Kokkuvõte lairibaühenduse arendamisest Lätis
Läti eesmärk on pakkuda võrdseid ja kvaliteetseid elektroonilise side teenuseid kogu riigis kõigile elanikele, riiklikele ja kohalike omavalitsuste asutustele, ettevõtetele ja sotsiaal-majanduslikele juhtidele. Nii linna- kui ka maapiirkondades on kavandatud kiirused vähemalt 100 Mbit/s, mida on võimalik suurendada gigabitini, samuti 5G leviala kõigis suurtes linnapiirkondades. Lairibaprojekti kaudu parandatakse Läti maapiirkondade katvust, sest operaatorid saavad pakkuda juurdepääsuteenuseid neutraalse passiivse optilise taristu abil, mida toetatakse riigiabiprogrammidega. Läti toetab gigabitiühiskonna eesmärke elektroonilise side sektori arengukavas aastateks 2021–2027 ja 2021. –2027. aasta digiülemineku suunistes, mis kiideti heaks 2021. aastal. Ministrite valitsus kiitis riikliku 5G tegevuskava heaks 2020. aasta veebruaris.
Riiklik lairibaühenduse strateegia ja poliitika
Vastutavad asutused
- Transpordiministeerium (SatiksmesMinistryja)vastutab elektroonilise side poliitika ja õigusaktide (seadused ja kabinetieeskirjad) väljatöötamise ning Läti lairibapoliitika rakendamise eest.
- Keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeerium (Vides aizsardzības un re-ionālās attīstības ministrija) vastutab e-valitsemise algatuste, riigi infotehnoloogia ning riiklike sagedus- ja numeratsiooniplaanide väljatöötamise eest.
- Elektroonilise side sektori reguleerimise ja järelevalve eest vastutab kommunaalteenuste komisjon (Sabiedriskopakalpojumu regulēšanas komisija).
- Konkurentsinõukogu (Konkurences padome) tegutseb riikliku pädevuskeskusena, edendab konkurentsi kõigis sektorites ning selle eesmärk on tagada vaba ja aus konkurentsikeskkond igale turuosalisele.
- Läti riiklik raadio- ja televisioonikeskus (Latvijas Valsts Radio un televīzijas centrs, LVRTC) rakendab lairibaühenduse kasutuselevõtu projekti.
Lairibaühenduse arendamise peamised eesmärgid
Läti toetab gigabitiühiskonna eesmärke 2021.–2027. aasta elektroonilise side sektori arengukavas, mis kiideti heaks 2021. aastal. Kava reguleerib kommunikatsioonisektori poliitikat kogu Lätis. Kava sihtrühmadeks on elektroonilise side ettevõtted, planeerimispiirkonnad, kohalikud omavalitsused ja elanikud. Kava eesmärk on hõlbustada üleminekut ülikiiretele sidevõrkudele, mis suudavad pakkuda lõppkasutajatele internetiühenduse teenuseid andmeedastuskiirusega vähemalt 100 Mbit/s nii linna- kui ka maapiirkondades. Kavas määratletakse kaks tegevussuunda: a) elektroonilise lairibaside infrastruktuuri arendamine ning b) elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turvalisus.
Kuna avaliku sektori vahendid on piiratud, suunatakse jõupingutused erainvesteeringuid asendamata valdkondadesse, kus elektroonilise side operaatorid ei ole majanduslikel põhjustel huvitatud taristu kasutuselevõtust või ei tee seda ebapiisavalt.
Läti võttis vastu digiülemineku suunised aastateks 2021–2027. See on riigi digiülemineku üldstrateegia, mis hõlmab IKT-haridust ja -oskusi, internetiühendust, kaasaegset ja tõhusat avalikku haldust, e-teenuseid ja digitaalset infosisu ühiskonna jaoks. Suunistes esitatakse visioon elektroonilise side teenuste võrdsest, kiirest ja kvaliteetsest osutamisest kogu Läti territooriumil kõigile elanikele, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning ettevõtetele, et tagada vähemalt ühiskonna ja majandusliku arengu jaoks vajalik sideinfrastruktuuri kättesaadavus. Eesmärk on:
- Kõigil leibkondadel on juurdepääs internetiühendusele vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirusega, mida saab uuendada gigabitikiiruseks, ja
- 50 % 5G leviala kõigis suurtes linnapiirkondades (Läti – Riia, Jelgava, Liepāja, Daugavpils) ja kõik maismaatranspordi arterid.
Lairibaühenduse arendamise peamised meetmed ja rahastamisvahendid
- Määruse meetmed: Ministrite kabineti määrustega tagatakse võimalus sekkuda kiudoptilisi võrke arendavate investorite ühisprojektidesse teiste kaupmeestega (artikkel 43).
- Lairibaprojekti rakendamine edeneb jõudsalt. Projekti raames, mida toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), võetakse kasutusele pimekiud ja juurdepääsupunktid kuni maapiirkondade omavalitsuste keskuseni, mida praegu NGN ei teeninda ja kus ei ole uue põlvkonna võrgu arendamise kavasid (nn valged piirkonnad, mis on määratletud ELi lairibasuunistes). Eraõiguslikud teenuseosutajad peavad andma viimase miili, mille jaoks ei ole ette nähtud avaliku sektori toetust.
- Läti parlament võttis 2017. aasta aprillis vastu kulude vähendamise direktiivi ülevõtmismeetmed, eelkõige uue kiire lairibavõrkude seaduse.
- Ühenduvusmeetmete paketi rakendamise tegevuskavas teatas Läti kavatsusest lihtsustada elektroonilise side võrkude ehitamise loamenetlust. Eesmärk on hinnata automaatse heakskiitmise ja trassiõiguste kiirmenetluse võimalust, arendada edasi ühtset teabepunkti ja lihtsustada väikeste lahtrite kasutuselevõttu. Elektrooniliste sidevõrkude keskkonnajalajälje hindamiseks on loodud töörühm.
- Läti taaste- ja vastupidavuskava sisaldab kahte ühenduvustaristu meedet, mille kogueelarve on 16,5 miljonit eurot, mis moodustab 4 % taaste- ja vastupidavuskava digieelarvest. Nad tegelevad viimase miili ühenduvusega maapiirkondades ja passiivse taristuga Via Baltica 5G koridoris. Lairibaühenduse või VHCNi viimase miili taristu arendamise meetmega nähakse ette ühenduvus 1500 kodumajapidamisele, ettevõtjale, koolile, haiglale ja muudele üldkasutatavatele hoonetele maapiirkondades. Selle eelarve on 4 miljonit eurot. 12,5 miljoni euro suuruse investeeringuga Via Baltica koridori passiivse infrastruktuuri ehitamiseks 5G leviala jaoks on eesmärgiks tagada 100 % kiudoptilise tagasiühenduse kättesaadavus Via Baltica Läti osas.
Andmed lairibaühenduse arendamise ja tehnoloogia kohta Lätis
Uusimaid andmeid lairibaühenduse katvuse, tellimuste ja kasutusvõimaluste, erinevate lairibatehnoloogiate katvuse ja kulude kohta vaadake tulemustabeli aruannetest ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) riikide aruannetest.
Spektri määramine traadita lairibaühenduse jaoks
Ühtlustatud spektrijaotuse üksikasjad on esitatud Euroopa 5G vaatluskeskuses.
Riiklikud väljaanded ja pressidokumendid
Inglise
- Uuring riiklike lairibaühenduse kavade kohta
- Kiire lairibaühenduse investeeringute juhend
- Lairibaühenduse ühenduvuse aruanded ja analüüsid
- Mobiilside ja püsivõrgu lairibaühenduse hinnad Euroopas
- Uuring lairibaühenduse leviala kohta Euroopas
Läti
- Digitālās transformācijas pamatnostādnes 2021.–2027.gadam
- Elektronisko sakaru nozares attīstības plāns 2021. 2027.gadam
- Platjoslas projekts, LVRTC
Kontaktandmed
BCO Latvia (riiklik lairibaühenduse pädevusamet): Transpordiministeerium (Satiksmes Ministryja)
Aadress: Gogoļa iela 3, 1743 Riia, Läti
Kontakt e-posti teel
Telefon: + 371 26082733 Veebileht
Keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeerium (Vides aizsardzības un re-ionālās attīstības ministrija)
Aadress: Peldu iela 25, 1494 Rīga, Läti
Kontakt e-posti teel
Telefon: + 371 67026533 Veebileht
Kommunaalteenuste komisjon (Sabiedrisko pakalpojumu regulēšanas komisija)
Aadress: Ūnjias iela 45, 1039 Riia, Läti
Kontakt e-posti teel
Telefon: + 371 67097200 Veebileht
Konkurentsinõukogu (Konkurences padome)
Aadress: Brīvības iela 55, 1010 Riia, Läti
Kontakt e-posti teel
Telefon: + 371 67282865 Veebileht
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Leia praegune teave lairibaühenduse arengu kohta igas riigis, samuti riiklikud strateegiad ja poliitika lairibaühenduse arendamiseks.
Vaata lisaks
2016. aastal vastu võetud Rootsi riiklikus lairibaühenduse kavas on visioon täielikult ühendatud Rootsist ning sellel on eesmärgid nii mobiilse leviala kui ka kiire lairibaühenduse osas kodumajapidamiste ja ettevõtjate jaoks.
Digitaalne ühenduvus ja 5G kasutuselevõtt kuuluvad Hispaania digitaalse 2025. aasta tegevuskava kümne strateegilise prioriteedi hulka.
Sloveenia valib lairibavõrkude arendamisel tehnoloogilise neutraalsuse ja turudünaamika, eelkõige infrastruktuuri- ja teenusepõhise konkurentsi.
Slovakkia on seadnud pikaajalise eesmärgi tagada 2030. aastaks kõigile leibkondadele juurdepääs ülikiirele internetile.
Rumeenia keskendub riikliku lairibavõrgu loomisele kui sammule ELi ühenduvuseesmärkide saavutamise suunas.
Portugali digitaalarengu tegevuskava ja väga suure läbilaskevõimega elektrooniliste sidevõrkude ühendamise riiklik strateegia aastateks 2023–2030 kujundavad digitaristu arendamist Portugalis.
Poola riiklik lairibaühenduse kava 2025 on kooskõlas ELi gigabitiühiskonna eesmärkidega.
Kõigil Madalmaade kodumajapidamistel peaks olema võimalus pääseda juurde lairibavõrkudele kiirusega vähemalt 100 Mbit/s ja valdav enamus peaks 2023. aastaks kasutama 1 Gbit/s.
Luksemburgi valitsuse programmi üks prioriteete on arendada sideinfrastruktuuri, mille eesmärk on gigabiti lairibaühendus kogu riigis.
Leedu eesmärk on pakkuda maapiirkondadele 2027. aastaks 100 Mbit/s ning toetada gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärke.
Itaalia ultralairibastrateegia gigabitiühiskonna suunas on eesmärk pakkuda kõigile 2026. aastaks gigabitiühendust.
Iirimaa riikliku lairibaühenduse kavaga nähakse ette, et 2026. aastaks on kõigil Iirimaa ruumides juurdepääs kiirele lairibaühendusele.
Ungari riikliku digiülemineku strateegia (2021–2030) eesmärk on saavutada 2030. aastaks eesmärk, et gigabitivõrkudega oleks kaetud 95 % leibkondadest.
Riikliku lairibaühenduse kavaga 2021–2027 edendatakse väga suure läbilaskevõimega püsivõrkude ja 5G-võrkude kasutamist. Kreeka digitaalse ümberkujundamise Piibel 2020–2025 rõhutab ühenduvust kui ühte viiest strateegilisest teljest ja tunnustab gigabitiühiskonna 2025. aasta...
Saksamaa föderaalvalitsuse 2021. aasta koalitsioonilepingus, digistrateegias ja 2022. aasta gigabitistrateegias seatakse prioriteediks FTTH- ja 5G-võrkude üleriigiline pakkumine.
Riikliku lairibaprogrammi France Très Haut Débit eesmärk on tagada kõigile majapidamistele kiire lairibajuurdepääs 2022. aastaks ja kõigile 2025. aastaks kiudoptika kättesaadavus.
Soome ametiasutused pooldavad konkurentsipõhise kiudoptilise võrgu kasutuselevõttu, mida toetatakse riiklikest vahenditest alateenindatud piirkondade jaoks ning kohalike omavalitsuste nõustamist lairibavõrkude kasutuselevõtu kohta.
Eesti on loonud lairibaühenduse baasvõrgu kogu riigis. Eesti digitaalarengu tegevuskavas seatakse 2030. aastaks ambitsioonikad eesmärgid.
Mitmed poliitilised algatused, mille eesmärk on üleriigiline püsi- ja mobiilne lairibaühendus, toetavad Taani lairibaühenduse eesmärke. Valitsus teeb tööd selle nimel, et muuta Taani digitaalseks eestvedajaks, luues Taani ettevõtetele aluse digitehnoloogia kasutamiseks.
2021. aasta märtsis heaks kiidetud riiklikus kavas väga suure läbilaskevõimega võrkude arendamiseks on määratletud Tšehhi Vabariigi strateegiline lähenemisviis VHCNi ehitamisele.
Küprose lairibaühenduse kavas seatakse aastateks 2021–2025 strateegilised eesmärgid ning see hõlmab seadusandlikke ja regulatiivseid sekkumisi ning praktilist toetust lairibataristu arendamiseks.
Horvaatia riiklik lairibaühenduse arendamise kava 2021–2027 vastab Euroopa gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkidele ja osaliselt 2030. aasta digieesmärkidele.
Belgia lairibaühenduse strateegia on lisatud laiemasse poliitikastrateegiasse Digital Belgium. Püsi- ja mobiilse lairibaühenduse riikliku kava eesmärk on kõrvaldada ülejäänud valged piirkonnad, kus kiired teenused ei ole kättesaadavad. Vähendades kulusid ja vähendades...
Austria lairibastrateegia keskendub üleriigilisele gigabitiühenduste (püsi- ja mobiiliühenduste) pakkumisele 2030. aastaks.