Soome ametiasutused pooldavad konkurentsipõhist kiudoptilise võrgu kasutuselevõttu, mida toetatakse riiklikest vahenditest alateenindatud piirkondade jaoks ja kohalike omavalitsuste nõustamiseks selle kohta, kuidas lairibavõrke kasutusele võtta.
Kokkuvõte lairibaühenduse arengust Soomes
Soome toetab kiudoptiliste võrkude ehitamist piirkondades, kus puuduvad äristiimulid kiirete võrkude ehitamiseks. 2018. aasta digitaristu strateegiaga toetatakse Euroopa gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärke, määratakse kindlaks digitaristu arendamise eesmärgid Soomes 2025. aastaks ja nende eesmärkide saavutamise meetodid. Soome digikompass kajastab ELi digikompassis seatud eesmärke.
Riiklik lairibaühenduse strateegia ja poliitika
Soome valitsus otsustab konkurentsipõhise kiudoptilise võrgu kasutuselevõtu kasuks, pöörates erilist tähelepanu alateenindatud piirkondadele ja nende abistamisele (riiklike vahendite kaudu). Eelkõige viimase puhul nõustavad Soome ametiasutused kohalikke omavalitsusi selles, kuidas luua lairibaühenduse kasutuselevõtuga tegelevaid üksusi, näiteks mitme omavalitsuse ühisettevõtte kaudu või koostöös eraoperaatoritega. Investeeringute osas oodatakse rahastamist riigilt ja omavalitsustelt. 2018. aasta oktoobris avaldati digitaristu strateegia. Soome digikompass järgib ELi digikompassis seatud eesmärke ning riiklikke eesmärke ja teemasid.
Vastutavad asutused
- Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium (Liikenne-ja viestintäministeriö) vastutab kommunikatsiooni- ja lairibapoliitika, sealhulgas õigusaktide, suuniste ja haldussektori järelevalve eest.
- Soome transpordi- ja kommunikatsiooniamet (Liikenne- ja viestintävirasto, Traficom) on litsentsi-, registreerimis- ja heakskiitmisküsimustega tegelev asutus. See tagab juurdepääsu kvaliteetsetele ja turvalistele sideühendustele ja -teenustele.
- Põllumajandus- ja metsandusministeerium on Mandri-Soome maaelu arengu programmi korraldusasutus ning vastutab maaelu arengu programmist rahastatavate lairibaprojektide eest.
- Maaelu arengu programmist rahastatavate lairibaprojektide rakendamise ja järelevalve eest vastutab Soome Toiduamet.
- Riiklikult toetatavate lairibaprojektide rakendamisse on kaasatud ka piirkondlikud nõukogud, majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus ning kohalikud omavalitsused.
Lairibaühenduse arendamise peamised eesmärgid ja meetmed
Transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi 2018. aasta oktoobris avaldatud digitaristu strateegias määratakse kindlaks Soome digitaristu arendamise eesmärgid 2025. aastaks ja selle eesmärgi saavutamise meetodid. 2025. aastaks peaks kõigil kodumajapidamistel olema juurdepääs vähemalt 100 Mbit/s ühendusele. Peaks olema võimalik suurendada ühenduse kiirust 1 Gbps. Optiliste kiudoptiliste võrkude kulutõhusat ehitamist hõlbustab telekommunikatsioonikaablite paigaldamist käsitleva määruse ühtlustamine. Kaablite paigaldamisega seotud loamenetlus töötatakse välja seoses liiklusseaduse koostamisega.
Soome digikompassiga rakendatakse ELi digikompassis seatud eesmärke, kuid see hõlmab ka riiklikke eesmärke ja teemasid, mis täiendavad ELi kompassi. Soome kompass keerleb nelja põhipunkti ümber: oskused, turvalised ja kestlikud digitaristud, ettevõtete digiüleminek ja avalike teenuste digitaliseerimine.
Alates 2021. aasta oktoobrist kehtestati universaalteenuse lairibaühenduse kiiruseks 5 Mbit/s.
Soome taaste- ja vastupidavuskavas on ette nähtud investeeringud summas 50 miljonit eurot. See hõlmab investeeringute toetuskava, et parandada kiire ühenduvuse võrgu kvaliteeti ja kättesaadavust piirkondades, kus turumehhanismid selliseid ühendusi ei paku. Rahalist toetust antakse lairibaühenduse pakkujatele. Selle kava raames toetatavate lairibaühenduste läbilaskevõime on vähemalt 100 Mbit/s.
Andmed lairibaühenduse arendamise ja tehnoloogia kohta Soomes
Värskeimad andmed lairibaühenduse katvuse, abonementide ning erinevate lairibatehnoloogiate kättesaadavuse ja kulude kohta on esitatud tulemustabeli aruannetes ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) riigiaruannetes.
Spektri eraldamine traadita lairibaühenduse jaoks
Spektri ühtlustatud eraldamise üksikasjad on esitatud Euroopa 5G vaatluskeskuses.
Riiklikud ja ELi väljaanded ning pressidokumendid
inglise
- Digitaristu strateegia 2025
- Lairibaühendusse investeerimise käsiraamat
- Mobiil- ja püsivõrgu lairibaühenduse hinnad Euroopas 2022
- Uuring riiklike lairibaühenduse kavade kohta EL 27s
- Lairibaühenduse ühenduvuse aruanded ja analüüsid
soome
Kontaktandmed
BCO Finland (riiklik lairibaühenduse pädevuse amet): milles osalevad põllumajandus- ja metsandusministeeriumi, transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Soome transpordi- ja kommunikatsiooniameti ning maaeluameti esindajad
Postiaadress: Hallituskatu 3, 00170 Helsingi, Soome (PO Box 30, FI-00023 Valitsus, Soome)
Kontakt e-postiteel
Telefon: +35 82 95 16 22 18
Veebileht
Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium (Liikenne-ja viestintäministeriö)
Aadress: Eteläesplanadi 16, Helsingi, Soome
Kontakt e-postiteel
Telefon: +35 82 95 16 001
Veebileht
Soome transpordi- ja kommunikatsiooniamet (Liikenne- ja viestintävirasto, Traficom)
Postiaadress: PO Box 320, FI-00059 Traficom, Soome
Telefon: +358 29 534 5000
Veebileht
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Leia praegune teave lairibaühenduse arengu kohta igas riigis, samuti riiklikud strateegiad ja poliitika lairibaühenduse arendamiseks.
Vaata lisaks
Rootsi 2016. aastal vastu võetud riiklikus lairibaühenduse kavas on visioon täielikult ühendatud Rootsist ning seatud eesmärgid nii mobiilside kättesaadavuse kui ka kodumajapidamiste ja ettevõtjate kiire lairibaühenduse jaoks.
Digitaalne ühenduvus ja 5G kasutuselevõtt kuuluvad Hispaania digitaalse tegevuskava 2025 kümne strateegilise prioriteedi hulka.
Sloveenia eelistab lairibavõrkude arendamisel tehnoloogilist neutraalsust ja turudünaamikat, eelkõige taristu- ja teenusepõhist konkurentsi.
Slovakkia on seadnud pikaajalise eesmärgi tagada 2030. aastaks kõigile leibkondadele juurdepääs ülikiirele internetile.
Rumeenia keskendub riikliku lairibavõrgu ülesehitamisele kui sammule ELi ühenduvuseesmärkide saavutamise suunas.
Portugali digitaalse taristu arendamist kujundavad Portugali digitaalarengu tegevuskava ja väga suure läbilaskevõimega elektrooniliste sidevõrkude ühenduvust käsitlev riiklik strateegia aastateks 2023–2030.
Poola riiklik lairibaühenduse kava 2025 on kooskõlas ELi gigabitiühiskonna eesmärkidega.
Kõigil Madalmaade kodumajapidamistel peaks olema juurdepääs lairibavõrkudele kiirusega vähemalt 100 Mbit/s ja valdav enamik peaks 2023. aastaks ära kasutama kiiruse 1 Gbit/s.
Malta lairibapoliitika on tehnoloogianeutraalne ja soodustab konkurentsivõimelist turukeskkonda.
Kogu riigis gigabiti lairibaühendusele juurdepääsu võimaldava sideinfrastruktuuri väljaarendamine on üks Luksemburgi valitsuse programmi prioriteete.
Leedu eesmärk on tagada 2027. aastaks maapiirkondadele 100 Mbit/s ja toetada gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärke.
Läti toetab gigabitiühiskonna eesmärke ja seab eesmärgiks 100 Mbit/s, mida saab suurendada gigabitini, linna- ja maapiirkondades ning 5G leviala kõigis suurtes linnapiirkondades.
Itaalia strateegia „Ultra Broadband Towards the Gigabit Society“ eesmärk on tagada 2026. aastaks kõigile gigabitiühenduvus.
Iirimaa riiklikus lairibaühenduse kavas nähakse ette, et 2026. aastaks on kõigil Iirimaa hoonetel juurdepääs kiirele lairibaühendusele.
Ungari riikliku digiülemineku strateegia (2021–2030) eesmärk on saavutada 2030. aastaks gigabitivõrkudega kaetud kodumajapidamiste 95 % osakaal.
Riikliku lairibaühenduse kavaga aastateks 2021–2027 edendatakse väga suure läbilaskevõimega püsivõrkude ja 5G-võrkude kasutamist. Kreeka digitaalse ümberkujundamise piiblis 2020–2025 rõhutatakse ühenduvust ühena viiest strateegilisest teljest ja tunnustatakse gigabitiühiskonna...
Saksamaa föderaalvalitsuse 2021. aasta koalitsioonilepingus, digistrateegias ja 2022. aasta gigabitistrateegias seatakse prioriteediks FTTH- ja 5G-võrkude üleriigiline pakkumine.
Riiklikus lairibaprogrammis France Très Haut Débit seatakse eesmärgiks tagada 2022. aastaks kiire lairibaühendus kõigile kodumajapidamistele ja 2025. aastaks valguskaabelühendus kõigile.
Eesti on kehtestanud lairibaühenduse baasteenuse kogu riigis. Eesti digitaalarengu tegevuskavas seatakse 2030. aastaks ambitsioonikad eesmärgid.
Taani lairibaühendusega seotud eesmärke toetavad mitmed poliitilised algatused, mille eesmärk on üleriigiline püsi- ja mobiilse lairibaühenduse leviala. Valitsus teeb tööd selle nimel, et muuta Taani digivaldkonna eestvedajaks, luues Taani ettevõtjatele aluse digitehnoloogia...
Väga suure läbilaskevõimega võrkude arendamise riiklikus kavas, mis kiideti heaks 2021. aasta märtsis, on kindlaks määratud Tšehhi Vabariigi strateegiline lähenemisviis väga suure läbilaskevõimega võrkude ehitamisele.
Küprose lairibaühenduse kavas on seatud strateegilised eesmärgid aastateks 2021–2025 ning see sisaldab seadusandlikke ja regulatiivseid sekkumisi ning praktilist toetust lairibataristu arendamiseks.
Horvaatia riiklik lairibaühenduse arendamise kava aastateks 2021–2027 vastab Euroopa gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkidele ja osaliselt 2030. aasta digieesmärkidele.
2020. aasta augustis ajakohastati ja võeti vastu järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu riiklik lairibaühenduse taristu kava „Ühendatud Bulgaaria“ ja elektroonilise side poliitika.
Belgia lairibaühenduse strateegia on integreeritud laiemasse poliitikastrateegiasse „Digitaalne Belgia“. Püsi- ja mobiilse lairibaühenduse riikliku kava eesmärk on kõrvaldada ülejäänud nn valged piirkonnad, kus kiired teenused ei ole kättesaadavad. Kulude ja halduskoormuse...
Austria lairibaühenduse strateegias keskendutakse (püsi- ja mobiilside) gigabitiühenduste pakkumisele kogu riigis 2030. aastaks.