Austria lairibaühenduse strateegias keskendutakse (püsi- ja mobiilside) gigabitiühenduste pakkumisele kogu riigis 2030. aastaks.
Kokkuvõte lairibaühenduse arengust Austrias
Austria riikliku lairibaühenduse strateegia eesmärk on tagada 2030. aastaks sümmeetriliste (püsi- ja mobiilside) gigabitiühenduste täielik kättesaadavus kogu riigis. Komitee pooldab turupõhist võrkude väljaarendamist ja kavatseb piirata riiklike vahendite kasutamist seal, kus see on hädavajalik, eelkõige piirkondades, kus erasektori investeeringutest kasusaamise võimalused on kõige väiksemad. 2021. aasta novembris jõustus Euroopa elektroonilise side seadustikul põhinev uus telekommunikatsiooniseadus. Seadus on oluline tugisammas erasektorile investeerimissõbraliku keskkonna loomisel.
Riiklik lairibaühenduse strateegia ja poliitika
Vastutavad asutused
- Föderaalne rahandusministeerium (Bundesministerium für Finanzen)edendab Austrias digiüleminekut ja digiüleminekut. Ta vastutab digiülemineku raamtingimuste parandamise ning e-valitsuse lahenduste koordineerimise ja rakendamise eest.
- Pädev lairibaühenduse amet (Breitbandbüro)on osa föderaalsest rahandusministeeriumist (Bundesministerium für Finanzen) ning tegutseb kogukondade, liidumaade ja operaatorite riikliku pädevuskeskusena, et edendada lairibavõrkude kasutuselevõttu Austrias. See toetab liidumaade lairibaühenduse arendamist, loob kontakte kohalike omavalitsuste ja operaatorite vahel ning vastab kogukondade ja kodanike küsimustele.
- Austria ringhäälingu ja telekommunikatsiooni reguleeriv asutus RTR (Rundfunk- und Telekom Regulierungs-GmbH) tegutseb telekommunikatsioonituru reguleerimisel reguleeriva asutusena.
Lairibaühenduse arendamise peamised eesmärgid
Austria lairibaühenduse strateegia aastani 2030 võeti vastu 2019. aasta augustis. Selle eesmärk on tagada 2030. aastaks sümmeetriliste gigabitiühenduste täielik katvus kogu riigis. Lisaks pikaajalisele eesmärgile sisaldab 2030. aasta strateegia ka viit konkreetset vahe-eesmärki:
- etapp: Ülikiire lairibaühenduse (100 Mbit/s) täielik katvus 2020. aasta lõpuks
- etapp: 5G turuletoomine kõigis pealinnades 2020. aasta lõpuks
- etapp: Austria kui 5G katseriik kuni 2021. aasta alguseni
- etapp: 5G-teenused peamistel liiklusühendustel 2023. aasta lõpuks
- etapp: Üleriigilised gigabitiühendused, sealhulgas üleriigiline 5G leviala 2025. aasta lõpuks
Digitaalne ühenduvus on föderaalvalitsuse digitaalse tööprogrammi „Digitaalne Austria“ üks fookuspunkte. Eesmärk on, et 2030. aastaks oleksid kogu riigis kättesaadavad püsi- ja mobiilsed gigabitiühendused sidetaristu valdkonnas.
Lairibaühenduse arendamise põhimeetmed
- Lairibaatlas on keskne teabeplatvorm lairibaühenduse leviala kohta Austrias. Kaartide abil tehakse üldsusele kättesaadavaks lairiba püsi- ja mobiilsidevõrkude leviala ning kõik lairibaalgatuste raames rahastatud projektid. Kõik lairibaatlase andmed on allalaadimiseks kättesaadavad aadressil Open Data Austria.
- Forum Mobile Communication (FMK) käitab saatja infrastruktuuri kaardistamist (Senderkataster),mis hõlmab mobiil- ja raadiosaatjajaamu.
- RTR Netztest teavitab kasutajaid nende internetiühenduse praegusest teenuse kvaliteedist (sh üleslaadimine, allalaadimine, ping, signaali tugevus). Lisaks saab vaadata kaardivaadet ja varasemate testide statistikat.
- Väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtu kiirendamiseks on loodud töörühm – Austria internetitaristu 2030. aasta platvorm (Plattform für Infrastrukturausbau PIA 2030). Rakkerühm koordineerib föderaalvalitsuse, osariikide, omavalitsuste, linnade, avaliku sektori, ametiasutuste ja erasektori vahelist suhtlust ning aitab edasi arendada õiguslikke, regulatiivseid ja tehnilisi meetmeid lairibaühenduse kasutuselevõtu kontekstis.
- Ühenduvuse meetmepaketi rakendamise tegevuskava: Austria teatas kavast tegeleda detsentraliseeritud loamenetlusega – vastutus on jagatud föderaalsete, liidumaade ja kohalike ametiasutuste vahel. Mõned kaalutavad meetmed on i) loavabastuste kehtestamine, ii) kiirmenetlused ja iii) olemasolevate lihtsamate loamenetluste kohaldamise edendamine koos kõigi vastutavate sidusrühmadega ning digitaalne haldusplatvorm.
Riiklikud lairibaühenduse rahastamisvahendid
Algatus „Lairibaühendus Austrias 2020“
Alates 2015. aastast on paljud eraoperaatorid ja kogukonnad investeerinud koduni ulatuvasse valguskaabelühendusse riigiabi programmide toel, kasutades vahendeid varasemate 4G spektri enampakkumiste tuludest (esimene digitaalne dividend):
- rohkem kui 500 toetusesaajat rohkem kui 1500 projektis, mille rahastamiskohustused on 1,1 miljardit eurot (osariigid, liidumaad ja EAFRD vahendid);
- Asutati kuus föderaalse riigi omandis olevat ettevõtet,
- Riskikapitalistid sisenesid Austria telekommunikatsiooniturule,
- Rohkem kui 1,1 miljonit kodanikku saab kasu ligikaudu 1500 omavalitsusest 2100st.
- BBA 2020 Connect programmi raames ühendatakse kiudoptikaga üle 300 kooli ja 100 VKE.
Algatus „Lairibaühendus Austrias 2030“
2021. aasta aprillis teatas valitsus, et kiu kasutuselevõtuks alateenindatud piirkondades investeeritakse 1,4 miljardit eurot. Vahendid saadakse taaste- ja vastupidavusrahastust (891 miljonit eurot), 5G spektri enampakkumistest saadud tulust (389 miljonit eurot) ja täiendavast 166 miljonist eurost riigieelarvest. Selle meetmega kõrvaldatakse Austria mahajäämus maapiirkondade gigabitivõimekusega juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtul ning toetatakse seega Austria lairibaühenduse strateegia 2030 eesmärke ja ELi gigabitieesmärke.
Taaste- ja vastupidavuskava
Ühenduvuse probleemi lahendamiseks toetatakse gigabitiühendusega juurdepääsuvõrkude laialdast kasutuselevõttu ja see moodustab suurima osa kava digitaalvaldkonnaga seotud kuludest, tunnistades vajadust suurendada maapiirkondades väga suure läbilaskevõimega püsivõrgu leviala. Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest toetatakse gigabitiühendusega juurdepääsuvõrkude kasutuselevõttu 200 000 kodumajapidamises (hõlmab kokku 50 % kodumajapidamistest), mille eelarve on 891 miljonit eurot. Austria taaste- ja vastupidavuskava koguväärtus on 4,5 miljardit eurot.
Andmed lairibaühenduse arendamise ja tehnoloogia kohta Austrias
Värskeimad andmed lairibaühenduse leviala, liitumiste ja leviala ning erinevate lairibatehnoloogiate leviala kohta on esitatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) riigiaruannetes.
Spektri eraldamine traadita lairibaühenduse jaoks
Spektri ühtlustatud eraldamise üksikasjad on esitatud Euroopa 5G vaatluskeskuse aruandes.
Riiklikud ja ELi väljaanded ning pressidokumendid
inglise
- Lairibaühendusse investeerimise käsiraamat
- Mobiil- ja püsivõrgu lairibaühenduse hinnad Euroopas 2022
- Uuring riiklike lairibaühenduse kavade kohta EL 27s
- Lairibaühenduse ühenduvuse aruanded ja analüüsid
saksa
- Breitbandi strateegia aastani 2030
- Digitaalse Austria õigusakt
- Breitband Österreichis - Evaluierungsbericht 2022
- Studie avatud juurdepääsuga Netze für Österreich
- Breitbandstrateegia Burgenland 2030
- Breitbandinfrastruktur für das Bundesland Kärnten
- NÖ Breitband strateegia
- Breitbandbüro Oberösterreich
- Breitbandausbau Salzburgis
- Breitbandi algatus Steiermark
- Breitbandförderungsprogramm Tirol
- Breitband Vorarlberg
Kontaktandmed
Rahandusministeeriumi lairibaühenduse pädevuse büroo – telekommunikatsioonipoliitika ja IKT-infrastruktuur
Kontakt e-posti
teel Aadress: Radetzkystraße 2, 1030 Viin, Austria
Telefon: +43 1 51433 506929
Külastage veebisaiti
Föderaalne rahandusministeerium (Bundesministerium für Finanzen)
Kontakt e-posti
teel Aadress: Johannesgasse 5, 1010 Viin, Austria
Telefon: +43 1 51433-0
Külastage veebisaiti
Austria ringhäälingu ja telekommunikatsiooni reguleeriv asutus (Rundfunk & Telekom Regulierungs-GmbH (RTR))
Kontakt e-posti
teel Aadress: Mariahilfer Straße 77-79, 1060 Viin, Austria
Telefon: +43 1 58058 0
Külastage veebisaiti
Viimased uudised
Seotud sisu
Üldpilt
Leia praegune teave lairibaühenduse arengu kohta igas riigis, samuti riiklikud strateegiad ja poliitika lairibaühenduse arendamiseks.
Vaata lisaks
Rootsi 2016. aastal vastu võetud riiklikus lairibaühenduse kavas on visioon täielikult ühendatud Rootsist ning seatud eesmärgid nii mobiilside kättesaadavuse kui ka kodumajapidamiste ja ettevõtjate kiire lairibaühenduse jaoks.
Digitaalne ühenduvus ja 5G kasutuselevõtt kuuluvad Hispaania digitaalarengu tegevuskava kümne strateegilise prioriteedi hulka.
Sloveenia eelistab lairibavõrkude arendamisel tehnoloogilist neutraalsust ja turudünaamikat, eelkõige taristu- ja teenusepõhist konkurentsi.
Slovakkia on seadnud pikaajalise eesmärgi tagada 2030. aastaks kõigile leibkondadele juurdepääs ülikiirele internetile.
Rumeenia keskendub riikliku lairibavõrgu ülesehitamisele kui sammule ELi ühenduvuseesmärkide saavutamise suunas.
Portugali digitaalarengu tegevuskava ja väga suure läbilaskevõimega elektrooniliste sidevõrkude ühenduvust käsitlev riiklik strateegia aastateks 2023–2030 kujundavad digitaristu arendamist Portugalis.
Poola riiklik lairibaühenduse kava 2025 on kooskõlas ELi gigabitiühiskonna eesmärkidega.
Usaldusväärse ja tugeva digitaristu laiendamine ning digilõhe kaotamine on Madalmaade digitaristu poliitika keskmes.
Malta lairibapoliitika on tehnoloogianeutraalne ja soodustab konkurentsivõimelist turukeskkonda.
Kogu riigis gigabiti lairibaühendusele juurdepääsu võimaldava sideinfrastruktuuri väljaarendamine on üks Luksemburgi valitsuse programmi prioriteete.
Leedu eesmärk on tagada 2027. aastaks maapiirkondadele 100 Mbit/s ja toetada gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärke.
Läti toetab gigabitiühiskonna eesmärke ja seab eesmärgiks 100 Mbit/s, mida saab suurendada gigabitini, linna- ja maapiirkondades ning 5G leviala kõigis suurtes linnapiirkondades.
Itaalia ultralairibastrateegia eesmärk on pakkuda 2026. aastaks gigabitiühenduvust kõigile.
Iirimaa riiklikus lairibaühenduse kavas nähakse ette, et 2026. aastaks on kõigil Iirimaa hoonetel juurdepääs kiirele lairibaühendusele.
Ungari riikliku digiülemineku strateegia (2022–2030) eesmärk on saavutada 2030. aastaks gigabitivõrkudega kaetud kodumajapidamiste 95 % osakaal.
Riikliku lairibaühenduse kavaga aastateks 2021–2027 edendatakse väga suure läbilaskevõimega püsivõrkude ja 5G-võrkude kasutamist. Kreeka digitaalse ümberkujundamise piiblis 2020–2025 rõhutatakse ühenduvust ühena viiest strateegilisest teljest ja tunnustatakse gigabitiühiskonna...
Saksamaa föderaalvalitsuse 2021. aasta koalitsioonilepingus, digistrateegias ja 2022. aasta gigabitistrateegias seatakse prioriteediks FTTH- ja 5G-võrkude üleriigiline pakkumine.
Riiklikus lairibaprogrammis France Très Haut Débit seatakse eesmärgiks tagada 2022. aastaks kiire lairibaühendus kõigile kodumajapidamistele ja 2025. aastaks valguskaabelühendus kõigile.
Soome ametiasutused pooldavad konkurentsipõhist kiudoptilise võrgu kasutuselevõttu, mida toetatakse riiklikest vahenditest alateenindatud piirkondade jaoks ja kohalike omavalitsuste nõustamiseks selle kohta, kuidas lairibavõrke kasutusele võtta.
Eesti on kehtestanud lairibaühenduse baasteenuse kogu riigis. Eesti digitaalarengu tegevuskavas seatakse 2030. aastaks ambitsioonikad eesmärgid.
Taani lairibaühendusega seotud eesmärke toetavad mitmed poliitilised algatused, mille eesmärk on üleriigiline püsi- ja mobiilse lairibaühenduse leviala. Valitsus teeb tööd selle nimel, et muuta Taani digivaldkonna eestvedajaks, luues Taani ettevõtjatele aluse digitehnoloogia...
Väga suure läbilaskevõimega võrkude arendamise riiklikus kavas, mis kiideti heaks 2021. aasta märtsis, on kindlaks määratud Tšehhi Vabariigi strateegiline lähenemisviis väga suure läbilaskevõimega võrkude ehitamisele.
Küprose lairibaühenduse kavas on seatud strateegilised eesmärgid aastateks 2021–2025 ning see sisaldab seadusandlikke ja regulatiivseid sekkumisi ning praktilist toetust lairibataristu arendamiseks.
Horvaatia riiklik lairibaühenduse arendamise kava aastateks 2021–2027 vastab Euroopa gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkidele ja osaliselt 2030. aasta digieesmärkidele.
2020. aasta augustis ajakohastati ja võeti vastu järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu riiklik lairibaühenduse taristu kava „Ühendatud Bulgaaria“ ja elektroonilise side poliitika.
Belgia lairibaühenduse strateegia on integreeritud laiemasse poliitilisse strateegiasse „Digitaalne Belgia“. Püsi- ja mobiilse lairibaühenduse riikliku kava eesmärk on kõrvaldada ülejäänud nn valged piirkonnad, kus kiired teenused ei ole kättesaadavad. Kulude ja halduskoormuse...