Sloveenia eelistab lairibavõrkude arendamisel tehnoloogilist neutraalsust ja turudünaamikat, eelkõige taristu- ja teenusepõhist konkurentsi.
Kokkuvõte lairibaühenduse arengust Sloveenias
Gigabititaristu arengukavaga 2030 toetatakse gigabitiühiskonna 2025. aasta ja digikümnendi 2030. aasta eesmärke.
Riiklik lairibaühenduse strateegia ja poliitika
Vastutavad asutused
- Sloveenia digiülemineku ministeerium (Ministrstvo za digitalno preobrazbo)vastutab riikliku lairibastrateegia poliitilise raamistiku eest ja tegutseb lairibaühenduse pädevuse büroona.
- Sidevõrkude ja -teenuste amet (Agencija za komunikacijska omrežja in storitve, AKOS) tegutseb riikliku telekommunikatsiooni reguleeriva asutusena, edendades ja jälgides konkurentsi, läbipaistvust ning sidevõrkude ja -turgude edasist arengut.
Lairibaühenduse arendamise peamised eesmärgid
Sloveenia arengustrateegial 2030 on viis peamist sammast.
- Kaasav, terve, turvaline ja vastutustundlik ühiskond
- Õppimine elu jaoks ja läbi elu
- Väga tootlik majandus, mis loob lisaväärtust kõigile
- Hästi säilinud looduskeskkond
- Kõrgetasemeline koostöö, pädevus ja juhtimise tõhusus
Majanduse digiülemineku strateegia (jaanuar 2022) on osa taaste- ja vastupidavuskava meetmetest ettevõtete digipöörde komponendi raames. Selles käsitletakse kolme peamist või prioriteetset valdkonda:
- Kõrgtasemel digitehnoloogiad, mis võimaldavad majanduse üleminekut digitehnoloogiale
- Tõhus ökosüsteem konkurentsivõimelise majanduse jaoks
- Avatud ja jätkusuutlik ühiskond kui digitaalmajanduse kasvu alus
Gigabititaristu arengukava aastani 2030 strateegilised eesmärgid on kooskõlas gigabitiühiskonna ja digikümnendi eesmärkidega:
- Gigabitiühenduvus kõigile peamistele sotsiaal-majandusliku arengu võimaldajatele, nagu koolid, kultuuriasutused, transpordisõlmed ning peamised avalike teenuste osutajad ja digimahukad ettevõtted, 2025. aasta lõpuks
- Pidev kaetus 5G-võrkudega kõigis linnapiirkondades ja kõigil peamistel maismaatranspordi marsruutidel 2025. aasta lõpuks
- Internetiühendus kiirusega vähemalt 100 Mbit/s kasutajale, mida saab 2025. aasta lõpuks suurendada gigabitini, kõigile maa- ja linnaelanikele
- gigabitiühenduvus kõigile majapidamistele, ettevõtjatele ja muudele sotsiaal-majandusliku arengu edendajatele maa- ja linnapiirkondades 2030. aasta lõpuks
- Kõigi asustatud piirkondade16 hõlmatus 5G-võrguga 2030. aasta lõpuks
Gigabititaristu arengukava lisandis (märts 2023) määratakse kindlaks peamised näitajad kava eesmärkide saavutamiseks.
Digitaalse Sloveenia 2030. aasta strateegias (märts 2023) nähakse ette meetmed, et soodustada digiülemineku kiiremat arengut kõigis valdkondades alates gigabititaristust kuni majanduse digipöörde, digitaalsete avalike teenuste, aruka ühiskonna 5.0 suunas liikumise, küberturvalisuse, digipädevuste ja kaasamiseni.
Lairibaühenduse arendamise põhimeetmed
- Rakendatakse seadusandlikke ja reguleerivaid meetmeid, et edendada ja tagada nii konkurentsi kui ka soovitud eesmärkide õigeaegset saavutamist seoses Sloveenia lairibavõrkude laiendamisega. Nende eesmärk on parandada regulatiivset prognoositavust ja kõrvaldada investeerimistõkked, muutes Sloveenia investorite jaoks atraktiivsemaks. Operatiivandmete avalik ülevaade on kättesaadav.
- Lairibaühenduse kaardistamiseks töötab geodeesia ja kaardistamise amet (Geodetska uprava Republike Slovenije) välja taristu kaardistamise vahendi PROSTOR. Kaardistamissüsteem esitab graafilisel kujul andmed kaablikanalisatsiooni, kaablite, sõlmede, tugijaamade jms kohta. Süsteem kogub andmeid elektroonilise side operaatorite rajatiste, peamiselt asukoha ja kasutatavate võrkude liigi kohta. Kodanikud saavad kontrollida operaatorite pakutava lairibaühenduse kättesaadavust.
- Geoportaal AKOS on keskne veebiportaal ruumiandmetele juurdepääsuks ja nende ülevaatamiseks, sealhulgas andmetele elektroonilise side taristu, võrgu ühenduspunktide, püsi- ja mobiilsidevõrkudega kaetuse ning majandusliku avaliku taristu kavandatud ehitamise kavatsuste kohta.
Riiklikud ja piirkondlikud lairibaühenduse rahastamisvahendid
Sloveenia taaste- ja vastupidavuskavas on ette nähtud investeeringud ühenduvusse (30 miljonit eurot), et ületada digilõhe. Kava hõlmab ühenduvuse meetmepaketi tegevuskava väljatöötamist, et edendada 5G ja lairibaühenduse kasutuselevõttu koos parimate tavade kasutuselevõtuga.
Andmed lairibaühenduse arendamise ja tehnoloogia kohta Sloveenias
Värskeimad andmed lairibaühenduse leviala, liitumiste ja leviala ning erinevate lairibatehnoloogiate leviala kohta on esitatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) riigiaruannetes.
Spektri eraldamine traadita lairibaühenduse jaoks
Spektri ühtlustatud eraldamise üksikasjad on esitatud Euroopa 5G vaatluskeskuse aruandes.
Riiklikud ja ELi väljaanded ning pressidokumendid
inglise
- Lairibaühendusse investeerimise käsiraamat
- Mobiil- ja püsivõrgu lairibaühenduse hinnad Euroopas 2022
- Uuring riiklike lairibaühenduse kavade kohta EL 27s
- Lairibaühenduse ühenduvuse aruanded ja analüüsid
sloveeni
- Strategija digitalne transformacije gospodarstva 2030
- Načrt razvoja gigabitne infrastrukture do leta 2030
- Slovenska digitalna koalicija - digitalna.si
Kontaktandmed
BCO Slovenia (riiklik lairibaühenduse pädevuse büroo): Digiülemineku ministeerium (Ministrstvo za digitalno preobrazbo)
Aadress: Davčna ulica 1, 1000 Ljubljana, Sloveenia
Kontakt e-postiteel
Veebisait
Sloveenia Vabariigi sidevõrkude ja -teenuste amet (Agencija za komunikacijska omrežja in storitve Republike Slovenije)
Aadress: Stegne 7, 1000 Ljubljana, Sloveenia
Kontakt e-posti teel
Telefon: +386 1 583 6300
Veebisait
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Teave lairibaühenduse arengu kohta igas riigis ning lairibaühenduse arendamise riiklike strateegiate ja poliitika kohta.
Vaata lisaks
Rootsi 2016. aastal vastu võetud riiklikus lairibaühenduse kavas on visioon täielikult ühendatud Rootsist ning seatud eesmärgid nii mobiilside kättesaadavuse kui ka kodumajapidamiste ja ettevõtjate kiire lairibaühenduse jaoks.
Digitaalne ühenduvus ja 5G kasutuselevõtt kuuluvad Hispaania digitaalarengu tegevuskava kümne strateegilise prioriteedi hulka.
Slovakkia on seadnud pikaajalise eesmärgi tagada 2030. aastaks kõigile leibkondadele juurdepääs ülikiirele internetile.
Rumeenia keskendub riikliku lairibavõrgu ülesehitamisele kui sammule ELi ühenduvuseesmärkide saavutamise suunas.
Portugali digitaalarengu tegevuskava ja väga suure läbilaskevõimega elektrooniliste sidevõrkude ühenduvust käsitlev riiklik strateegia aastateks 2023–2030 kujundavad digitaristu arendamist Portugalis.
Poola riiklik lairibaühenduse kava 2025 on kooskõlas ELi gigabitiühiskonna eesmärkidega.
Usaldusväärse ja tugeva digitaristu laiendamine ning digilõhe kaotamine on Madalmaade digitaristu poliitika keskmes.
Malta lairibapoliitika on tehnoloogianeutraalne ja soodustab konkurentsivõimelist turukeskkonda.
Kogu riigis gigabiti lairibaühendusele juurdepääsu võimaldava sideinfrastruktuuri väljaarendamine on üks Luksemburgi valitsuse programmi prioriteete.
Leedu eesmärk on tagada 2027. aastaks maapiirkondadele 100 Mbit/s ja toetada gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärke.
Läti toetab gigabitiühiskonna eesmärke ja seab eesmärgiks 100 Mbit/s, mida saab suurendada gigabitini, linna- ja maapiirkondades ning 5G leviala kõigis suurtes linnapiirkondades.
Itaalia ultralairibastrateegia eesmärk on pakkuda 2026. aastaks gigabitiühenduvust kõigile.
Iirimaa riiklikus lairibaühenduse kavas nähakse ette, et 2026. aastaks on kõigil Iirimaa hoonetel juurdepääs kiirele lairibaühendusele.
Ungari riikliku digiülemineku strateegia (2022–2030) eesmärk on saavutada 2030. aastaks gigabitivõrkudega kaetud kodumajapidamiste 95 % osakaal.
Riikliku lairibaühenduse kavaga aastateks 2021–2027 edendatakse väga suure läbilaskevõimega püsivõrkude ja 5G-võrkude kasutamist. Kreeka digitaalse ümberkujundamise piiblis 2020–2025 rõhutatakse ühenduvust ühena viiest strateegilisest teljest ja tunnustatakse gigabitiühiskonna...
Saksamaa föderaalvalitsuse 2021. aasta koalitsioonilepingus, digistrateegias ja 2022. aasta gigabitistrateegias seatakse prioriteediks FTTH- ja 5G-võrkude üleriigiline pakkumine.
Soome ametiasutused pooldavad konkurentsipõhist kiudoptilise võrgu kasutuselevõttu, mida toetatakse riiklikest vahenditest alateenindatud piirkondade jaoks ja kohalike omavalitsuste nõustamiseks selle kohta, kuidas lairibavõrke kasutusele võtta.
Eesti on kehtestanud lairibaühenduse baasteenuse kogu riigis. Eesti digitaalarengu tegevuskavas seatakse 2030. aastaks ambitsioonikad eesmärgid.
Taani lairibaühendusega seotud eesmärke toetavad mitmed poliitilised algatused, mille eesmärk on üleriigiline püsi- ja mobiilse lairibaühenduse leviala. Valitsus teeb tööd selle nimel, et muuta Taani digivaldkonna eestvedajaks, luues Taani ettevõtjatele aluse digitehnoloogia...
Väga suure läbilaskevõimega võrkude arendamise riiklikus kavas, mis kiideti heaks 2021. aasta märtsis, on kindlaks määratud Tšehhi Vabariigi strateegiline lähenemisviis väga suure läbilaskevõimega võrkude ehitamisele.
Küprose lairibaühenduse kavas on seatud strateegilised eesmärgid aastateks 2021–2025 ning see sisaldab seadusandlikke ja regulatiivseid sekkumisi ning praktilist toetust lairibataristu arendamiseks.
Horvaatia riiklik lairibaühenduse arendamise kava aastateks 2021–2027 vastab Euroopa gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkidele ja osaliselt 2030. aasta digieesmärkidele.
2020. aasta augustis ajakohastati ja võeti vastu järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu riiklik lairibaühenduse taristu kava „Ühendatud Bulgaaria“ ja elektroonilise side poliitika.
Belgia lairibaühenduse strateegia on integreeritud laiemasse poliitilisse strateegiasse „Digitaalne Belgia“. Püsi- ja mobiilse lairibaühenduse riikliku kava eesmärk on kõrvaldada ülejäänud nn valged piirkonnad, kus kiired teenused ei ole kättesaadavad. Kulude ja halduskoormuse...
Austria lairibaühenduse strateegias keskendutakse (püsi- ja mobiilside) gigabitiühenduste pakkumisele kogu riigis 2030. aastaks.