Kokkuvõte Ungari lairibaühenduse arengust
2021. aastal kiideti heaks riiklik digiülemineku strateegia aastateks 2021–2030. Selle eesmärk on pakkuda 95 %-le leibkondadest gigabitivõrke, suurendada elanikkonna digioskusi, toetada äriprotsesside digiteerimist ja suurendada e-valitsuse teenuste kasutamist.
Riiklik lairibaühenduse strateegia ja poliitika
Vastutavad asutused
- Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, sealhulgas lairibapoliitika kasutamise strateegiad kuuluvad tehnoloogia- ja tööstusministeeriumi (technológiaiés Ipari Minisztérium) vastutusalasse.
- Valitsuse Infotehnoloogia Arendusagentuur ( KIFÜ) tegutseb tehnoloogia- ja tööstusministeeriumi järelevalve all. Amet haldab IT-projekte, mis tegelevad keskse avaliku haldusega ja juhinduvad valitsusest, nt ülikiire interneti programm, ning tegutseb riikliku lairibaühenduse pädevusbüroona.
- Riiklik meedia infokommunikatsiooni amet (Nmzeti Média- és Hírközlési Hatóság, NMHH) kehtestab eeskirjad püsi- ja traadita elektroonilise side kohta ning vastutab ka traadita lairibaühenduse strateegia eest.
- Siseministeerium (Belügyminisztérium)vastutabe-valitsuse küsimuste eest ja osales riikliku digiülemineku strateegia (2021–2030) ettevalmistamises.
Lairibaühenduse arendamise peamised eesmärgid ja meetmed
Ungari riiklik digiülemineku strateegia aastateks 2021–2030 kiideti heaks 2021. aasta sügisel. Strateegia põhineb neljal sambal: digitaristu, digioskused, digitaalmajandus ja digiriik. Selles on sätestatud järgmised 2030. aastaks saavutatavad eesmärgid:
- 95 % gigabitivõrkudega kaetud leibkondadest,
- vähem kui 2 % digioskusteta inimeste osakaal vanuserühmas 16–71,
- üle 30 % ettevõtete protsessidest on digiteeritud;
- 90 % elanikest kasutab e-valitsuse teenuseid.
Strateegias kirjeldatakse infrastruktuuri-, haridus- ja majandustoetusmeetmeid. Selleks et tagada piisava teenindusvõime ja kvaliteediga traadiga ja traadita digitaalse taristu kättesaadavus, nähakse strateegias ette gigabitivõrkude, haridus- ja kõrgharidusasutuste digitaalse taristu arendamine, riikliku telekommunikatsiooni tuumvõrgu edasiarendamine, traadita side kutseorganisatsioonidele, superandmetöötluse suutlikkuse suurendamine ja 5G-võrkude arendamise soodustamine.
Gigabitivõrkude arendamine hõlmab laiaulatuslikke rakendusmeetmeid:
- 5G-ga ühendatud üleriigilise võrguarendusprogrammi „Gigabit Hungary 2030“ kavandamine ja rakendamine, et 2030. aasta lõpuks oleks kättesaadav internetiühendus kiirusega vähemalt 1 Gbit/s;
- infrastruktuuri ja võrgu ühiskasutuse selgitamine konkurentsiõiguse alusel ning optilistele ja raadiovõrkudele juurdepääsu reguleerimine, eelkõige passiivsete (ja osaliselt aktiivsete) taristuelementide jagamine;
- Euroopa elektroonilise side seadustiku siseriiklikku õigusesse ülevõtmine;
- telekommunikatsioonivõrkude ehitamise eeskirjade läbivaatamine ja vajaduse korral muutmine,
- vähendada teenuseosutajate aruandlust ja halduskoormust;
- sideteenuste kvaliteedi- ja tarbijakaitseeeskirjade läbivaatamine, standardite läbivaatamine, miinimumnõuete sõnastamine;
- teatiste määruse läbivaatamine, et paremini toetada digiteerimise ning mikro- ja makrotasandi konkurentsivõimega seotud poliitilisi eesmärke;
- elektrooniliste sidevõrkude riiklike standardite ajakohastamine,
- digitaalvõrkude positsioneerimine üldsuse jaoks elutähtsaks taristuks.
5G-võrkude arendamise soodustamine nõuab täiendavaid meetmeid:
- 5G koalitsiooni tegevuse tugevdamine ja laiendamine,
- teenuseosutajate ja valitsuse vaheliste strateegiliste kokkulepete sõlmimine, et kiirendada tipptasemel püsi- ja mobiilseadmete ning tehnoloogia ühtlustumist;
- teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuskava väljatöötamine kooskõlas digitaalse taristu, eelkõige 5G arendamisega;
- Széchenyi Istváni ülikooli 5G tippkeskuse arendamine,
- panus ELi 5G koridoride ehitamisse;
- 6G tehnoloogia esialgne analüüs.
Riiklikud ja piirkondlikud lairibaühenduse rahastamisvahendid
- Laenud: Ajavahemikuks 2014–2020 toetatakse majandusarengu ja innovatsiooni rakenduskava (EDIOP/GINOP) rahaliste vahenditega avalike lairibavõrkude laiendamist ja kiirete ühenduste laiendamist. Riiklikud vahendid aitavad laiendada lairibavõrke mittekonvergentses Kesk-Ungari piirkonnas.
- Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide fondid: 2014.–2020. aasta programmide kohaselt ulatuvad investeeringud järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse kiirusega 30 Mbit/s või rohkem 253 miljoni euroni. Osa lairibaühenduse eelarvest kulutatakse rahastamisvahendite kaudu.
- Superfast Interneti-programm (SZIP): Enamik projekte võttis kasutusele FTTH (kiust koju), võimaldades gigabiti kiirust. SZIP, mida rahastatakse ELi struktuurifondidest ja mis on ette nähtud peaaegu 410,000 majapidamise katmiseks, pakub 2023. aastaks vähemalt 30 Mbit/s lairiba-internetiteenust. Piirkondade jaoks, mis ei ole majanduslikult elujõulised, on lairibaühenduse kasutuselevõtu tagamiseks loodud 250 miljoni euro suurune riigiabikava. 2020. aasta lõpuks oli SZIP kaudu lairibaühendus peaaegu veerand miljonist kodumajapidamisest vähemalt 30 Mbit/s.
- Ungari taaste- ja vastupidavuskava kohaselt eraldatakse 30 % oma eraldisest digimeetmetele (1,7 miljardit eurot). Kava sisaldab terviklikku paketti majanduse ja ühiskonna digipöörde edendamiseks. Enamik komponente sisaldab digiülemineku meetmeid. Kavandatakse märkimisväärseid meetmeid digiseadmete ja -oskuste parandamiseks alg-, kutse- ja kõrghariduses. Kava sisaldab meetmeid, mis on seotud avaliku halduse ning tervishoiu-, transpordi- ja energiasektori digiteerimisega.
Andmed lairibaühenduse arendamise ja tehnoloogia kohta Ungaris
Uusimaid andmeid lairibaühenduse katvuse, tellimuste ja kasutusvõimaluste, erinevate lairibatehnoloogiate ja -kulude katvuse kohta vaadake tulemustabeli aruannetest ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) riikide aruannetest.
Spektri määramine traadita lairibaühenduse jaoks
Ühtlustatud spektrijaotuse üksikasjad on esitatud Euroopa 5G vaatluskeskuses.
Väljaanded ja pressidokumendid
Inglise
- Uuring riiklike lairibaühenduse kavade kohta
- Kiire lairibaühenduse investeeringute juhend
- Lairibaühenduse ühenduvuse aruanded ja analüüsid
- Mobiilside ja püsivõrgu lairibaühenduse hinnad Euroopas
- Uuring lairibaühenduse leviala kohta Euroopas
Ungari
- Portaal szelessav.net kogub ja kogub teenusekvaliteedi andmeid lairibaühenduse kohta
- Szupergyors’i internetiprogramm (SZIP)
- Nemzeti Digitalizációs Stratégia (NDS) 2021–2030
Kontaktandmed
BCO Hungary (riiklik lairibaühenduse pädevusamet): Tehnoloogia- ja tööstusministeerium, infokommunikatsiooni riigisekretariaat
Aadress: Iskola u. 13, Budapest, 1011 Ungari
Kontakt e-posti teel
Telefon: + 36 30 977 4707 Veebileht
Riiklik meedia- ja infokommunikatsiooniamet (Nemzeti Média- és Hírközlési Hatóság)
Aadress: Ostrom u. 23–25, 1015 Budapest, Ungari
Kontakt e-posti teel
Telefon: + 36 1 4577100 Veebileht
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Leia praegune teave lairibaühenduse arengu kohta igas riigis, samuti riiklikud strateegiad ja poliitika lairibaühenduse arendamiseks.
Vaata lisaks
2016. aastal vastu võetud Rootsi riiklikus lairibaühenduse kavas on visioon täielikult ühendatud Rootsist ning sellel on eesmärgid nii mobiilse leviala kui ka kiire lairibaühenduse osas kodumajapidamiste ja ettevõtjate jaoks.
Digitaalne ühenduvus ja 5G kasutuselevõtt kuuluvad Hispaania digitaalse 2025. aasta tegevuskava kümne strateegilise prioriteedi hulka.
Sloveenia valib lairibavõrkude arendamisel tehnoloogilise neutraalsuse ja turudünaamika, eelkõige infrastruktuuri- ja teenusepõhise konkurentsi.
Slovakkia on seadnud pikaajalise eesmärgi tagada 2030. aastaks kõigile leibkondadele juurdepääs ülikiirele internetile.
Rumeenia keskendub riikliku lairibavõrgu loomisele kui sammule ELi ühenduvuseesmärkide saavutamise suunas.
Portugali digitaalarengu tegevuskava ja väga suure läbilaskevõimega elektrooniliste sidevõrkude ühendamise riiklik strateegia aastateks 2023–2030 kujundavad digitaristu arendamist Portugalis.
Poola riiklik lairibaühenduse kava 2025 on kooskõlas ELi gigabitiühiskonna eesmärkidega.
Kõigil Madalmaade kodumajapidamistel peaks olema võimalus pääseda juurde lairibavõrkudele kiirusega vähemalt 100 Mbit/s ja valdav enamus peaks 2023. aastaks kasutama 1 Gbit/s.
Luksemburgi valitsuse programmi üks prioriteete on arendada sideinfrastruktuuri, mille eesmärk on gigabiti lairibaühendus kogu riigis.
Leedu eesmärk on pakkuda maapiirkondadele 2027. aastaks 100 Mbit/s ning toetada gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärke.
Läti toetab gigabitiühiskonna eesmärke ja seab eesmärgiks 100 Mbit/s, mida saab suurendada gigabitini, linna- ja maapiirkondadesse ning 5G leviala kõikidesse suurtesse linnapiirkondadesse.
Itaalia ultralairibastrateegia gigabitiühiskonna suunas on eesmärk pakkuda kõigile 2026. aastaks gigabitiühendust.
Iirimaa riikliku lairibaühenduse kavaga nähakse ette, et 2026. aastaks on kõigil Iirimaa ruumides juurdepääs kiirele lairibaühendusele.
Riikliku lairibaühenduse kavaga 2021–2027 edendatakse väga suure läbilaskevõimega püsivõrkude ja 5G-võrkude kasutamist. Kreeka digitaalse ümberkujundamise Piibel 2020–2025 rõhutab ühenduvust kui ühte viiest strateegilisest teljest ja tunnustab gigabitiühiskonna 2025. aasta...
Saksamaa föderaalvalitsuse 2021. aasta koalitsioonilepingus, digistrateegias ja 2022. aasta gigabitistrateegias seatakse prioriteediks FTTH- ja 5G-võrkude üleriigiline pakkumine.
Riikliku lairibaprogrammi France Très Haut Débit eesmärk on tagada kõigile majapidamistele kiire lairibajuurdepääs 2022. aastaks ja kõigile 2025. aastaks kiudoptika kättesaadavus.
Soome ametiasutused pooldavad konkurentsipõhise kiudoptilise võrgu kasutuselevõttu, mida toetatakse riiklikest vahenditest alateenindatud piirkondade jaoks ning kohalike omavalitsuste nõustamist lairibavõrkude kasutuselevõtu kohta.
Eesti on loonud lairibaühenduse baasvõrgu kogu riigis. Eesti digitaalarengu tegevuskavas seatakse 2030. aastaks ambitsioonikad eesmärgid.
Mitmed poliitilised algatused, mille eesmärk on üleriigiline püsi- ja mobiilne lairibaühendus, toetavad Taani lairibaühenduse eesmärke. Valitsus teeb tööd selle nimel, et muuta Taani digitaalseks eestvedajaks, luues Taani ettevõtetele aluse digitehnoloogia kasutamiseks.
2021. aasta märtsis heaks kiidetud riiklikus kavas väga suure läbilaskevõimega võrkude arendamiseks on määratletud Tšehhi Vabariigi strateegiline lähenemisviis VHCNi ehitamisele.
Küprose lairibaühenduse kavas seatakse aastateks 2021–2025 strateegilised eesmärgid ning see hõlmab seadusandlikke ja regulatiivseid sekkumisi ning praktilist toetust lairibataristu arendamiseks.
Horvaatia riiklik lairibaühenduse arendamise kava 2021–2027 vastab Euroopa gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkidele ja osaliselt 2030. aasta digieesmärkidele.
Belgia lairibaühenduse strateegia on lisatud laiemasse poliitikastrateegiasse Digital Belgium. Püsi- ja mobiilse lairibaühenduse riikliku kava eesmärk on kõrvaldada ülejäänud valged piirkonnad, kus kiired teenused ei ole kättesaadavad. Vähendades kulusid ja vähendades...
Austria lairibastrateegia keskendub üleriigilisele gigabitiühenduste (püsi- ja mobiiliühenduste) pakkumisele 2030. aastaks.