Naised digimaailmas

Tänapäeva maailmas, kus tehnoloogia on üha olulisem, kasvab vajadus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskustega inimeste järele. Siiski on naised praegu selles olulises sektoris, nagu ka teistes teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkondades, alaesindatud.

Kuigi naised moodustavad 51 % ELi elanikkonnast, on vaid iga kolmas loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna lõpetanu ja iga viies IKT-spetsialist naine.

Allpool esitatud graafikul on näidatud IKT-spetsialistide arv alates 2013. aastast, mis näitab, et naiste osakaal IKT-valdkonnas ei ole aja jooksul oluliselt muutunud.

Eurostat, IKT-spetsialistid soo järgi

Selle muutmine on oluline tagamaks, et kõigil, olenemata soost, oleks õiglane võimalus digiajastust kasu saada ja sellesse panustada.

Milline on naiste roll digitaalses maailmas?

Me vajame IKT valdkonnas rohkem tüdrukuid ja naisi erinevatel põhjustel.

• Võrdsed võimalused: Tahame tagada, et kõigil, olenemata nende taustast, oleks võrdsed võimalused Euroopa digimaailmas edu saavutada.
• Kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud: Euroopa vajab info- ja sidetehnoloogiaga seotud töökohtadel rohkem inimesi. Digikümnendi eesmärk on suurendada IKT-spetsialistide arvu Euroopas 9 miljonilt 2022. aastal 20 miljonini 2030. aastaks.
• Mitmekesisus innovatsiooni heaks: Mitmekesisemad ja sooliselt tasakaalustatumad meeskonnad ei tooda tõenäoliselt mitte ainult õiglasemat ja kaasavamat digitehnoloogiat ja -lahendusi, vaid ka paremaid.

Võrdõiguslikkuseliit tähendab seda, et rohkem tüdrukuid ja naisi pääseb samadele töökohtadele kui poisid ja mehed, neile makstakse õiglast tasu ning nad tõusevad IKT-sektoris juhtivatele ametikohtadele. Euroopa majandusliku edu ning digitaalse õigluse ja kaasatuse nimel.

Poliitilised eesmärgid ja kontekst

2022. aasta digikompassija digikümnendi poliitikaprogrammis 2030 seatakse 2030. aastaks konkreetsed eesmärgid sellistes valdkondades nagu digioskused, digitaristu ning ettevõtjate ja avalike teenuste digitaalsemaks muutmine. Samuti rõhutatakse selles, kui oluline on, et naistel oleksid IKT-töösektoris võrdsed võimalused, ning seatakse ambitsioonikas eesmärk suurendada naissoost IKT-spetsialistide arvu. See omakorda tähendab IKTd õppivate tüdrukute ja naiste arvu suurendamist nii koolis kui ka ülikoolis.

Liikmesriigid, kes vastutavad ELi hariduspoliitika eest, peavad esitama riiklikud strateegilised tegevuskavad meetmete kohta, mida nad võtavad kõigi digitaalse arengu ja kaitse poliitika eesmärkide saavutamiseks, mis avaldatakse internetis siin. Samuti annavad nad komisjonile aru edusammudest ja komisjon avaldab igal aastal aruande digikümnendi olukorra kohta. Esimene selline aruanne on kättesaadav siin (vt ka allpool).

2019. aastal kirjutasid 26 ELi riiki koos Norra ja Ühendkuningriigiga alladeklaratsioonile „Naiseddigivaldkonnas“,et suurendada tütarlaste ja naiste arvu IKT-töösektoris. Nad võtsid kohustuse tuua kokku valitsus, ettevõtjad ja kogukond, et tagada rohkematele tüdrukutele ja naistele digimaailmas õiglased võimalused.

Aastatel 2014–2022 võeti digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksis (DESI) kokku Euroopa digitaalse tulemuslikkuse näitajad ja jälgiti ELi riikide edusamme. Alates 2023. aastast ja kooskõlas digikümnendi poliitikaprogrammiga 2030 on DESI nüüd integreeritud digikümnendi olukorda käsitlevasse aruandesse, mida kasutatakse kõigi digikümnendi poliitikaprogrammi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks. Esimene selline aruanne on kättesaadav siin.

Tulemustabel„Naised digitaalmajanduses“oli osa digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksist (DESI). Viimased aastaaruanded on kättesaadavad siin:

• Lairibaühenduse 2022. aasta tulemustabel
• WiD 2021. aasta tulemustabel
• WiD 2020. aasta tulemustabel
• Lairibaühenduse tulemustabel 2019
• WiD tulemustabel 2018

Indeks näitab, et IKT valdkonnas on meeste ja naiste vahel endiselt lõhe.

See Euroopa digiõiguste ja-põhimõtete deklaratsioon,millele Euroopa Komisjoni president, Euroopa Parlamendi president ja nõukogu eesistuja 2022. aasta detsembris alla kirjutasid, kohustab Euroopat püüdlema õiglase ja kaasava digiülemineku poole, kus kedagi ei jäeta kõrvale.

Selles kontekstis on eriti olulised 2. põhimõte solidaarsuse ja kaasamise kohta ning 4. põhimõte digiõppe, -koolituse ja -oskuste kohta:

2. Tehnoloogiat tuleks kasutada inimeste ühendamiseks, mitte lahutamiseks. Digiüleminek peaks aitama kaasa õiglasele ja kaasavale ühiskonnale ja majandusele ELis.

Kohustume:

a) tagada, et tehnoloogiliste lahenduste kavandamisel, arendamisel, kasutuselevõtmisel ja kasutamisel austatakse põhiõigusi, võimaldatakse nende kasutamist ning edendatakse solidaarsust ja kaasatust;

b) digiüleminek, mis ei jäta kedagi kõrvale. See peaks tooma kasu kõigile, saavutama soolise tasakaalu ning hõlmama eelkõige eakaid, maapiirkondades elavaid inimesi, puuetega inimesi või tõrjutud, haavatavaid või valimisõigusest ilmajäetud inimesi ning nende nimel tegutsevaid inimesi. Samuti peaks see edendama kultuurilist ja keelelist mitmekesisust;

4. Igaühel on õigus haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele ning tal peaks olema võimalik omandada kõik põhilised ja kõrgema taseme digioskused.

Kohustume:

a) edendada kvaliteetset digiõpet ja -koolitust, sealhulgas eesmärgiga ületada sooline digilõhe.

23. novembril 2023 vastu võetudnõukogu soovituse (digioskusteparandamise kohta hariduses) eesmärk on parandada digioskusi hariduses ja koolituses. See toetab IKT-spetsialistide arvu ja mitmekesisuse suurendamist. See hõlmab koostööd liikmesriikidega, et julgustada rohkem naisi digikarjääri tegema, ning IKT-õpingutes ja -karjääris tütarlaste ees seisvate takistuste kõrvaldamist. Samuti edendatakse sellega e-kaasatuse algatusi, et tagada kõigile võrdsed võimalused digimaailmas.

23. novembril 2023 vastu võetudnõukogu soovituses eduka digiõppe ja -koolituse peamiste soodustavate tegurite kohta rõhutatakse vajadust ajakohastada haridus- ja koolitussüsteeme digiajastu jaoks. Selles soovitatakse integreerida digitehnoloogia õpetamisse, anda haridustöötajatele võimalus seda tõhusalt kasutada ning toetada digitaalsete õppevahendite väljatöötamist, keskendudes tehnoloogia mõistmisele ja vastutustundlikule kasutamisele. Lisaks rõhutatakse selles, kui olulised on küberturvalisuse meetmed, sealhulgas teadlikkuse suurendamine, ning investeeringud ühenduvusse, digitaristusse ning juurdepääsetavusse hariduses ja koolituses.

Rahastamine

Komisjoni rahastamisprogrammid, millega toetatakse naisi digisektoris, hõlmavad järgmist:

Programm „Digitaalne Euroopa“

• Kõrgema taseme digioskused. Osana haridusprogrammide (bakalaureuse- ja magistriõpe) ja erinevate koolitusvõimaluste jätkuvast toetamisest konkreetsetes digivaldkondades, nagu tehisintellekt, andmed, kõrgjõudlusega andmetöötlus, kvantarvutus, küberturvalisus, asjade internet ja robootika, pööratakse tähelepanu naisüliõpilaste meelitamisele IKT-spetsialistideks.
• 6 miljonit eurot noorte,eelkõige tütarlaste digioskuste edendamise projektile, mis hõlmab selliseid tegevusi nagu ELi programmeerimisnädal, suvekoolid ja karjääripäevad, mis on suunatud konkreetselt tütarlaste huvile alustada IKTga seotud õpinguid või karjääri.
• 2024. aastal 2 miljonit eurot projektile „Tüdrukudja naised digivaldkonnas“,et luua kogukond ja toetada rohkemaid naisi IKT valdkonnas.

Programm „Euroopa horisont“

• Selles teadusuuringute raamprogrammis käsitletakse soolist võrdõiguslikkust teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise osana, sealhulgas kehtestades soolisevõrdõiguslikkusekavateatavatele võimalike toetusesaajate kategooriatele.
• Sellest rahastatakse ka konkreetseid projekte, nagu projektikonkurss„Women TechEU“,millega toetatakse kuni 130 naiste juhitavat süvatehnoloogia idufirmat, mille eelarve on 10 miljonit eurot.

Programm „Loov Euroopa“ MEDIA

• MEDIA raames toetab komisjon kampaaniaid, mille eesmärk on võidelda soostereotüüpide vastu loomemajanduses. Rahastamine pakub ka mentorlust ja koolitust naistele filmitegemise alal.

Koordineerimine

• Komisjon toetab digioskuste ja -töökohtade platvormi, kust leiate teavet digioskuste kohta Euroopas. Platvorm pakub ressursse, artikleid, koolitusi ja professionaalseid võimalusi ning inspireerivate juhtide mõtteid.

Muud komisjoni algatused

• Euroopa diginaiste võrgustik (EWiD) julgustab rohkem tüdrukuid ja naisi uurima digiõpinguid ja -karjääri.
• Tegevjuhi deklaratsiooniga soolise digilõhe kaotamise kohta kõrgtehnoloogiaettevõtetes edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja soovitakse luua kaasav ettevõtluse ökosüsteem, mis on kõigile kättesaadav.
• Naiste IT-päev on tasuta veebiüritus, mis aitab naistel kujundada oma karjääri IT-tööstuses.
• Euroopa digioskuste auhindadega tunnustatakse selliseid projekte nagu „Girls Code It Better“(Tüdrukute tegevusjuhend – parem),Itaalia projekt, mis toob tütarlapsed tehnoloogia ning teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonda.
• Euroopa oskusteaasta,mis kestab 2023. aasta maist 2024. aasta maini ning mille eesmärk on analüüsida oskuste nappuse kõrvaldamist liidus ja edendada ELi oskuste strateegiat.
• ESTEAMi festivalid võimestavadtütarlapsi ja naisi digi- ja ettevõtluspädevuste kaudu.
• Üritus „Naised küberruumis“ pakub naissoost kübervaldkonna juhtidele jaEuroopa Komisjoni küberturvalisuse koolitusprogrammilõpetanutele platvormi,kus nad saavad jagada oma kogemusi ja saavutusi pidevalt arenevas küberturvalisuse valdkonnas.

Muud asjakohased algatused

• Euroopa võrgustik soolise tasakaalu saavutamiseks informaatikas (EUGAIN) onCOSTi meede, mille eesmärk onparandada soolist tasakaalu informaatikas kõigil tasanditel, luues Euroopa kolleegide võrgustiku, mis töötab informaatika soolise tasakaalu nimel oma riigis ja teadusringkondades.