Lairibaühendus Rootsis

2020. aastaks peaks 95 %-l kõigist majapidamistest ja ettevõtetest olema juurdepääs lairibaühendusele, mille minimaalne võimsus on 100 Mbit/s, ning 2025. aastaks peaks kogu Rootsil olema juurdepääs kiirele lairibaühendusele. Rootsi on tunnistanud 5G kasutuselevõtu tähtsust näiteks Põhjamaade digiteerimisministrite nõukogu raames. Sellele ajutisele nõukogule on antud ülesanne võtta juhtroll Põhjamaade peaministrite poolt 2018. aasta mais allkirjastatud 5G deklaratsiooni järelmeetmetes.

Kokkuvõte lairibaühenduse arendamisest Rootsis

Rootsi valitsus on oma lairibastrateegias määratlenud strateegias seatud eesmärkide saavutamiseks kolm strateegilist valdkonda: Lairibaühenduse turu rollid ja eeskirjad, lairibataristu ja -teenuste kulutõhus laiendamine kõigile. Vastavalt lairibaühenduse strateegiale „Täielikult ühendatud Rootsi 2025. aastaks“ peab keskpunktiks olema inimeste vajadus lairibaühenduse järele, olenemata sellest, kas nad elavad tihedalt asustatud piirkondades, hõredalt asustatud piirkondades ja maapiirkondades või nende vahel asuvates piirkondades. Rootsi on võtnud kohustuse olla 5G arendamisel esirinnas. Selle üheks ilminguks on Põhjamaade ja Balti riikide koostöö 5G alal, mis toimub Põhjamaade Ministrite Nõukogu raames. 2018. aasta mais allkirjastasid Põhjamaade peaministrid deklaratsiooni 5G kohta, mille ühine visioon on olla maailma esimene ja kõige integreeritum piirkond. Selle eesmärgi saavutamiseks on Põhjamaade ja Balti riikide digiüleminekuministrid koostanud 5G-tehnoloogia kiireks kasutuselevõtuks ühise tegevuskava.

Riiklik lairibastrateegia ja -poliitika

Vastutavad asutused

• Digitaliseerimise ja lairibapoliitika eest vastutabettevõtlus-ja innovatsiooniministeerium (näringsdepartementet).
• Rootsi posti- ja telekommunikatsiooniamet (PTS) on asutus, mis jälgib ja reguleerib elektroonilise side ja posti sektoreid. Ametiasutuse nägemus on, et kõigil Rootsis peaks olema juurdepääs headele telefoni-, lairiba- ja postiteenustele.
• Valitsus nimetas Bredbandsforumi ametisse 2010. aastal ja selle ülesanne on hõlbustada koostööd asjaomaste osalejate vahel, et edendada lairibainfrastruktuuri tõhusat laiendamist. Foorumil on ka ülesanne luua valitsustele, ettevõtetele, ametiasutustele ja muudele organisatsioonidele areen, et teha kollektiivselt kindlaks kasutuselevõtu takistused ja leida lahendusi, mis hõlbustavad lairibajuurdepääsu kogu riigis.

Lairibaühenduse arendamise peamised eesmärgid

Valitsuse nägemus täielikult ühendatud Rootsist on see, et lairibataristu peaks vastama kasutaja vajadusele ühenduvuse järele. 2016. aasta detsembris vastu võetud lairibaühenduse strateegias tegi Rootsi valitsus kindlaks vajaduse eesmärkide järele kahes valdkonnas: juurdepääs kiirele lairibaühendusele kogu Rootsis ning juurdepääs usaldusväärsetele ja kvaliteetsetele mobiilsideteenustele. Strateegia eesmärk on, et 2020. aastaks oleks 95 %-l kõigist majapidamistest ja ettevõtetest juurdepääs lairibaühendusele, mille minimaalne võimsus on 100 Mbit/s. Strateegia ulatub 2020. aastast kaugemale ja selles sätestatakse, et 2025. aastaks peaks kogu Rootsil olema juurdepääs kiirele lairibaühendusele. See tähendab, et 98 %-l kõigist majapidamistest ja ettevõtetest peaks olema juurdepääs lairibaühendusele vähemalt 1 Gbit/s. Ülejäänud 1,9 %-l peaks olema juurdepääs ühendustele, mille minimaalne võimsus on 100 Mbit/s ja 0,1 % vähemalt 30 Mbit/s. Strateegia eesmärk on ka mobiilside leviala: kogu Rootsil peaks olema juurdepääs usaldusväärsetele ja kvaliteetsetele mobiilsideteenustele hiljemalt 2023. aastal.

2017. aastal vastu võetud Rootsi digiteerimisstrateegia suunab riigi tööd digieesmärkide saavutamisel. Rootsi eesmärk on kasutada ära digiülemineku potentsiaal, luues samal ajal digitaalselt arenenud avaliku sektori, mis tagab õiguskindluse ja kättesaadavuse ning aitab kaasa tõhusa poliitika väljatöötamisele.

Lairibaühenduse arendamise peamised meetmed

• Lairibaühenduse kaardistamine: Rootsis on Rootsi posti- ja telekommunikatsiooniamet (NRA) välja töötanud ja juhtinud veebiteenust Ledningskollen, mille eesmärk on jagada teavet infrastruktuuri omanike (st torujuhtmete ja muude infrastruktuuride) kohta. Platvorm on välja töötatud ja üldsusele kättesaadav vabatahtlikkuse alusel, et vältida kahju kaevetööde ajal ja tõhustada tsiviiltöö koordineerimist. Lisaks Ledningskollenile on PTS-l riiklik kaardistamisvahend nimega Broadband Map (Badbandskartan), mis näitab lairibaühenduse kättesaadavust, võrgu omanikke ja internetiteenuse pakkujaid konkreetse asukoha lähedal kogu Rootsis.
• Rootsi lairibaühenduse kasutuselevõtt on peamiselt turupõhine, kuid piirkondades, kus ei ole ärilisi investeerimisstiimuleid, on olemas täiendav riiklik rahastamine. Rootsis on omavalitsustel oluline roll võrgu kasutuselevõtul, kontrollides ja määrates kindlaks tingimused, mille alusel ettevõtjad munitsipaalmaale pääsevad.

Riiklikud ja piirkondlikud lairibaühenduse rahastamisvahendid

• Riigiabi lairibaühenduse kasutuselevõtuks piirkondades, kus ei tehta ärilisi investeeringuid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse, on kättesaadav Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja Rootsi põhjaosas Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) kaudu.
• Maaelu arengu programmile aastateks 2014–2020 eraldatakse 202,8 miljonit Rootsi krooni lairibaühenduse jätkuvaks laiendamiseks maapiirkondades.
• Taaste ja vastupidavuse fondist rahastatav valitsus kavatseb 2021. aastal investeerida 1,4 miljardit Rootsi krooni, 2022. aastal 500 miljonit Rootsi krooni ja seejärel aastatel 2023–2025 igal aastal 100 miljonit Rootsi krooni, et laiendada lairibaühendust kogu riigis ja saavutada riiklikud lairibaühenduse eesmärgid. Selle toetuskava korraldusasutus on Rootsi posti- ja telekommunikatsiooniamet (PTS). Maaelu arengu programmi (2014–2020) praeguse programmiperioodi jooksul on valitsus eraldanud lairibatoetust ka ligikaudu 4,45 miljardi Rootsi krooni ulatuses laienemiseks piirkondades, kus laienemine ei ole majanduslikult tulutoov.
• Samuti on valitsus investeerinud 1,2 miljardi Rootsi krooni ulatuses piirkondlikku fondi suuremate kohalike ühenduste lairibavõrkude laiendamiseks kolme põhjapoolse piirkondliku fondi programmi raames.

Andmed lairibaühenduse arendamise ja tehnoloogia kohta Rootsis

Uusimate andmete saamiseks lairibaühenduse katvuse, abonementide ja levialade, erinevate lairibatehnoloogiate katvuse ja kulude kohta vaadake tulemustabeli aruandeid ja digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) riikide aruandeid.

Spektri eraldamine traadita lairibaühenduse jaoks

Ühtlustatud spektri eraldamise üksikasjad leiate Euroopa 5G vaatluskeskusest.

Väljaanded ja pressidokumendid

Inglise keel

• Täielikult ühendatud Rootsi 2025. aastaks – lairibaühenduse strateegia
• Uuring riiklike lairibaühenduse kavade kohta
• Uus Põhjamaade koostöö 5G-s
• Kiire lairibaühendusega seotud investeeringute juhend
• Lairibaühenduse ühenduvuse aruanded ja analüüsid
• Mobiil- ja püsivõrgu lairibaühenduse hinnad Euroopas
• Uuring lairibaühenduse kättesaadavuse kohta Euroopas

Rootsi

• Täielikult ühendatud Rootsi 2025. aastaks – lairibaühenduse strateegia
• Rootsi digistrateegia (Digitaliseringsstrateegia)
• Lairibataristu kaardistamise süsteem (Ledningskollen)
• Lairibateenuste kaardistamise vahend (Bredbandskartan)

Kontaktinfo

BCO Sweden (riiklik lairibaühenduse pädevusamet): Rootsi posti- ja telekommunikatsiooniamet (Post och telestyrelsen)

Postiaadress: Lahter 5398, SE-102 49 Stockholm, Rootsi Külastusaadress: Valhallavägen 117, SE-115 31 Stockholm, Rootsi Kontakt e-posti teel Telefon: + 46 8 678 56 12 veebisaiti

Ettevõtluse ja innovatsiooni ministeerium (Näringsdepartementet)

Aadress: Mäster Samuelsgatan 70, 111 21 Stockholm, Rootsi Kontakt e-posti teel Telefon: + 46 8405 10 00 Veebileht

Bredbandsforum

Aadress: Valhallavägen 117, 115 31 Stockholm, Rootsi Kontakt e-posti teel Telefon: + 46 8678 55 00 Veebileht