustele poliitikavaldkondadele ning seda, kuidas EL saaks täita sihipärast ja aktiivset rolli sektori arengu toetamisel konkreetsete poliitiliste lähenemisviiside ja eesmärkide kaudu.
Sektoriga peetavate teadusuuringute ja dialoogide kaudu püütakse projektiga teha kindlaks mitu poliitikavalikut, mida ELi tasandil ellu viia, et toetada ja säilitada sektori kasvu tulevikus. Katseprojekti tulemused kajastavad ainult autorite seisukohti ja Euroopa Komisjon ei taga uuringus sisalduvate andmete täpsust.
Miks uurida Euroopa videomängude ühiskonda?
Videomängudel on Euroopa ühiskonnas oluline roll mitte ainult kultuuri- ja majandussektorina, vaid ka inimeste igapäevaelu märkimisväärse osana. ELi arvele langeb kolmandik ülemaailmse videomängude turu üldisest turuväärtusest ning ELi majanduskasv on võrreldes teiste majandussektoritega kiire. EL, kus asuvad mõned suurimad ja tuntud mängude kirjastajad ja mängustuudiod, toodab silmapaistvaid videomänge, mis mõjutavad kultuurimaastikku kogu maailmas.
Mida projektiga soovitakse saavutada?
Projektil on kaks peamist eesmärki. Esimene on süvendada arusaamist videomängude sektorist, et teha kindlaks tulevased poliitikavalikud; teine eesmärk on luua ELi videomängutööstuses osalejate ja ekspertide võrgustik ja seda toetada, et hõlbustada tulevast teabevahetust ja toetada selle kasvu.
Projekti raames analüüsitakse videomängude mitut põhimõõdet:
- ELi videomängutööstuse ökosüsteemi põhiomadused;
- peamised ELis asuvad mängude loojad ja videomängude ettevõtted;
- videomängude ja videomängude tööstuse kultuuriline, majanduslik ja sotsiaalne mõju ELis;
- ELi videomängusektori praegune regulatiivne kontekst ja poliitiline tegevuskava (poliitikavaldkondade kaupa) ELi ja liikmesriikide tasandil;
- peamised ELi ja liikmesriikide tasandil kättesaadavad toetusvahendid ELi videomängusektori jaoks;
- ELi hasartmänguturu peamised suundumused ja kuidas saab EL sektorit toetada;
- Kogu ELi hõlmava asjakohaste osalejate ja ekspertide võrgustiku edendamine ja toetamine videomängutööstusega seotud valdkondades.
Millised on peamised väljundid?
12 seminari struktureeritud dialoogi vormis Euroopa videomängude ökosüsteemi peamiste osalejate ja sidusrühmade vahel.
- töötuba: Euroopa videomängude ühiskonna väärtus
- töötuba: Videomängude tööstuse väljakutsed ja võimalused
- seminar: Haridus-, teadus- ja oskuste vajadus mängutööstuses
- seminar: Mängud kui kultuuriline ja kunstiline väljendus
- seminar: Videomängude õigusraamistik
- seminar: Tervis, heaolu ja mängud
- Seminar 7: Videomängude tööstuse keskkonnasäästlikumaks muutmine: Võitnud lahendused keskkonnale
- seminar: Mängureeglid – õigusraamistiku jõustamine videomängude tööstuses
- seminar: Kasvava turu toetamine – rahastamine ja investeeringud videomängude sektoris
- seminar: Videomängude sektori turusuundumused: täna ja homme
- Kuni kuus konverentsi tööstuse üritustel.
- Neli turuhindamisaruannet, milles käsitletakse videomängude majanduslikku, finantsilist, õiguslikku, hariduslikku ja kultuurilist aspekti ELis ning mis põhinevad dokumentide analüüsil, uuringutel ja intervjuudel.
- Lõppuuring, mis hõlmab videomängude majandusliku, tööhõivealase, regulatiivse, kultuurilise ja sotsiaalse mõõtme analüüsi koos poliitiliste ettepanekutega, et suunata poliitika kujundamist Euroopa ja liikmesriikide tasandil.
Seotud sisu ja muud asjakohased algatused
Programmi „Loov Euroopa“ MEDIA tegevussuunaga toetatakse Euroopa filmi- ja muud audiovisuaaltööstust, sealhulgas sihtotstarbelist toetust videomängude sektorile.
Seotud sisu
Üldpilt