Läti toetab gigabitiühiskonna eesmärke ja seab eesmärgiks 100 Mbit/s, mida saab suurendada gigabitini, linna- ja maapiirkondades ning 5G leviala kõigis suurtes linnapiirkondades.
Kokkuvõte lairibaühenduse arengust Lätis
Läti eesmärk on pakkuda võrdseid ja kvaliteetseid elektroonilise side teenuseid kogu riigis kõigile elanikele, riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustele, ettevõtetele ja sotsiaal-majanduslikele juhtidele. Nii linna- kui ka maapiirkondades kavandatakse kiirust vähemalt 100 Mbit/s, mida saab suurendada gigabitini, ning 5G leviala kõigis suurtes linnapiirkondades. Lairibaprojekti kaudu parandatakse Läti maapiirkondade kaetust, kuna operaatorid saavad pakkuda juurdepääsuteenuseid, kasutades neutraalset passiivset optilist taristut, mida toetatakse riigiabiprogrammidega. Läti toetab gigabitiühiskonna eesmärke elektroonilise side sektori 2021.–2027. aasta arengukavas ja 2021. aastal heaks kiidetud digipöörde suunistes aastateks 2021–2027. Ministrite kabinet kiitis riikliku 5G tegevuskava heaks 2020. aasta veebruaris.
Riiklik lairibaühenduse strateegia ja poliitika
Vastutavad asutused
- Transpordiministeerium (Satiksmes ministrija)vastutab elektroonilise side poliitika ja õigusaktide (seadused ja valitsuse määrused) väljatöötamise ning Läti lairibapoliitika rakendamise eest.
- Keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeerium (Vides aizsardzības un reģionālās attīstības ministrija)vastutab e-valitsuse algatuste, riigi infotehnoloogiaküsimuste ning riiklike sagedus- ja numeratsiooniplaanide väljatöötamise eest.
- Kommunaalteenuste komisjon (Sabiedrisko pakalpojumu regulēšanas komisija)vastutab elektroonilise side sektori reguleerimise ja järelevalve eest.
- Konkurentsinõukogu (Konkurences padome)tegutseb riikliku pädevuskeskusena, edendab konkurentsi kõigis sektorites ning selle eesmärk on tagada vaba ja aus konkurentsikeskkond kõigile turuosalistele.
- Lairibaühenduse kasutuselevõtu projekti viib ellu Läti riiklik raadio-ja televisioonikeskus ( Latvijas Valsts radio un televīzijas centrs, LVRTC).
Lairibaühenduse arendamise peamised eesmärgid
Läti toetab gigabitiühiskonna eesmärke elektroonilise side sektori 2021.–2027. aasta arengukavas, mis kiideti heaks 2021. aastal ja mida ajakohastati 2024. aasta aprillis. Kava reguleerib kommunikatsioonisektori poliitikat kogu Lätis. Kava sihtrühmadeks on elektroonilise side ettevõtted, planeerimispiirkonnad, kohalikud omavalitsused ja elanikud. Kava eesmärk on hõlbustada üleminekut ülisuure läbilaskevõimega sidevõrkudele, mis suudavad pakkuda lõppkasutajatele internetiühenduse teenuseid andmeedastuskiirusega vähemalt 100 Mbit/s nii linna- kui ka maapiirkondades. Kavas määratletakse kaks tegevussuunda: a) elektroonilise lairibaside infrastruktuuri arendamine ning b) elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turvalisus.
Võttes arvesse avaliku sektori vahendite piiratust, keskendatakse jõupingutused erainvesteeringuid asendamata valdkondadele, kus elektroonilise side operaatorid ei ole majanduslikel põhjustel huvitatud taristu kasutuselevõtust või teevad seda ebapiisavalt.
Läti võttis vastu digiülemineku suunised aastateks 2021–2027. See on riigi digipöörde üldstrateegia, mis hõlmab IKT-haridust ja -oskusi, internetiühendust, kaasaegset ja tõhusat avalikku haldust, e-teenuseid ja digitaalset infosisu ühiskonnale. Suunistes esitatakse visioon elektroonilise side teenuste võrdsest, kiirest ja kvaliteetsest osutamisest kogu Läti territooriumil, et kõik elanikud, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning ettevõtted pakuksid vähemalt miinimumi, mis on vajalik sideinfrastruktuuri kättesaadavuse tagamiseks ühiskonnas ja majandusarenguks. Eesmärk on:
- kõigil kodumajapidamistel on juurdepääs internetiühendusele allalaadimiskiirusega vähemalt 100 Mbit/s, mida saab suurendada gigabiti kiiruseni, ja
- 50% 5G leviala kõigis suurtes linnapiirkondades (Lätis - Riia, Jelgava, Liepāja, Daugavpils) ja kõigis maismaatranspordi arterites.
Transpordiministeerium koostas 2020. aastal riikliku 5G rakendamise juhendi. Juhendis tehakse kokkuvõte 5G mobiilsidevõrkude rakendamisega seotud meetmetest, raadiospektri kättesaadavuse tagamise ajakavast ning taristu kasutuselevõtu aspektidest, mis on seotud 5G-võrgu arendamisega linnades ja maismaatranspordi marsruutidel.
Lairibaühenduse arendamise peamised meetmed ja rahastamisvahendid
- Reguleerivad meetmed: Ministrite kabineti määrustega tagatakse kiudoptilisi võrke arendavatele investoritele võimalus sekkuda ühisprojektidesse koos teiste kaupmeestega (artikkel43).
- Lairibaprojekti rakendamine edeneb jõudsalt. Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetusel võetakse projekti raames kasutusele pimedad kiud ja juurdepääsupunktid kuni omavalitsuste keskuseni maapiirkondades, kus praegu ei kasutata NGNi ja kus puuduvad NGNi arendamise kavad (ELi lairibasuunistes määratletud „valged“ piirkonnad). Erasektori teenuseosutajad peavad läbima viimase etapi, milleks ei ole ette nähtud avaliku sektori toetust.
- Läti parlament võttis 2017. aasta aprillis vastu kulude vähendamise direktiivi ülevõtmismeetmed, eelkõige uue kiirete lairibavõrkude seaduse.
- Ühenduvuse meetmepaketi rakendamise tegevuskavas teatas Läti kavatsusest lihtsustada elektroonilise side võrkude ehitamise loamenetlust. Eesmärk on hinnata vaikimisi heakskiitmise ja trasside rajamise õiguse kiirmenetluse võimalust, arendada edasi ühtset teabepunkti ja lihtsustada väikeste kärgede kasutuselevõttu. Elektroonilise side võrkude keskkonnajalajälje hindamiseks on loodud töörühm.
- Läti taaste- ja vastupidavuskava sisaldab kahte ühenduvustaristut käsitlevat meedet, mille kogueelarve on 16,5 miljonit eurot, mis moodustab 4 % taaste- ja vastupidavuskava digivaldkonna eelarvest. Need käsitlevad viimase kilomeetri ühenduvust maapiirkondades ja passiivset taristut Via Baltica 5G koridoris. Lairibaühenduse või väga suure läbilaskevõimega võrgu viimase kilomeetri taristu arendamise meetmega nähakse ette ühenduvuse pakkumine 1500 majapidamisele, ettevõtjale, koolile, haiglale ja muule üldkasutatavale hoonele maapiirkondades. Selle eelarve on 4 miljonit eurot. 12,5 miljoni euro suuruse investeeringu eesmärk passiivse taristu ehitamiseks Via Baltica koridoris 5G leviala jaoks on tagada 100 % kiudoptilise tagasiühenduse kättesaadavus Via Baltica Läti osas.
Andmed lairibaühenduse arendamise ja tehnoloogia kohta Lätis
Värskeimad andmed lairibaühenduse leviala, liitumiste ja leviala ning erinevate lairibatehnoloogiate leviala kohta on esitatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) riigiaruannetes.
Spektri eraldamine traadita lairibaühenduse jaoks
Spektri ühtlustatud eraldamise üksikasjad on esitatud Euroopa 5G vaatluskeskuse aruandes.
Riiklikud ja ELi väljaanded ning pressidokumendid
inglise
- Lairibaühendusse investeerimise käsiraamat
- Mobiil- ja püsivõrgu lairibaühenduse hinnad Euroopas 2022
- Uuring riiklike lairibaühenduse kavade kohta EL 27s
- Lairibaühenduse ühenduvuse aruanded ja analüüsid
läti
- Digitālās transformācijas pamatnostādnes 2021–2027.gadam
- Elektronisko sakaru nozares attīstības plāns 2021. 2027.gadam
- Platjoslas projektid, LVRTC
Kontaktandmed
BCO Latvia (riiklik lairibaühenduse pädevuse büroo): Transpordiministeerium (Satiksmes ministrija)
Aadress: Gogoļa iela 3, 1743 Riia, Läti
Kontakt e-postiteel
Telefon: +371 26082733
Veebileht
Keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeerium (Vides aizsardzības un reģionālās attīstības ministrija)
Aadress: Peldu iela 25, 1494 Riia, Läti
Kontakt e-postiteel
Telefon: +371 67026533
Veebileht
Kommunaalteenuste komisjon (Sabiedrisko pakalpojumu regulēšanas komisija)
Aadress: Ūnjias iela 45, 1039 Riia, Läti
Kontakt e-postiteel
Telefon: + 371 67097200
Veebileht
Konkurentsinõukogu (Konkurences padome)
Aadress: Brīvības iela 55, 1010 Riia, Läti
Kontakt e-postiteel
Telefon: +371 67282865
Veebileht
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Teave lairibaühenduse arengu kohta igas riigis ning lairibaühenduse arendamise riiklike strateegiate ja poliitika kohta.
Vaata lisaks
Rootsi 2016. aastal vastu võetud riiklikus lairibaühenduse kavas on visioon täielikult ühendatud Rootsist ning seatud eesmärgid nii mobiilside kättesaadavuse kui ka kodumajapidamiste ja ettevõtjate kiire lairibaühenduse jaoks.
Digitaalne ühenduvus ja 5G kasutuselevõtt kuuluvad Hispaania digitaalarengu tegevuskava kümne strateegilise prioriteedi hulka.
Sloveenia eelistab lairibavõrkude arendamisel tehnoloogilist neutraalsust ja turudünaamikat, eelkõige taristu- ja teenusepõhist konkurentsi.
Slovakkia on seadnud pikaajalise eesmärgi tagada 2030. aastaks kõigile leibkondadele juurdepääs ülikiirele internetile.
Rumeenia keskendub riikliku lairibavõrgu ülesehitamisele kui sammule ELi ühenduvuseesmärkide saavutamise suunas.
Portugali digitaalarengu tegevuskava ja väga suure läbilaskevõimega elektrooniliste sidevõrkude ühenduvust käsitlev riiklik strateegia aastateks 2023–2030 kujundavad digitaristu arendamist Portugalis.
Poola riiklik lairibaühenduse kava 2025 on kooskõlas ELi gigabitiühiskonna eesmärkidega.
Usaldusväärse ja tugeva digitaristu laiendamine ning digilõhe kaotamine on Madalmaade digitaristu poliitika keskmes.
Malta lairibapoliitika on tehnoloogianeutraalne ja soodustab konkurentsivõimelist turukeskkonda.
Kogu riigis gigabiti lairibaühendusele juurdepääsu võimaldava sideinfrastruktuuri väljaarendamine on üks Luksemburgi valitsuse programmi prioriteete.
Leedu eesmärk on tagada 2027. aastaks maapiirkondadele 100 Mbit/s ja toetada gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärke.
Itaalia ultralairibastrateegia eesmärk on pakkuda 2026. aastaks gigabitiühenduvust kõigile.
Iirimaa riiklikus lairibaühenduse kavas nähakse ette, et 2026. aastaks on kõigil Iirimaa hoonetel juurdepääs kiirele lairibaühendusele.
Ungari riikliku digiülemineku strateegia (2022–2030) eesmärk on saavutada 2030. aastaks gigabitivõrkudega kaetud kodumajapidamiste 95 % osakaal.
Riikliku lairibaühenduse kavaga aastateks 2021–2027 edendatakse väga suure läbilaskevõimega püsivõrkude ja 5G-võrkude kasutamist. Kreeka digitaalse ümberkujundamise piiblis 2020–2025 rõhutatakse ühenduvust ühena viiest strateegilisest teljest ja tunnustatakse gigabitiühiskonna...
Saksamaa föderaalvalitsuse 2021. aasta koalitsioonilepingus, digistrateegias ja 2022. aasta gigabitistrateegias seatakse prioriteediks FTTH- ja 5G-võrkude üleriigiline pakkumine.
Soome ametiasutused pooldavad konkurentsipõhist kiudoptilise võrgu kasutuselevõttu, mida toetatakse riiklikest vahenditest alateenindatud piirkondade jaoks ja kohalike omavalitsuste nõustamiseks selle kohta, kuidas lairibavõrke kasutusele võtta.
Eesti on kehtestanud lairibaühenduse baasteenuse kogu riigis. Eesti digitaalarengu tegevuskavas seatakse 2030. aastaks ambitsioonikad eesmärgid.
Taani lairibaühendusega seotud eesmärke toetavad mitmed poliitilised algatused, mille eesmärk on üleriigiline püsi- ja mobiilse lairibaühenduse leviala. Valitsus teeb tööd selle nimel, et muuta Taani digivaldkonna eestvedajaks, luues Taani ettevõtjatele aluse digitehnoloogia...
Väga suure läbilaskevõimega võrkude arendamise riiklikus kavas, mis kiideti heaks 2021. aasta märtsis, on kindlaks määratud Tšehhi Vabariigi strateegiline lähenemisviis väga suure läbilaskevõimega võrkude ehitamisele.
Küprose lairibaühenduse kavas on seatud strateegilised eesmärgid aastateks 2021–2025 ning see sisaldab seadusandlikke ja regulatiivseid sekkumisi ning praktilist toetust lairibataristu arendamiseks.
Horvaatia riiklik lairibaühenduse arendamise kava aastateks 2021–2027 vastab Euroopa gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkidele ja osaliselt 2030. aasta digieesmärkidele.
2020. aasta augustis ajakohastati ja võeti vastu järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu riiklik lairibaühenduse taristu kava „Ühendatud Bulgaaria“ ja elektroonilise side poliitika.
Belgia lairibaühenduse strateegia on integreeritud laiemasse poliitilisse strateegiasse „Digitaalne Belgia“. Püsi- ja mobiilse lairibaühenduse riikliku kava eesmärk on kõrvaldada ülejäänud nn valged piirkonnad, kus kiired teenused ei ole kättesaadavad. Kulude ja halduskoormuse...
Austria lairibaühenduse strateegias keskendutakse (püsi- ja mobiilside) gigabitiühenduste pakkumisele kogu riigis 2030. aastaks.