Rootsi 2016. aastal vastu võetud riiklikus lairibaühenduse kavas on visioon täielikult ühendatud Rootsist ning seatud eesmärgid nii mobiilside kättesaadavuse kui ka kodumajapidamiste ja ettevõtjate kiire lairibaühenduse jaoks.
2020. aastaks peaks 95 %-l kõigist kodumajapidamistest ja ettevõtetest olema juurdepääs lairibaühendusele kiirusega vähemalt 100 Mbit/s ning 2025. aastaks peaks kogu Rootsil olema juurdepääs kiirele lairibaühendusele. Rootsi on tunnistanud 5G kasutuselevõtu tähtsust näiteks Põhjamaade Digiülemineku Ministrite Nõukogu raames. Sellele ajutisele nõukogule on antud ülesanne võtta juhtroll Põhjamaade peaministrite poolt 2018. aasta mais allkirjastatud 5G-d käsitleva deklaratsiooni järelmeetmete võtmisel.
Kokkuvõte lairibaühenduse arengust Rootsis
Rootsi valitsus on oma lairibaühenduse strateegias kindlaks määranud kolm strateegilist valdkonda, et saavutada strateegias seatud eesmärgid: Lairibaturu rollid ja eeskirjad, lairibataristu ja -teenuste kulutõhus laiendamine kõigi jaoks. Lairibastrateegia „Täielikult ühendatud Rootsi 2025. aastaks“ kohaselt peab tähelepanu keskmes olema inimeste vajadus lairibaühenduse järele, olenemata sellest, kas nad elavad tihedalt asustatud piirkondades, hõredalt asustatud piirkondades ja maapiirkondades või nende vahel asuvates piirkondades. Rootsi on võtnud endale kohustuse olla 5G arendamisel esirinnas. Selle üheks ilminguks on Põhjamaade Ministrite Nõukogu raames toimuv Põhja-Balti koostöö 5G valdkonnas. 2018. aasta mais kirjutasid Põhjamaade peaministrid alla 5G-d käsitlevale deklaratsioonile, mille ühine visioon on olla maailma esimene ja kõige enam integreeritud piirkond. Selle eesmärgi saavutamiseks on Põhja- ja Baltimaade digiministrid koostanud ühise tegevuskava 5G tehnoloogia kiireks kasutuselevõtuks.
Riiklik lairibaühenduse strateegia ja poliitika
Vastutavad asutused
- Digiülemineku ja lairibapoliitika eest vastutab kliima-ja ettevõtlusministeerium ( Klimat- och näringslivsdepartementet).
- Rootsi posti- ja telekommunikatsiooniamet (PTS) on asutus, mis jälgib ja reguleerib elektroonilise side ja postisektorit. Ameti nägemus on, et Rootsis peaks kõigil olema juurdepääs headele telefoni-, lairiba- ja postiteenustele.
- Valitsus nimetas Bredbandsforumi ametisse 2010. aastal ja selle ülesanne on hõlbustada koostööd asjaomaste osalejate vahel, et edendada lairibataristu tõhusat laiendamist. Foorumi ülesanne on ka luua valitsustele, ettevõtetele, ametiasutustele ja muudele organisatsioonidele areen, et teha ühiselt kindlaks kasutuselevõtu takistused ja leida lahendusi, mis hõlbustavad lairibajuurdepääsu kogu riigis.
Lairibaühenduse arendamise peamised eesmärgid
Valitsuse nägemus täielikult ühendatud Rootsist on, et lairibataristu peaks vastama kasutaja vajadusele ühenduvuse järele. 2016. aasta detsembris vastu võetud lairibaühenduse strateegias tuvastas Rootsi valitsus vajaduse eesmärkide järele kahes valdkonnas: juurdepääs kiirele lairibaühendusele kogu Rootsis ning juurdepääs usaldusväärsetele ja kvaliteetsetele mobiilsideteenustele. Strateegia eesmärk on, et 2020. aastaks oleks 95 %-l kõigist kodumajapidamistest ja ettevõtetest juurdepääs lairibaühendusele kiirusega vähemalt 100 Mbit/s. Strateegia ulatub 2020. aastast kaugemale ja selles märgitakse, et 2025. aastaks peaks kogu Rootsil olema juurdepääs kiirele lairibaühendusele. See tähendab, et 98 %-l kõigist kodumajapidamistest ja ettevõtetest peaks olema juurdepääs lairibaühendusele kiirusega vähemalt 1 Gbit/s. Ülejäänud 1,9 %-l peaks olema juurdepääs ühendustele kiirusega vähemalt 100 Mbit/s ja 0,1 %-l ühendustele kiirusega vähemalt 30 Mbit/s. Strateegial on ka mobiilseadmete levialaga seotud eesmärk: kogu Rootsil peaks olema juurdepääs usaldusväärsetele ja kvaliteetsetele mobiilsideteenustele hiljemalt 2023. aastal.
Lairibaühenduse arendamise põhimeetmed
- Lairibaühenduse kaardistamine: Rootsis on Rootsi posti- ja telekommunikatsiooniamet (NRA) välja töötanud veebiteenuse Ledningskollen, mille eesmärk on jagada teavet taristu omanike kohta (st torujuhtmed ja muu taristu). Platvorm on välja töötatud ja avalikult kättesaadav vabatahtlikkuse alusel, et vältida kahju kaevetööde ajal ja tõhustada tsiviiltöö koordineerimist. Lisaks Ledningskollenile on ajutisel tehnilisel sekretariaadil riiklik kaardistamisvahend „Lairibakaart“( Bredbandskartan),mis näitab lairibaühenduse, võrguomanike ja internetiteenuse osutajate kättesaadavust konkreetse asukoha lähedal kogu Rootsis.
- Rootsi lairibaühenduse kasutuselevõtt on peamiselt turupõhine, kuid piirkondades, kus puuduvad ärilised investeerimisstiimulid, on olemas täiendavad avaliku sektori vahendid. Rootsis on omavalitsustel oluline roll võrgu kasutuselevõtul, kontrollides ja määrates kindlaks operaatorite juurdepääsutingimusi munitsipaalmaale.
Riiklikud ja piirkondlikud lairibaühenduse rahastamisvahendid
- Riigiabi lairibaühenduse kasutuselevõtuks piirkondades, kus puuduvad ärilised investeeringud järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse, on kättesaadav Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kaudu ja Rootsi põhjaosas Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) kaudu.
- Valitsus kavatseb taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu investeerida 2021. aastal 1,4 miljardit Rootsi krooni, 2022. aastal 500 miljonit Rootsi krooni ja seejärel 2023.–2025. aastal 100 miljonit Rootsi krooni aastas, et laiendada lairibaühendust kogu riigis ja saavutada riiklikud lairibaühenduse eesmärgid. Selle toetuskava korraldusasutus on Rootsi Posti- ja Telekommunikatsiooniamet (PTS). Maaelu arengu programmi praeguse programmiperioodi (2014–2020) jooksul on valitsus eraldanud ligikaudu 4,45 miljardit Rootsi krooni lairibaühenduse toetust laienemiseks piirkondades, kus laienemine ei ole äriliselt kasumlik.
- Samuti on valitsus teinud 1,2 miljardi Rootsi krooni ulatuses investeeringuid piirkondliku fondi raames, et laiendada suuremaid kohalikke ühendusi võimaldavaid lairibavõrke kolme põhjapoolse piirkondliku fondi programmi raames.
Andmed lairibaühenduse arengu ja tehnoloogiate kohta Rootsis
Värskeimad andmed lairibaühenduse katvuse, liitumiste ja kasutajate arvu, erinevate lairibatehnoloogiate katvuse ja kulude kohta on esitatud tulemustabeli aruannetes ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) riigiaruannetes.
Spektri eraldamine traadita lairibaühenduse jaoks
Spektri ühtlustatud eraldamise üksikasjad on esitatud Euroopa 5G vaatluskeskuses.
Riiklikud ja ELi väljaanded ning pressidokumendid
inglise
- Täielikult ühendatud Rootsi 2025. aastaks – lairibaühenduse strateegia
- Lairibaühendusse investeerimise käsiraamat
- Mobiil- ja püsivõrgu lairibaühenduse hinnad Euroopas 2022
- Uuring riiklike lairibaühenduse kavade kohta EL 27s
- Lairibaühenduse ühenduvuse aruanded ja analüüsid
rootsi
- Täielikult ühendatud Rootsi 2025. aastaks – lairibaühenduse strateegia
- Lairibataristu kaardistamise süsteem (Ledningskollen)
- Lairibateenuste kaardistamise vahend (Bredbandskartan)
Kontaktandmed
BCO Sweden (riiklik lairibaühenduse pädevuse amet): Rootsi posti- ja telekommunikatsiooniamet (Post och telestyrelsen)
Postiaadress: Lahter 5398, SE-102 49 Stockholm, Rootsi
Külastusaadress: Valhallavägen 117, SE-115 31 Stockholm, Rootsi
Kontakt e-postiteel
Telefon: +46 8 678 56 12
Veebileht
Kliima- ja ettevõtlusministeerium (Klimat- och näringslivsdepartementet)
Aadress: Mäster Samuelsgatan 70, 111 21 Stockholm, Rootsi
Kontakt e-postiteel
Veebisait
Bredbandsforum (tõuvõlvifoorum)
Aadress: Valhallavägen 117, 115 31 Stockholm, Rootsi
Kontakt e-postiteel
Telefon: +46 8678 55 00
Veebileht
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Leia praegune teave lairibaühenduse arengu kohta igas riigis, samuti riiklikud strateegiad ja poliitika lairibaühenduse arendamiseks.
Vaata lisaks
Digitaalne ühenduvus ja 5G kasutuselevõtt kuuluvad Hispaania digitaalse tegevuskava 2025 kümne strateegilise prioriteedi hulka.
Sloveenia eelistab lairibavõrkude arendamisel tehnoloogilist neutraalsust ja turudünaamikat, eelkõige taristu- ja teenusepõhist konkurentsi.
Slovakkia on seadnud pikaajalise eesmärgi tagada 2030. aastaks kõigile leibkondadele juurdepääs ülikiirele internetile.
Rumeenia keskendub riikliku lairibavõrgu ülesehitamisele kui sammule ELi ühenduvuseesmärkide saavutamise suunas.
Portugali digitaalse taristu arendamist kujundavad Portugali digitaalarengu tegevuskava ja väga suure läbilaskevõimega elektrooniliste sidevõrkude ühenduvust käsitlev riiklik strateegia aastateks 2023–2030.
Poola riiklik lairibaühenduse kava 2025 on kooskõlas ELi gigabitiühiskonna eesmärkidega.
Kõigil Madalmaade kodumajapidamistel peaks olema juurdepääs lairibavõrkudele kiirusega vähemalt 100 Mbit/s ja valdav enamik peaks 2023. aastaks ära kasutama kiiruse 1 Gbit/s.
Malta lairibapoliitika on tehnoloogianeutraalne ja soodustab konkurentsivõimelist turukeskkonda.
Kogu riigis gigabiti lairibaühendusele juurdepääsu võimaldava sideinfrastruktuuri väljaarendamine on üks Luksemburgi valitsuse programmi prioriteete.
Leedu eesmärk on tagada 2027. aastaks maapiirkondadele 100 Mbit/s ja toetada gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärke.
Läti toetab gigabitiühiskonna eesmärke ja seab eesmärgiks 100 Mbit/s, mida saab suurendada gigabitini, linna- ja maapiirkondades ning 5G leviala kõigis suurtes linnapiirkondades.
Itaalia strateegia „Ultra Broadband Towards the Gigabit Society“ eesmärk on tagada 2026. aastaks kõigile gigabitiühenduvus.
Iirimaa riiklikus lairibaühenduse kavas nähakse ette, et 2026. aastaks on kõigil Iirimaa hoonetel juurdepääs kiirele lairibaühendusele.
Ungari riikliku digiülemineku strateegia (2021–2030) eesmärk on saavutada 2030. aastaks gigabitivõrkudega kaetud kodumajapidamiste 95 % osakaal.
Riikliku lairibaühenduse kavaga aastateks 2021–2027 edendatakse väga suure läbilaskevõimega püsivõrkude ja 5G-võrkude kasutamist. Kreeka digitaalse ümberkujundamise piiblis 2020–2025 rõhutatakse ühenduvust ühena viiest strateegilisest teljest ja tunnustatakse gigabitiühiskonna...
Saksamaa föderaalvalitsuse 2021. aasta koalitsioonilepingus, digistrateegias ja 2022. aasta gigabitistrateegias seatakse prioriteediks FTTH- ja 5G-võrkude üleriigiline pakkumine.
Riiklikus lairibaprogrammis France Très Haut Débit seatakse eesmärgiks tagada 2022. aastaks kiire lairibaühendus kõigile kodumajapidamistele ja 2025. aastaks valguskaabelühendus kõigile.
Soome ametiasutused pooldavad konkurentsipõhist kiudoptilise võrgu kasutuselevõttu, mida toetatakse riiklikest vahenditest alateenindatud piirkondade jaoks ja kohalike omavalitsuste nõustamiseks selle kohta, kuidas lairibavõrke kasutusele võtta.
Eesti on kehtestanud lairibaühenduse baasteenuse kogu riigis. Eesti digitaalarengu tegevuskavas seatakse 2030. aastaks ambitsioonikad eesmärgid.
Taani lairibaühendusega seotud eesmärke toetavad mitmed poliitilised algatused, mille eesmärk on üleriigiline püsi- ja mobiilse lairibaühenduse leviala. Valitsus teeb tööd selle nimel, et muuta Taani digivaldkonna eestvedajaks, luues Taani ettevõtjatele aluse digitehnoloogia...
Väga suure läbilaskevõimega võrkude arendamise riiklikus kavas, mis kiideti heaks 2021. aasta märtsis, on kindlaks määratud Tšehhi Vabariigi strateegiline lähenemisviis väga suure läbilaskevõimega võrkude ehitamisele.
Küprose lairibaühenduse kavas on seatud strateegilised eesmärgid aastateks 2021–2025 ning see sisaldab seadusandlikke ja regulatiivseid sekkumisi ning praktilist toetust lairibataristu arendamiseks.
Horvaatia riiklik lairibaühenduse arendamise kava aastateks 2021–2027 vastab Euroopa gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkidele ja osaliselt 2030. aasta digieesmärkidele.
2020. aasta augustis ajakohastati ja võeti vastu järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu riiklik lairibaühenduse taristu kava „Ühendatud Bulgaaria“ ja elektroonilise side poliitika.
Belgia lairibaühenduse strateegia on integreeritud laiemasse poliitikastrateegiasse „Digitaalne Belgia“. Püsi- ja mobiilse lairibaühenduse riikliku kava eesmärk on kõrvaldada ülejäänud nn valged piirkonnad, kus kiired teenused ei ole kättesaadavad. Kulude ja halduskoormuse...
Austria lairibaühenduse strateegias keskendutakse (püsi- ja mobiilside) gigabitiühenduste pakkumisele kogu riigis 2030. aastaks.